Garibaldi mägi (Mount Garibaldi) – dakiitiline stratovulkaan Briti Columbias

Garibaldi mägi — dakiitiline stratovulkaan Briti Columbia edelaosas. Avasta tema geoloogia, purskeajalugu, kokkuvarisemised ja matkavõimalused Garibaldi provintsipargis.

Garibaldi mägi on erodeerunud, dakiitiline stratovulkaan Briti Columbia edelaosas. Nii Garibaldi kui ka temast lõuna pool asuv Mount Baker on osa Cascade'i vulkaanilisest kaarest. Mount Garibaldi asub umbes 80 km Vancouverist põhja pool ning koosneb mitmest omavahel seotud tipust, peamiselt Mount Garibaldi, Atwell Peaki ja Dalton Dome'i kooslusest. See pleistotseeni vulkaaniline keskus on osa suuremast vulkaaniväljast, mis hõlmab umbes 13 avaust ligikaudu 30 km pikkusel ja 15 km laial alal; suur osa sellest piirkonnast asub Garibaldi provintsipargis.

Geoloogia ja ehitus

Garibaldi on dakiitiline stratovulkaan – see tähendab, et selle laavad on viskoossed ja rikastunud räni‑ja armeerivate mineraalidega (dakiit). Tüüpiliselt moodustavad sellistest laavatest purskeniisutud pum-materjalid, tuhk ja pyroklastilised vood, samuti paksemad, aeglaselt liikuvad laavavood. Garibaldi koonuse struktuur on keeruline: sellel on mitu eraldi keskust ja koonust ning mitmed hilisemad laavavoolud ja püroklastilised ladestused.

Purskeajalugu ja hilisem tegevus

Mäe purskeajalugu algab varasest aktiivsusperioodist (ligikaudu 200 000–300 000 aastat tagasi), millele järgnes pikk rahulikus periood. Viimase 50 000 aasta jooksul on piirkonnas toimunud mitmeid uuemaid ehitusetappe, mille käigus vulkaan ehitati mitme vägivaldse purskega uuesti üles. Mõned neist pursetest olid sarnase jokuga kui tuntud Peleeanilised sündmused (nt Mount Pelee 1902. aasta katastroof), mis tekitasid kuumad püroklastilised voolud ja märkimisväärseid hävitusi.

Garibaldi nõlvadelt liikusid järjestikused püroklastilised vood, mis ladestasid nõlvadel ja aitasid kujundada laia koonilise kuju. Üks oluline episood toimus siis, kui osa vulkaani edelaküljest kerkis paksule liustikule, mis täitis Squamishi jõe oru. Hilisem kiire jää sulamine jääaja lõpul vähendas selle toetust ja viis koonuse lääneosa kokkuvarisemiseni. See katastroofiline kokkuvarisemine tekitas suure rusuvööndi ning jättis lahtise vaate vulkaani sisemisele struktuurile.

Väidetavalt tekkinud rusuvööndi maht on hinnanguliselt suurusjärgus 150 000 000 m³, mis asub mäe jalamil Squamishist põhja pool. Kui oru liustikud taandusid, purskasid kaks laavavoolu Clinker Peaki piirkonnast, mis jääb Garibaldi mäestikust põhjapool. Kõige põhjapoolsem Rubble Creeki laavavool piirnes jääseinaga, mille mõjul tekkis üle 244 m paksune laavakiht. Rubble Creeki voolu järsk põhjaserv on korduvalt varisenud, viimati 1855-1856; Garibaldi küla jäeti tulevaste varingute ohu tõttu maha.

Viimane tuntud aktiivsusperiood leidis aset vahetult pärast oru täitnud jääaja taandumist, ligikaudu 10 700–9 300 radiosüsiniku aastat tagasi, ja lõppes Garibaldi kaguküljel asuva Opali koonu ja Ring Creek'i laavavoolu purskega. See Ring Creek'i vool on geoloogiliselt eriline: see ulatus ligi 15 km — pikkus, mida tavaliselt saavutavad pigem basaltilised laavavood — kuid tegemist oli dakiidilise vooluga, mille viskoossus tavaliselt takistaks nii pikkust.

Glatsiaalsed protsessid ja maastiku kujunemine

Garibaldi piirkond on tugevalt mõjutatud jääajast ja hilisematest liustiku‑protsessidest. Liustike surve, suunatud sulamine ja jääseinadega piirnemine on ajaloos muutnud laavavoogude kuju ning põhjustanud varinguid ja kokkuvarisemisi. Lisaks võib õhust langev vulkaaniline materjal mõjutada mäestikust ida poole jäävaid jäävälju, kiirendades sulamist ja tekitades kevadisi üleujutusi allpool asuvates orgudes.

Ohtud ja riskid

Uus vulkaaniline aktiivsus Garibaldi piirkonnas kujutab endast olulist ohtu kohalikele kogukondadele, eriti Whistlerile ja Squamishile. Peamised ohutegurid on:

• Püroklastilised vood ja plahvatuslikud pursked: intensiivsed Peleeanilised või plini‑tüüpi sündmused võivad tekitada kuumi voodeid ja suures koguses tuha, mis võib tõusta mitmesaja meetri kõrgusele vulkaanist.
• Tuhk ja lennuliiklus: kuna Garibaldi asub Vancouveri lähedal, võib purske tuhk kahjustada lennuliiklust ja häirida lennuohutust.
• Laavavood: dakiitlikud laavavood on tavaliselt viskoossed ja liiguvad aeglaselt, mis piirab nende ulatust, kuid Ring Creek'i näide näitab, et isegi dakiitvoolud võivad mõnikord siseneda kogukondade lähedusse — Ring Creeki vool lõpeb vaid umbes 6 km kaugusel Squamishist.
• Jää sulamisest tingitud üleujutused ja lahared: vulkaanist eralduv kuumus või õhust langenud materjal, mis katab jäävälju, võib põhjustada kiiret sulamist, plahvatuslikke üleujutusi, lahareid ja rusuvoolusid. Need võivad ohustada väiksemaid asulaid nagu Brackendale ning teisi oru alasid.
• Taristu ja elatusallikad: maantee 99, mis ühendab Whistleri ja Squamishi Vancouveriga, on juba nüüd haavatav järskude maalihete ja rusuvoolude tõttu; vulkaani põhjustatud üleujutused võivad maantee osi hävitada. Lisaks võivad pursked ja tuha ladestumine kahjustada veevarustust, ägedalt mõjutada jõgede kalapüüki (s.h. Squamish, Cheakamus ja Mamquam) ning põhjustada suuri tagajärgi Pitt Lake'i ja Pitt Riveri veevarudele ja kalastusele.

Jälgimine, riskihinnang ja valmisolek

Kuigi Garibaldi ei ole pidevalt purseid tegev vulkaan, ei ole see ka täielikult kivistunud ja potentsiaalne uuestiaktiveerumine on võimalik. Piirkonda jälgivad geoloogilised ja hädaolukordade haldamise ametkonnad, kes hindavad riske, koostavad hoiatusplaane ja teevad koostööd kohalike provintsi‑ ning omavalitsustega. Varajase hoiatuse süsteemid, maantee‑ja sambandete tagamise plaanid ning paikkondlikud evakuatsioonistrateegiad on olulised riskide maandamiseks.

Rekreatsioon ja kaitse

Garibaldi provintsipark on populaarne matkamis‑, ronimis‑ ja telkimiskoht. Parki haldavad ametiasutused pakuvad teavet maastiku, ilmastikuolude ja võimalike ohutegurite kohta. Külastajatel soovitatakse jälgida ametlikke hoiatuseid, valida sobivad marsruudid ning olla valmis muutuvate ilmastikutingimustega, mis võivad mõjutada liustike ja orgude korrastatust.

Kokkuvõtlikult: Garibaldi mägi on geoloogiliselt huvitav ja ajalooliselt aktiivne dakiitiline stratovulkaan, mille kujunemine on tihedalt seotud liustikega. Kuigi viimane suurem aktiivsus toimus tuhandeid aastaid tagasi, on vulkaaniline oht reaalne ning nõuab pidevat jälgimist ja valmisolekut kohalike asutuste ja kogukondade poolt.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Mount Garibaldi?

K: Milline teine vulkaan kuulub Cascade'i vulkaanikaarde?

K: Mitu vulkaanilist avaust moodustab Mount Garibaldi ümbruse vulkaanivälja?

K: Millist tüüpi laavavool tekkis Clinker Peakist?

K: Milliseid purskeid on Garibaldi mäel teadaolevalt esinenud?

K: Kuidas võib purskamine mõjutada lennuliiklust Vancouveri lähedal?

K: Millised potentsiaalsed ohud ähvardavad kohalikke kogukondi Garibaldi mäe lähedal?

Otsing