Pointe du Hoc
Pointe du Hoc on koht Põhja-Prantsusmaal Normandias. Seal on umbes 100 m kõrgused järsud kaljud, mis langevad mere poole, ja põhjas on väga õhuke rand, mis on tõusu ajal vee all ja tõusu ajal kuiv. See oli oluline II maailmasõja ajal.
1944. aastal oli Pointe du Hoc osa operatsioonist Overlord, mis oli ajaloo suurim mereinvasioon. Teise maailmasõja ajal kavandasid liitlasvägede väejuhid, kuidas rünnata Prantsusmaad, mille Saksa Wehrmacht oli vallutanud. Sakslased olid Pointe du Hoc'ile paigutanud väga suured suurtükid. Seal oli kuus 155 mm suurtükki betoonkindlustustes, mis võisid tulistada liitlaste laevu ja vägesid, mis tahtsid tulla maale Utah Beachi ja Omaha Beachi ääres.
Liitlaste lennukid, mis lendasid Inglismaalt, heitsid Pointe du Hoc'ile pomme. Kuid need ei purustanud raskeid suurtükke ja sakslased viisid need eemale.
Umbes viis kuud treenisid USA metsaväelased koos Briti komandodega, et valmistuda rünnakuks Prantsusmaale. Nad harjutasid Briti kaljudel ronimist.
Kui liitlasvägede ülemad otsustasid Prantsusmaad rünnata, kasutasid nad lamedapõhjalisi maabumislaevu, mis olid valmistatud vägede randadele viimiseks. Neid spetsiaalseid maabumispaate nimetati LCA ja LCVP'deks või Higgins'i paatideks. Briti mereväe meremehed sõitsid nendega. Paadid lasteti merre kaljudest mõne kilomeetri kaugusele. Britid olid lisanud paatide külgedele nende kaitsmiseks täiendava soomuse. See raskendas paatide kiiret liikumist ja pöörlemist.
Attack
Ameerika 2. ja 5. armee metsavägede diviisid kinnitasid Pointe du Hoc'i kaljudele. Rünnakut juhtis kolonel James Earl Rudder. Rünnak algas D-päeva hommikul kell 6.30, kui lahingulaev USS Texas lõpetas Pointe du Hoci tulistamise. Kuna ilm oli halb, triivisid metsavägede paadid vees ja neil kulus pool tundi, et jõuda randa. Selleks ajaks olid sakslased oma kindlusest välja tulnud ja olid kalju tipus valmis.
Ameerika maabumispaadid jõudsid randa ja sõjaväelased jooksid mööda randa üles kaljude juurde. Sõdurid kasutasid kaljule ronimiseks rakettidega varustatud haakekonksude külge kinnitatud köisi. Kaks sõdurit kandsid köisi ja haakekonksu puukastis. Sõdurid kasutasid ka redeleid, mis olid kinnitatud maabumispaatide külge, ja haakekonksu, mis tulistati paatidest üles.
Kui metsaväelased jõudsid kaljude tippu, ründasid väikesed sõdurirühmad sakslasi. Pärast jõudmist kindluseni, kus sakslased nende arvates oma relvi hoidsid, avastasid metsaväelased, et relvi ei olnud enam seal. Rangerid läksid sisemaale ja otsisid relvi ning leidsid need. Nad kasutasid termiiditulegranaate, et sulatada relvade olulised osad.
225 sõdurist ainult 90 olid veel võimelised võitlema, kui lisajõud tuli.
Suure saksa relva koht
Küsimused ja vastused
K: Mis on Pointe du Hoc?
V: Pointe du Hoc on koht Põhja-Prantsusmaal Normandia piirkonnas. Seal on järsud kaljud, mis langevad mere poole ja väga õhuke rand põhjas.
K: Miks oli Pointe du Hoc II maailmasõja ajal oluline?
V: Teise maailmasõja ajal oli Pointe du Hoc osa operatsioonist Overlord, mis oli ajaloo suurim mereinvasioon. Sakslased olid Pointe du Hoc'ile paigutanud väga suured suurtükid, et tulistada liitlaste laevu ja vägesid, mis tahtsid Utah Beachil ja Omaha Beachil maale tulla.
K: Kuidas püüdsid liitlased raskeid suurtükke murda?
V: Liitlased püüdsid raskeid suurtükke purustada, lastes Inglismaalt lendavatel lennukitel Pointe du Hoc'ile pomme heita. Kuid neil ei õnnestunud neid lõhkuda ja sakslased viisid need eemale.
K: Millist tüüpi paate kasutasid Briti mereväe meremehed Prantsusmaa ründamisel?
V: Briti mereväe meremehed kasutasid oma rünnakuks Prantsusmaale lamedapõhjalisi maabumislaevu, mis olid valmistatud vägede randadele viimiseks ja mida nimetati LCA-deks, LCVP-deks või Higgins'i paatideks. Need paadid langetati merre kaljudest mõne kilomeetri kaugusele ja nende külgedele lisati kaitseks täiendav soomus.
Küsimus: Kuidas valmistasid USA maaväelased ette oma rünnakut Prantsusmaale?
V: Umbes viis kuud enne Prantsusmaa ründamist treenisid USA maaväelased koos Briti komandodega, et nad oleksid valmis lahinguks, kui tuli aeg Prantsusmaale tungida. Nad harjutasid treeningharjutuste raames Briti kaljudele ronimist.
K: Mis raskendas nende spetsiaalsete maabumispaatide kiiret liikumist ja pöörlemist?
V: Nende spetsiaalsete maabumispaatide külgedele lisatud lisaprusside tõttu oli neil raskem kiiresti liikuda ja pöörata, sest see suurendas nende kaalu märkimisväärselt, mistõttu nad olid aeglasemad kui tavalised paadid oleksid olnud ilma selle lisaprussideta, mis kaitsesid neid lahingutingimustes vaenlase tule eest.
