Alban Berg — Austria helilooja, "Wozzeck" ja "Lulu" autor
Alban Berg — Viini modernistlik Austria helilooja, kaheteisttoonilise ja atonaalse keele pioneer; tuntud ooperite "Wozzeck" ja "Lulu" ning lüürilise viiulikontserdi autor.
Alban Berg (sündinud Viinis 9. veebruaril 1885; surnud Viinis 24. detsembril 1935) oli Austria helilooja. Alban Berg ja Anton Webern olid mõlemad Arnold Schönbergi õpilased. Kõik kolm heliloojat muutsid omal moel 20. sajandi alguse muusikakompositsiooni stiili. Nad kasvasid üles ajal, mil enamik heliloojaid kirjutas veel romantilist muusikat, kuid Schönberg ja tema õpilased hakkasid kirjutama atonaalset muusikat (muusikat, mis ei ole üheski võtmes) ja seejärel kaheteisttoonilist muusikat, milles kõik 12 nooti oktaavis on sama tähtsusega. Kuigi Berg kirjutas palju kaheteisttoonilist muusikat, suutis ta selle siiski kohati üsna romantiliselt kõlama panna, rohkem kui Schönberg või Webern. Tema tähtsaimad teosed on kaks ooperit "Wozzeck" ja "Lulu" ning viiulikontsert. Bergi muusikas kombineeruvad intensiivne emotsionaalsus, väljendusrikas orkestratsioon ja sageli sümbolistlikud või autobiograafilised elemendid.
Elulugu lühidalt
Alban Berg töötas ja elas peamiselt Viinis, kus asus ka tema õpingute ja loomingulise arengu keskpunkt. Ta õppis Arnold Schönbergiga ja kuulus nii‑öelda Teise Viini koolkonna kesksete isikute hulka. Bergi looming sai kujunemisel mõjutusi nii saksa romantikast ja expressionismist kui ka uudsest teooriast, mida Schönberg arendas. Tema karjääri tipphetkedeks on 20. sajandi alguse muusikalise uuenduse edendamine ning operalooming, mis tõi talle rahvusvahelise kuulsuse.
Muusikastiil ja töövõtted
Bergi stiil ühendab tugeva meloodilisuse ja dramaatilisuse koos modernistlike tehnikatega. Kuigi ta kasutas kaheteisttoonilist meetodit, ei jätnud ta kõrvale tonaalseid viiteid, motiveerivaid meloodilisi lõike ega romantilist väljendust. Tema partituurid on tuntud rikkaliku orkestratsiooni ja peente tonaalsete kontrastide poolest. Berg kasutas sageli ka programmeerivaid või kirjanduslikke lähteaineid (nt teosed, mis tuginevad näidendi või teksti draamatisele sisule) ning tema muusikas esineb sagedasti tsiteerimine ja sümboolne kasutus (näiteks viited barokkmuusikale või kristlikele kooralitele).
Tähtsamad teosed ja nende tähendus
- "Wozzeck" – ooper Georg Büchneri näidendi ainetel, mida peetakse üheks olulisemaks expressionistlikuks ooperiks. Ooper valmis 1922. aasta paiku ja esietendus 1925. aastal; selle jõuline psühholoogiline sügavus ja uuenduslik muusikaline keel tegid teosest kiiresti klassika.
- "Lulu" – ooper, mille Berg jättis töötlemata (ta suri enne teose täielikku orkestreerimist). Ooper käsitleb murettekitavaid teemasid nagu võim, seksuaalsus ja ühiskondlik häving; lavastus ja täielik esitamine said võimalikuks alles pärast teose lõpetamist, mille teostas hiljem helilooja Friedrich Cerha (täielik esituse esmaesitlus toimus 1979).
- Viiulikontsert – kirjutatud 1935. aastal ja pühendatud Manon Gropiusele, see kontsert ühendab kaheteisttoonilist tehnikat ja sügavat meloodilist tundlikkust; teos esietendus postuumselt 1936. aastal ja on üks Bergi kõige populaarsemaid instrumentaalteoseid.
- "Lyric Suite" – keelpillikvartetile (1926), tihe ja emotsionaalne teos, mis näitab Bergi oskust siduda kammermuusikaline vorm suure dramaga ja peenete interpretatiivsete kihtidega.
- "Drei Orchesterstücke" (Kolm orkestriteost) ja "Chamber Concerto" (Kammerkonzert) – näited Bergi orkestrimeistrlusest ja huvist uute ansamblivormide vastu.
Mõju ja pärand
Bergi tähtsus muusikaloos seisneb tema võimes ühendada modernistlik uurimus inimliku kirglikkuse ja selgelt tajutava meloodiaga. Ta aitas sillutada teed neoklassitsismile ja hilisemale atonaalsele dramaturgiale, jättes samas tugeva romantilise sõnumi. Tema ooperid, eriti "Wozzeck", on püsivalt repertuaari osaks saanud ning tema viiulikontsert on sageli esitatav solistlik kavaosa. Ajal, mil natsirežiim ja teised poliitilised jõud pagendasid või keelustasid modernistlikku muusikat, oli Bergi looming üks nendest, mis hiljem tõusis taas laiemasse avalikku tähelepanu ning mõjutas järgmisi põlvkondi.
Mälestus: Alban Bergi loomingu emotsionaalne otsekohesus ja tehniline rafineeritus teevad temast ühe kõige olulisemaid heliloojaid 20. sajandi alguse muusikauuenduste seas. Tema teosed jäävad olulisteks uurimisobjektideks nii muusikateadlastele kui ka esitajatele ja publikule üle kogu maailma.
Alban Bergi kuju.
Life
Varasemad aastad
Berg kasvas üles Viini kesklinnas. Tema perekonnal oli palju raha, kuid kui Bergi isa 1900. aastal suri, muutus elu nende jaoks palju raskemaks. Koolis ei läinud tal väga hästi. Tal oli ka armulugu köögitüdrukuga, kellega tal sündis tütar.
Ta tundis huvi muusika vastu, mängis klaverit ja oli hakanud komponeerima, kuid ta ei olnud koolieksamitel piisavalt hästi sooritanud, et pääseda muusikakonservatooriumi. Ta ei olnud huvitatud äritegevusest, nagu tema isa oli olnud. Ta sai palgata tööd. Siis, 1904. aastal, hakkas ta õppima Schönbergi juures. See oli esimene kord, kui ta sai korralikke muusikatunde. Kaks aastat hiljem päris tema ema raha ja Berg võis siis loobuda palgata tööst ja keskenduda muusikale.
Schönberg õpetas talle harmooniat, kontrapunkti ja muusikateooriat, kõike seda, mida on vaja teada, et hästi komponeerida. Berg sai temalt tunde 1904. aastast kuni 1911. aastani. Tema esimeste korralike teoste hulka kuuluvad klaverisonaat ja keelpillikvartett. Siin oli ta juba leidnud talle sobiva moodsa stiili. Ta kirjutas harmooniaid, mis näisid hõljuvat. Sageli kirjutas ta mitmeosalisi teoseid, mida ühendab ühine teema. Samuti meeldisid talle teemad, mis kõlavad tagurpidi ehk palindroomid, kus meloodia kõlab samamoodi ettepoole kui tagurpidi. Ta kohtus Helene-nimelise tüdrukuga ja nad abiellusid 1910. aastal.
Täiskasvanud
Bergile meeldis kuulata igasugust muusikat. Selles osas erines ta Schönbergist või Webernist. Berg tundis huvi prantsuse heliloojate, näiteks Debussy, ja ka džässi vastu. Talle meeldis kaasaegne teater ja dramaturgi Bertolt Brechti ning helilooja Kurt Weilli poliitilised teosed.
Berg oli Schönbergile väga tänulik kõige eest, mida ta temalt oli õppinud, kuid ta kartis teda siiski jätkuvalt üsna palju. Schönberg kirjutas talle palju kirju, milles palus teda, et ta teeks tema jaoks asju (näiteks teeks klaverile tema orkestriteoste arranžeeringuid) ja kritiseeris teda sageli. Alles 1920. aastatel, kui Berg oli saanud tuntuks, hakkas Schönberg talle kirjutama rohkem kui võrdväärsele sõbrale.
Berg kirjutas viis orkestriteost. See on üks esimesi olulisi teoseid, mille ta kirjutas ilma Schönbergi abita. Muusikas on mõned moodsad akordid, mis pidid Viini publikule kõlama väga šokeerivalt. märtsil 1913. aastal andis Schönberg Viinis kontserdi, kus kõlasid ka mõned Bergi laulud. Inimesed publiku hulgas hakkasid kaklema ja tuli kutsuda politsei. Kui Schönberg kirjutas Bergile, et kritiseerib tema muusikat, kaotas Berg kogu enesekindluse. Aeglaselt hakkas ta taas enesekindlust koguma. Ta kirjutas Kolm orkestriteost op 6. Muusika kõlab üsna Mahleri moodi. Seal on palju muusikalisi ideid, mis kasvavad üksteise sisse ja moodustavad rikkaliku kõla.
Esimese maailmasõja ajal viibis Berg mõnda aega sõjaväe väljaõppelaagris. See kogemus pidi olema tal meeles, kui ta kirjutas oma ooperit "Wozzeck". See ooper sai väga kuulsaks. Selles oli palju uusi ideid. See ei räägi suurest kangelasest, vaid lihtsast mehest, keda inimesed halvasti kohtlevad. Ka muusika on väga erinev tolleaegsest ooperimuusikast. Kuigi see oli nii moodne, oli see suur edu ja tegi Bergi maailmakuulsaks. See andis talle rohkem raha, mis koos väikese õpetamisega võimaldas tal suurema osa oma ajast kulutada heliloomingule.
Kuulsuse aastad
Wozzeckis on natuke kaheteistkümnenda tooni muusikat, kuid tema järgmistes teostes on kaheteistkümnenda tooni süsteem palju olulisem. Ta kirjutas lüürilise sviidi keelpillikvartetile ja Kammerkontserdi, mille vorm on koostatud matemaatiliste reeglite järgi. Talle meeldis oma muusikasse peita asju, nt lemmiknumbreid või inimeste nimede tähti. Need on nagu salakoodid ja hilisematel aastatel on muusikud kulutanud palju aega sellele, et välja selgitada, mida Berg üritas teha.
1928. aastal alustas Berg tööd oma teise ja viimase ooperi kallal: Lulu. Ta oli selle ooperi peale mõelnud juba aastaid. Ta oli 1905. aastal näinud näidendit "Die Büchse des Pandora" ("Pandora laegas"). Wedekind oli mänginud Jack Ripper'i osa. Inimesed pidasid seda näidendit rõvedaks, kuid see sai siiski väga populaarseks, eriti pärast 1918. aastat, kui Saksamaal ei olnud enam tsensuuri. Ta töötas ooperi kallal kuni 1934. aastani. Seejärel lõpetas ta töö selle kallal, et kirjutada oma Viiulikontserti. Kui ta kuulis, et tema tuttav Manon Gropius suri kurvalt poliomüeliidi tõttu, pühendas ta kontserdi tema mälestusele. Ta kirjutas: "Ingeli mälestuseks". Manoni ema Alma oli olnud Gustav Mahleri abikaasa.
Surm
Varsti pärast Viiulikontserdi lõpetamist pistis Bergi putukas. Sellest tekkis abstsess ja ta viidi haiglasse, kuid ta suri. Kontserti polnud veel esitatud. Ta ei olnud "Lulu" veel lõpetanud. Kolmas akt oli vaid lühikeses partituuris visandatud (näidates põhinoodid, kuid mitte täpselt, mida iga instrument mängib). Kui ooper esmakordselt esitati, mängiti III akt lihtsalt pantomiimiliselt läbi, samal ajal kui mängiti Bergi muusikat. Bergi lesk Helene ei tahtnud, et keegi teine ooperit lõpuni viiks, nii et III akti ei esitatud enne Helene surma 1976. aastal. Selle lõpetas Friedrich Cerha ja seda esitati 1977. aastal, kuigi selle esitamist oli püütud kohtus takistada.
Tähtsamad teosed
- Kammerkontsert (1925) klaverile, viiulile ja 13 puhkpillile
- Wozzeck
- Lulu
- Lüüriline sviit
- Seitse varajast laulu
- Viiulikontsert
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Alban Berg?
V: Alban Berg oli 9. veebruaril 1885 Viinis sündinud ja 24. detsembril 1935 Viinis surnud Austria helilooja.
K: Kes olid Bergi õpetajad?
V: Bergi õpetajad olid Arnold Schönberg, Anton Webern ja teised.
K: Kuidas muutsid Berg, Webern ja Schönberg 20. sajandi alguse muusikakompositsiooni stiili?
V: Need kolm heliloojat muutsid muusikalise kompositsiooni stiili, luues atonaalset muusikat (muusika, mis ei ole üheski võtmes) ja hiljem kaheteistkümnetoonilist muusikat, kus kõik 12 nooti oktaavis on sama tähtsad.
Küsimus: Mis on Bergi kaheteisttoonilise muusika erinevus Schönbergi või Weberni muusikast?
V: Kuigi Berg kirjutas palju kaheteisttoonilist muusikat, suutis ta selle siiski kohati üsna romantiliselt kõlama panna, rohkem kui Schönberg või Webern.
K: Millised on Bergi kõige olulisemad teosed?
V: Bergi kõige olulisemad teosed on tema kaks ooperit "Wozzeck" ja "Lulu" ning tema viiulikontsert.
K: Millisel perioodil kirjutasid paljud tolleaegsed heliloojad muusikat?
V: Paljud tolleaegsed heliloojad kirjutasid muusikat romantikaperioodil.
K: Mis on atonaalne muusika?
V: Atonaalne muusika on muusika, millel ei ole võtteid.
Otsige