Alban Berg (sündinud Viinis 9. veebruaril 1885; surnud Viinis 24. detsembril 1935) oli Austria helilooja. Alban Berg ja Anton Webern olid mõlemad Arnold Schönbergi õpilased. Kõik kolm heliloojat muutsid omal moel 20. sajandi alguse muusikakompositsiooni stiili. Nad kasvasid üles ajal, mil enamik heliloojaid kirjutas veel romantilist muusikat, kuid Schönberg ja tema õpilased hakkasid kirjutama atonaalset muusikat (muusikat, mis ei ole üheski võtmes) ja seejärel kaheteisttoonilist muusikat, milles kõik 12 nooti oktaavis on sama tähtsusega. Kuigi Berg kirjutas palju kaheteisttoonilist muusikat, suutis ta selle siiski kohati üsna romantiliselt kõlama panna, rohkem kui Schönberg või Webern. Tema tähtsaimad teosed on kaks ooperit "Wozzeck" ja "Lulu" ning viiulikontsert. Bergi muusikas kombineeruvad intensiivne emotsionaalsus, väljendusrikas orkestratsioon ja sageli sümbolistlikud või autobiograafilised elemendid.
Elulugu lühidalt
Alban Berg töötas ja elas peamiselt Viinis, kus asus ka tema õpingute ja loomingulise arengu keskpunkt. Ta õppis Arnold Schönbergiga ja kuulus nii‑öelda Teise Viini koolkonna kesksete isikute hulka. Bergi looming sai kujunemisel mõjutusi nii saksa romantikast ja expressionismist kui ka uudsest teooriast, mida Schönberg arendas. Tema karjääri tipphetkedeks on 20. sajandi alguse muusikalise uuenduse edendamine ning operalooming, mis tõi talle rahvusvahelise kuulsuse.
Muusikastiil ja töövõtted
Bergi stiil ühendab tugeva meloodilisuse ja dramaatilisuse koos modernistlike tehnikatega. Kuigi ta kasutas kaheteisttoonilist meetodit, ei jätnud ta kõrvale tonaalseid viiteid, motiveerivaid meloodilisi lõike ega romantilist väljendust. Tema partituurid on tuntud rikkaliku orkestratsiooni ja peente tonaalsete kontrastide poolest. Berg kasutas sageli ka programmeerivaid või kirjanduslikke lähteaineid (nt teosed, mis tuginevad näidendi või teksti draamatisele sisule) ning tema muusikas esineb sagedasti tsiteerimine ja sümboolne kasutus (näiteks viited barokkmuusikale või kristlikele kooralitele).
Tähtsamad teosed ja nende tähendus
- "Wozzeck" – ooper Georg Büchneri näidendi ainetel, mida peetakse üheks olulisemaks expressionistlikuks ooperiks. Ooper valmis 1922. aasta paiku ja esietendus 1925. aastal; selle jõuline psühholoogiline sügavus ja uuenduslik muusikaline keel tegid teosest kiiresti klassika.
- "Lulu" – ooper, mille Berg jättis töötlemata (ta suri enne teose täielikku orkestreerimist). Ooper käsitleb murettekitavaid teemasid nagu võim, seksuaalsus ja ühiskondlik häving; lavastus ja täielik esitamine said võimalikuks alles pärast teose lõpetamist, mille teostas hiljem helilooja Friedrich Cerha (täielik esituse esmaesitlus toimus 1979).
- Viiulikontsert – kirjutatud 1935. aastal ja pühendatud Manon Gropiusele, see kontsert ühendab kaheteisttoonilist tehnikat ja sügavat meloodilist tundlikkust; teos esietendus postuumselt 1936. aastal ja on üks Bergi kõige populaarsemaid instrumentaalteoseid.
- "Lyric Suite" – keelpillikvartetile (1926), tihe ja emotsionaalne teos, mis näitab Bergi oskust siduda kammermuusikaline vorm suure dramaga ja peenete interpretatiivsete kihtidega.
- "Drei Orchesterstücke" (Kolm orkestriteost) ja "Chamber Concerto" (Kammerkonzert) – näited Bergi orkestrimeistrlusest ja huvist uute ansamblivormide vastu.
Mõju ja pärand
Bergi tähtsus muusikaloos seisneb tema võimes ühendada modernistlik uurimus inimliku kirglikkuse ja selgelt tajutava meloodiaga. Ta aitas sillutada teed neoklassitsismile ja hilisemale atonaalsele dramaturgiale, jättes samas tugeva romantilise sõnumi. Tema ooperid, eriti "Wozzeck", on püsivalt repertuaari osaks saanud ning tema viiulikontsert on sageli esitatav solistlik kavaosa. Ajal, mil natsirežiim ja teised poliitilised jõud pagendasid või keelustasid modernistlikku muusikat, oli Bergi looming üks nendest, mis hiljem tõusis taas laiemasse avalikku tähelepanu ning mõjutas järgmisi põlvkondi.
Mälestus: Alban Bergi loomingu emotsionaalne otsekohesus ja tehniline rafineeritus teevad temast ühe kõige olulisemaid heliloojaid 20. sajandi alguse muusikauuenduste seas. Tema teosed jäävad olulisteks uurimisobjektideks nii muusikateadlastele kui ka esitajatele ja publikule üle kogu maailma.

