Lulu (ooper)
Lulu on helilooja Alban Bergi ooper. Berg võttis loo kahest saksa näitekirjaniku Frank Wedekindi näidendist "Erdgeist" ja "Die Büchse des Pandora". Berg kirjutas libreto (ooperi sõnad) ise.
Paljud inimesed leidsid, et Lulu on väga šokeeriv, sest lugu on väga dekadentne. Selles on palju verd, mõrva, seksi ja vägivalda. Samuti: Bergi muusika oli üsna raskesti mõistetav. Ta kasutab kaheteisttoonilist muusikat, mis ei ole mingis kindlas võtmes, kuigi ta kasutab seda muusikastiili, mis on sageli väga romantiline ja ekspressiivne.
Koostis
Berg alustas ooperi kirjutamist 1929. aastal, kuid siis lõpetas ta selle kirjutamise, et kirjutada viiulikontserti. Kui Berg suri, polnud ta ooperi viimast akti veel lõpetanud, vaid oli seda vaid visandanud. Schönbergilt küsiti, kas ta lõpetab ooperi, kuid ta arvas, et see oleks liiga palju tööd. Kui ooper 1937. aastal esietendus, oli ooperil vaid kaks akti: ooper oli lõpetamata. Bergi lesk Helene ütles, et keegi ei tohi seda lõpetada ja et see peab jääma lõpetamata. Rohkem kui 40 aastat on ooperit nii esitatud.
Kui Helene 1976. aastal suri, lõpetas mees nimega Friedrich Cerha ooperi, aimates, mida Berg oleks võinud kirjutada. Seda lõpetatud versiooni esitati 1979. aastal Opera Garnier's Pierre Boulezi juhatusel.
Lulu peaosa on laulnud sellised kuulsad sopranid nagu Teresa Stratas, Anja Silja ja Christine Schäfer.
Rollid
Esietendus, 2. juuni 1937 | ||
Lulu | dramaatiline sopran | Nuri Hadzic |
Krahvinna Geschwitz | dramaatiline meztsosopran | Maria Bernhard |
Gümnaasiumipoiss ("Der Gymnasiast") | contralto | Feichtinger |
TeatrirõivaisaEs on | contralto | |
Pankur | kõrge bass | |
Maalikunstnik, Lulu teine abikaasa | lüüriline tenor | Paul Feher |
Neeger | lüüriline tenor | |
Dr Schön, peatoimetaja | kangelaslik bariton | Asger Stig |
Alwa, Dr Schöni poeg, helilooja | noor kangelaslik tenor | Peter Baxevanos |
Schigolch, vana mees | kõrge iseloomuga bass | Schigolch |
Loomade taltsutaja | kangelaslik buffo bass | |
Rodrigo, sportlane | kangelaslik buffo bass | Emmerich |
Prints, Aafrika rändaja | buffo tenor | |
Teatrijuht | madal buffo bass | |
| vaikne | |
| räägitud | |
Viieteistkümneaastane tüdruk | ooperisubrett | |
Tema ema | contralto | |
Naine kunstnik | Meztsosopran | |
Ajakirjanik | kõrge bariton | |
Teenindaja | madalam bariton | |
Jack the Ripper | kangelaslik bariton | |
Pianist, lavastaja, printsi saatjad, politseinikud, meditsiiniõed, palatnikud, |
Lugu
Proloog: Tsirkusemees tutvustab kõiki oma loomi. Viimane on Lulu ise, kes kantakse lavale ja tutvustatakse madu.
I akt
Stseen 1: Lulu, vana arsti dr Golli abikaasa, laseb maalida oma portreed. Dr. Schön, ajalehe toimetaja, kes päästis Lulu, kui ta elas tänaval, on nüüd temaga armulises suhtes. Dr. Schöni poeg Alwa saabub, vabandab end ning ta ja dr Schön lahkuvad. Maalikunstnik tahab Luluga armatseda. Dr. Goll astub ootamatult sisse, näeb, et nad on kahekesi, variseb kokku ja sureb infarkti tagajärjel.
Stseen 2: Lulu on nüüdseks abiellunud Maalikunstnikuga. Ta saab telegrammi, milles öeldakse, et Dr. Schön on kihlatud. Teda külastab hulkur Schigolch. Tundub, et tal on varem temaga midagi pistmist olnud. Dr. Schön saabub. Ta räägib nii, nagu oleks Schigolch Lulu isa. Ta on tulnud, et paluda Lulul edaspidi oma elust eemale hoida. Ta ei pane seda tähele ja lahkub pärast oma abikaasa, Maalija, saabumist. Dr. Schön räägib Painterile nende afäärist ja ütleb, et ta peab sellest oma naisega rääkima. Painter lahkub, kuid selle asemel, et minna Luluga rääkima, lõikab ta endale iseenda kõri läbi ja sureb. Lulu ei näi sellest hoolivat ja ütleb dr Schönile lihtsalt: "Sa abiellud minuga ikkagi".
Stseen 3: Lulu, kes töötab tantsijana, istub koos Alwaga oma garderoobis. Nad räägivad printsist, kes on Lulusse armunud ja tahab temaga abielluda. Lulu läheb lavale, kuid keeldub minemast, sest dr Schön ja tema kihlatu on publiku hulgas. Dr. Schön tuleb sisse ja püüab teda esinemisele veenda. Kui nad jäävad kahekesi, ütleb Lulu Schönile, et kavatseb koos printsiga Aafrikasse minna. Dr. Schön mõistab, et ta ei saa ilma naiseta elada, ja Lulu paneb teda kirjutama oma kihlatule kirja, et ta ei taha temaga abielluda. Lulu jätkab näiteringi.
II akt
Stseen 1: Lulu on nüüd abiellunud dr Schöniga, kes on täis armukadedust, sest nii paljud mehed ja üks naine näivad armastavat Lulut. Üks neist, lesbiline krahvinna Geschwitz, külastab teda, et teda ballile kutsuda, kuid lahkub, kui dr Schön seda ei heaks kiida. Kui nad kahekesi välja lähevad, tuleb krahvinna tagasi ja peidab end. Ka kaks teist austajat, akrobaat ja koolipoiss, astuvad samuti sisse ja kõik hakkavad Luluga rääkima, kui ta tagasi tuleb. Saabub Alwa ja imetlejad varjuvad, kui Alwa ütleb Lulule, et armastab teda. Dr. Schön naaseb, näeb Akrobaati ja alustab Luluga pikka vaidlust. Tasapisi leiab ta üles ka teised inimesed, kes end varjavad. Ta annab Lulule revolvri ja ütleb talle, et ta ennast tapaks, kuid too tulistab hoopis Schöni. Politsei saabub, et Lulu mõrva eest kinni pidada.
Vahepala: vahepala muusika ajal näidatakse tummfilmi. Selles näeme, kuidas Lulu võetakse politsei poolt kinni, antakse kohtusse ja pannakse vangi. Seejärel näeme, kuidas ta tahtlikult haigestub koolerasse ja viiakse haiglasse. Krahvinna Geschwitz külastab teda ja annab talle oma riided, et Lulu saaks krahvinnaks maskeerituna põgeneda.
Stseen 2: Akrobaat ja krahvinna Geschwitz on samas ruumis, kus on II akti 1. stseen. Nad ootavad Schigolchi, kes peab krahvinna haiglasse viima. Ta kavatseb loobuda oma vabadusest, võttes Lulu koha, et keegi ei avastaks tema põgenemist enne, kui on liiga hilja. Akrobaat ütleb, et ta kavatseb Luluga abielluda ja kolida koos temaga Pariisi, kus nad hakkavad koos näitlejatööd tegema. Schigolch lahkub koos krahvinna, siis naaseb koos Luluga, kes on oma haigusest nii haige, et Akrobaat ei järgi oma plaani, vaid läheb hoopis politsei järele. Schigolch saadetakse rongipileteid ostma ning üksi jäetud Alwa ja Lulu ütlevad, et nad armastavad teineteist ja lepivad kokku, et lähevad koos ära.
III akt
Stseen 1: Lulu ja Alwa elavad nüüd Pariisis. Stseen on pidu kasiinos. Lulu on sunnitud šantaažiga töötama Kairo bordellis, kus töötavad akrobaat ja sutenöör. Politsei tahab teda ikka veel Dr. Schöni mõrva eest ning akrobaat ja sutenöör ütlevad talle, et nad viivad ta politseisse, kui ta ei tee seda, mida nad ütlevad. Schigolch saabub ja küsib raha. Teda veenetakse, et ta meelitab Akrobaadi hotelli ja mõrvab ta seal. Pärast nende lahkumist saabub uudis, et raudtee-ettevõttel on raha otsas. Külalised on kõik saanud raha ettevõttesse. Pidu laguneb kiiresti ja segaduses õnnestub Lulul ühe noormehega riideid vahetada. Ta põgeneb koos Alwaga just enne seda, kui politsei saabub teda kinni võtma.
Stseen 2: Lulu ja Alwa elavad nüüd koos Schigolchiga. Nad on vaesed on Londonis, nii et politsei ei saa neid leida. Lulu töötab prostituudina. Ta saabub koos kliendiga, professoriga (keda mängib sama näitleja, kes Lulu esimest abikaasat, dr Golli). Seejärel saabub krahvinna Geschwitz koos Lulu portreega, mille ta on toonud Pariisist. Alwa riputab selle seinale. Lulu läheb välja ja naaseb koos teise kliendiga, neegriga (keda mängib sama näitleja, kes Lulu teist abikaasat, Maalrit). Ta keeldub enne armatsemist maksmast ja tapab Alwa võitluses. Schigolch viib laiba minema, samal ajal kui Geschwitz mõtleb enda tapmisele, kuid loobub siis sellest mõttest, kui ta mõistab, et Lulu ei hooli. Lõpuks läheb Lulu välja ja tuleb tagasi koos kolmanda kliendiga (keda mängib sama näitleja kui dr Schön, Lulu kolmas abikaasa). Mees vaidleb hinna üle ja on just lahkumas, kui Lulu otsustab, et magab temaga tavapärasest väiksema tasu eest. See klient, kes on tegelikult Jack the Ripper, tapab Lulu ja seejärel tapab lahkudes ka krahvinna, kes kardab Lulule armastust, kui eesriie langeb.
Struktuur
Kogu ooperi kuju on tihtipeale nagu peegel - Lulu populaarsus esimeses vaatuses peegeldab vaesust, milles ta elab III vaatuses. Samuti mängivad Lulu abikaasasid I aktis samad lauljad, kes mängivad tema kliente III aktis. Ooperi keskel on film. Isegi osa muusikast on palindroom (see kõlab samamoodi ette- ja tagurpidi).
Mõnel tegelasel on oma muusika, mis on igal juhul kaheteistkümnest noodist koosnev teema. See on kaheteistkümnenda tooni süsteem, mille leiutas Bergi õpetaja Arnold Schönberg. Andes igale tegelasele oma teema, kasutab ta leitmotiivi ideed, mida Wagner kasutas palju.