Akrobaatika — definitsioon, oskused ja ajalugu

Akrobaatika (ladina keeles akrobateō - ülespoole ronimine) all mõistetakse tavaliselt järgmist

  • omamoodi füüsilised harjutused;
  • omamoodi etenduskunst;
  • spordiala.

Mis on akrobaatika? Akrobaatika hõlmab mitmesuguseid võimeid ja tegevusi, kus esinevad balansseerimine, pöörded, tõsted, visked, käe- ja pea peal seismised, kontorsioon ning õhus toimuvad trikid (aerial). Akrobaatika võib olla puhtalt füüsiline treening, lavaline etteaste (tsirkus, tänavaetendus, kaasaegne tants) või sportlik võistlusformaat.

Põhioskused ja nõuded: Akrobaatika nõuab erakordset tasakaalu, osavust, paindlikkust, lihasjõudu, kehakontrolli, keskendumist ja motoorset koordinatsiooni. Lisaks on oluline hea kehateadlikkus (proprioceptioon), vastupidavus ja õige tehnikaga treenimine, et vähendada vigastuste riski. Akrobaatikaga tegelevat inimest nimetatakse akrobaadiks.

Peamised liigid ja vormid:

  • Maavormid (tumbling, voltaad, käsiseisud, käärid).
  • Partner- ja grupiakrobaatika (paari- ja trupiakrobaatika: tõsted, kandmised, visked ja püstitamised).
  • Aerial ehk õhukunst (aerial silks, trapeze, hoop/hula-hoop õhus, tolmukaarega varustus).
  • Kontorsioon (keha äärmuslik painduvus) ja tasakaaluaktid (nt slackline, walk the tightrope).
  • Etenduslik akrobaatika tsirkuses ja lavakunstis ning tänava- ja show-formsed akrobaatilised etteasted.

Treening ja ohutus: Treeningut alustatakse tavaliselt lihtsamatest harjutustest ja edasijõudnute tehnikate juures kasutatakse juhendajat ning turbemeetmeid (pehmed matid, turvarihmad, spotterid). Oluline on järkjärguline progress, soojendus, venitus ning taastumine. Aerial-varustuse puhul peab regulaarselt kontrollima riputuspunkte ja varustuse seisukorda. Vigastuste ennetamiseks kasutatakse ka jõutreeningut, liikuvusharjutusi ja liigutuste tehnilist analüüsi.

Võistlus- ja klassifikatsioon: Akrobaatika kui organiseeritud spordiala on arenenud oma reeglitestiku ja kategooriateni. Näiteks akrobaatilises võimlemises (acrobatic gymnastics) on tavapärased kategooriad: naispaar, meespaar, segapaar, naistrio ja meeskond nelja liikmega. Võistlusradadel esitletakse tihti erinevat tüüpi rutiine — tasakaalurutiinid (balance), dünaamilised rutiinid (dynamic) ja kombineeritud rutiinid (combined).

Ajaloost: Akrobaatilisi oskusi tunti juba Vana-Egiptuses, Kreekas, Roomas ja Hiinas. Keskajal ja varauusaegadel esinesid akrobaadid sageli rändesinejate hulgas. 19. sajandil muutusid akrobaatilised etteasted populaarseks Euroopa tsirkustes, kus tekkisid spetsiaalsed lavakategooriad ja tehnikaid arendati edasi. 20. sajandil võeti akrobaatika üha enam spordiliseks distsipliiniks ning tekkisid organiseeritud liigad ja meistrivõistlused; samas laienes akrobaatika ka kaasaegsetesse etendustesse ja filmistuntidesse.

Mida annab akrobaatika harrastamine? Akrobaatika arendab üldfüüsilist vormi — jõudu, painduvust, koordinatsiooni ja enesekindlust. See sobib nii loovaks eneseväljenduseks etendustes kui ka sportlikuks harrastuseks. Lisaks kasutatakse akrobaatilisi oskusi laialdaselt lavastustes, tantsus, reklaamides ja filmides.

Edasine õppimine ja ressursid: Akrobaatikat on kõige ohutum õppida juhendaja käe all akadeemilistes tingimustes (võimla, tsirkuskool, akrobaatika treeningukeskus). Algajale soovitatakse alustada põhioskuste treenimisest, lihasjõu ja ülakeha vastupidavuse arendamisest ning turva- ja soojenduseeskirjade järgimisest. Organiseeritud treeninggrupid ja klubid pakuvad struktuuri, ohutust ja võimalust osaleda võistlustel või etteastetes.

Kui soovid, võin lisada lühikese treeningkava algajale, näidete galeriid või kirjelduse konkreetsetest tehnilistest elementidest (nt käekõverdused, käsiseisust pöörded, partneritõsted).

Zoom


Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on akrobaatika?


V: Akrobaatika on kehaline harjutus, etenduskunst ja spordiala, mis nõuab tasakaalu, osavust, paindlikkust, kontrolli, keskendumist ja motoorset koordinatsiooni.

K: Kuidas nimetatakse inimest, kes teeb akrobaatikat?


V: Akrobaatikat harrastavat inimest nimetatakse akrobaadiks.

K: Kus tunti akrobaatilisi oskusi antiikajal?


V: Akrobaatilisi oskusi tunti Vana-Egiptuses, Kreekas, Roomas ja Hiinas.

K: Millisel sajandil muutus akrobaatiline esinemine Euroopa tsirkustes populaarseks?


V: 19. sajandil muutusid akrobaatilised etendused Euroopa tsirkustes populaarseks.

Küsimus: Mis juhtus akrobaatiliste etendustega 20. sajandil?


V: 20. sajandil muutus akrobaatika organiseeritud spordialaks koos liigade ja meistrivõistlustega.

K: Millised on akrobaatika nõuded?


V: Akrobaatika nõuded on erakordne tasakaal, osavus, paindlikkus, kontroll, keskendumisvõime ja motoorne koordinatsioon.

K: Milline on sõna akrobaatika ladinakeelne päritolu?


V: Sõna akrobaatika ladinakeelne päritolu on akrobateō, mis tähendab ülespoole ronimist.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3