Wozzeck
Wozzeck on Austria helilooja Alban Bergi (1885-1935) ooper. See on loodud aastatel 1914-1922 ja esietendus 1925. aastal.
Berg kirjutas selle ooperi enne seda perioodi, mil ta kasutas oma teostes serialismi. Tema õpetaja Schönberg ei olnud veel välja töötanud kaheteistkümnetoonilist süsteemi. Wozzecki muusikas leidub tonaalset muusikat Mahleri traditsioonis, kuid ka mõningaid atonaalseid (muusika, mis ei põhine ühelgi võtmesagedusel) ning meloodiaid, mis põhinevad terviktoonide skaalal. Muusika kõlas selle kirjutamise ajal väga moodsalt. Berg kirjutab häältele ka ebatavaliselt: mõnikord peavad nad pooleldi rääkima, pooleldi laulma (seda nimetatakse Sprechgesangiks).
Ooper põhineb saksa näitekirjaniku Georg Büchneri näidendil "Woyzeck". Woyzeck oli ebatavaline draama, sest selle asemel, et rääkida kellestki tähtsast, näiteks kuningast või jumalast, rääkis see vaesest mehest, kes ei ole kuigi tark ja keda teised inimesed kiusavad ja kuritarvitavad. Kui Berg kirjutas ooperi peaaegu sada aastat hiljem, oli see ooperi jaoks ikka veel ebatavaline lugu. Ooperite kangelased olid tavaliselt tähtsad inimesed, samas kui tööinimestel olid sageli koomilised rollid: nad olid sageli teenijad. Wozzeck on aga lihtne mees, kes ei saa midagi teha selle vastu, mis temaga toimub. Draamas nimetatakse seda mõnikord "antikangelaseks".
Georg Büchner
Ooperi lugu
I akt
Stseen 1 (sviit): Wozzeck töötab juuksurina. Kapteni habemeajamise ajal ütleb kapten Wozzeckile, et tema arvates elab Wozzeck halba elu, sest ta on saanud ühe naisega (Marie) lapse, ilma et oleks temaga abielus olnud. Wozzeck ütleb, et tal on raske olla hea, sest ta on vaene. Ta tuletab kaptenile meelde, et Jeesus ütles: "Laske väikesed lapsed minu juurde tulla!" (Mk 10:14). Kapten on sellest märkusest segaduses.
2. stseen (rapsoodia ja jahilaul): Wozzeck ja tema sõber Andres lõikavad keppe, kui päike loojub. Wozzeckil on hirmuäratav nägemus: ta näeb, kuidas vajuv päike katab maailma leekidesse.
3. stseen (marss ja lullalaul): Sõdurid marssivad Marie toa ees. Tema naaber Margret ütleb Marie'le, et ta on halb, sest ta flirdib sõduritega. Siis tuleb Wozzeck ja räägib Marie'le kohutavatest nägemustest, mida ta on näinud.
Stseen 4 (Passacaglia): (Büchner kirjutas: "piss in the street"). Ta ütleb, et teeb meditsiinilist eksperimenti. Wozzeck on nii lihtne, et usub teda. Doktoril on hea meel kuulda Wozzecki kohutavatest nägemustest.
Stseen 5 (Rondo): Marie imetleb trummimajorit oma toa ees. Ta tahab teda armastada. Esialgu pöördub naine temast eemale, kuid siis annab järele ja nad tormavad koos välja.
II akt
1. stseen (Sonaat-Allegro): Marie ütleb oma lapsele, et ta läheks magama, imetledes samal ajal kõrvarõngaid, mille trummimajor talle kinkis. Saabub Wozzeck. Ta küsib naiselt, kust ta need kõrvarõngad sai. Naine ütleb, et leidis need. Wozzeck ei tea, kas teda uskuda, kuid annab talle raha ja lahkub. Marie teab, et tema käitumine on vale.
Stseen 2 (Fantaasia ja fuuga 3 teemale): Doktor tormab tänaval kaptenist mööda, kes ütleb talle, et ta aeglustaks. Doktor paneb kapteni hirmu tundma, mõeldes ebameeldivatele haigustele, mida ta võib saada. Kui Wozzeck tuleb, kiusatakse teda, öeldes, et Marie armastab kedagi teist.
Stseen 3 (Largo): Wozzeck räägib sellest Marie'ga. Ta tunnistab, et tal on poiss. Wozzeck on raevus. Ta tahab teda lüüa, kuid naine peatab teda, öeldes, et isegi tema isa ei ole kunagi julgenud teda lüüa. Ta ütleb: "Parem nuga mu kõhus kui sinu käed minu peal". See annab Wozzeckile idee kättemaksuks.
Stseen 4 (Scherzo): Wozzeck näeb Marie'd tantsimas koos trummimajoriga rahvahulgas. Andres küsib Wozzeckilt, miks ta üksi istub. Purjus mees peab jutluse, siis läheb idioot Wozzecki juurde ja ütleb, et ta haistab verd.
Stseen 5 (Rondo): Wozzeck ei saa öösel kasarmus magada. Ta hoiab Andresit ärkvel. Sisse tuleb trummimajor. Ta on purjus. Ta ajab Wozzecki voodist välja, et temaga kakelda.
III akt
1. stseen (leiutis teemal): Marie loeb öösel oma toas endale piiblist. Ta tahab, et talle antaks andeks.
Stseen 2 (leiutis ühel noodil (B)): Wozzeck ja Marie jalutavad metsas tiigi ääres. Marie tahab lahkuda, kuid Wozzeck takistab teda. Kuu paistab erkpunaselt. Wozzeck muutub kindlaks, et kui tema ei saa Marie'd, siis ei saa seda ka keegi teine, ja ta pistab Marie'd maha.
Stseen 3 (leiutamine rütmis): Inimesed tantsivad pubis. Wozzeck astub sisse ja kui ta näeb Margret'i, tantsib ta temaga ja tõmbab ta sülle. Ta solvab teda ja palub siis laulda talle laulu. Naine laulab, kuid märkab siis, et tema käel ja küünarnukil on veri; kõik hakkavad tema peale karjuma ja Wozzeck tormab välja.
Stseen 4 (leiutis 6-noodilise akordi kohta): Wozzeck läheb tagasi sinna, kus ta tappis Marie. Wozzeck arvab, et nuga, millega ta Marie tappis, tõestab, et ta on mõrvar. Ta viskab noa tiiki. Kui veripunane kuu jälle ilmub, läheb ta tiiki, et proovida verd oma kehast maha pesta, kuid ta uppub. Kapten ja doktor, kes mööduvad, kuulevad Wozzecki kurtmist ja tormavad ehmunult minema.
Intermezzo (Invention on a Key (d-moll)): See intermezzo viib finaali.
Stseen 5 (leiutis kaheksanda noodi moto perpetuo, peaaegu toccata): Hommikul mängib rühm lapsi päikese käes. Inimesed räägivad üksteisele, et Marie surnukeha on leitud. Lapsed jooksevad kõik vaatama. Marie ja Wozzecki väike poiss on mänguhobusega mänginud. Ta peatub ja jookseb teiste laste järel tiigi äärde.
Ooperi ajalugu
Berg nägi 1914. aastal Büchneri näidendit "Woyzeck". See oli esimene kord, kui seda Viinis mängiti. Lavastust oli reklaamitud kui Wozzecki, sest inimesed ei osanud Büchneri käekirja lugeda. Seepärast kasutab Berg oma ooperis just seda kirjaviisi.
Berg teadis kohe, et ta tahab teha näidendist ooperi. Büchner, kes suri 1837. aastal 23-aastaselt, oli jätnud näidendi lõpetamata. Berg võttis näidendist viisteist stseeni ja tegi neist kolme vaatusega ooperi. Ta komponeeris iga stseeni jaoks kindla vormiga muusika, nii et muusika areneb väga organiseeritult. Ta tegi libretosse ise muudatusi.
Kuigi Berg alustas tööd ooperi kallal 1914. aastal, teenis ta Esimese maailmasõja ajal sõjaväes, nii et tal ei olnud aega ooperi kallal tööd jätkata kuni 1917. aastani. Ta lõpetas ooperi 1922. aasta aprillis. Erich Kleiber dirigeeris esietendust Berliini Riigiooperis 14. detsembril 1925. aastal. Ooper sai kiiresti kuulsaks ja seda mängiti kõigis Euroopa suurtes ooperiteatrites. Ooper oli nii edukas, et Berg suutis sellest teenitud rahast ära elada.
Muusikaline stiil
Wozzeck oli esimene suur ooper, mis on kirjutatud 20. sajandi moodsas stiilis. Suur osa muusikast on atonaalne (mitte mingis võtmes), nii et Berg suutis seda kasutada Wozzecki hullumeelsuse väljendamiseks. Mõnikord muutub muusika tonaalsemaks, eriti kui lugu räägib armastusest ja inimlikkusest. Samuti rajab ta osa sõduritest rääkivat muusikat rahvalauludele, mida ta käsitleb omal eripärasel moel.
Teine muusikaline tehnika, mida ta kasutab, on leitmotiiv, mille puhul konkreetsed tegelased või asjad on seotud konkreetsete teemade või muusikaliste ideedega. See tehnika võib olla väga kasulik, et vihjata teatud asjadele. Näiteks on leitmotiiviks kõrvarõngad, mille trummimajor on Marie'le andnud. Kui major Marie'ga armastab, kuuleme seda juhtmotiivi. Muusika annab meile mõista, et ta ei sunni teda armastama, vaid et naine on nõus. Teises kohas ütleb sõjaväeline muusika meile, et Marie mõtleb trummimajorile.
Teine juhtmotiiv on akord, mida kuuleme, kui Wozzeck ooperi alguses räägib "vaestest inimestest nagu meie". Akordi, mida me kuuleme, kasutatakse ooperi teistes osades, kui tegelased ei ole piisavalt tugevad, et oma elu olukorda muuta.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes komponeeris ooperi Wozzeck?
V: Ooperi "Wozzeck" kirjutas Austria helilooja Alban Berg (1885-1935).
K: Millal seda esmakordselt esitati?
V: Wozzecki esietendus esmakordselt 1925. aastal.
K: Mis liiki muusikat see sisaldab?
V: "Wozzecki" muusika sisaldab nii tonaalset muusikat Mahleri traditsioonis kui ka mõningaid atonaalseid ja terviktoonidel põhinevaid meloodiaid.
K: Kuidas Berg kirjutas häälte jaoks?
V: Berg kirjutas häälte jaoks ebatavaliselt, nõudes neilt mõnikord pooleldi kõnet, pooleldi laulmist (nn Sprechgesang).
K: Millele põhineb Wozzecki lugu?
V: Ooper põhineb saksa näitekirjaniku Georg Büchneri näidendil Woyzeck.
K: Mis teeb selle loo ooperi jaoks ebatavaliseks?
V: See lugu on ooperi jaoks ebatavaline, sest see keskendub vaesele mehele, kes ei ole väga tark ja keda teised inimesed kiusavad ja kuritarvitavad, mitte aga tähtsatele tegelastele nagu kuningad või jumalad, keda tavaliselt ooperites nähakse.
K: Mis tüüpi tegelased on selles loos esindatud?
V: Selles loos esineb nn antikangelane, mis on tegelane, kes ei saa midagi teha selle eest, mis temaga asjaolude tõttu juhtub.