Toccata: muusikatüüp, ajalugu ja kuulsad oreliteosed
Avasta toccata ajalugu, orelimuusika eripära ja kuulsad teosed — Bachist Widorini. Sügav ülevaade toccata arengust ja tuntumatest orelipaladest.
Toccata on muusikateos, mida alates renessansiajast alates sageli kasutati pealkirjana sooloinstrumentidele — eriti klahvpillidele. Sõna tuleb itaalia keelest ja seostub muusikainstrumendi mängimise oskuse ja virtuoossusega. Toccata iseloomustab tavaliselt kiirete jooksvate noodijadade rohkus, tehniline keerukus ja improvisatsiooniline või vabalt voolav iseloom, millele mõnikord järgneb kontrastne, formaalsem osa (näiteks fuuga).
Ajalooline taust ja esmased näited
Esimesed toccata’d ilmusid Põhja-Itaalias, neid kirjutasid heliloojad nagu Põhja-Itaalias tegutsenud Claudio Monteverdi ja Giovanni Gabrieli. Varased toccata’d olid sageli mõeldud klahvpillimänguks (klavessiinile või orelile), kus paremas käes liikusid kiiremad skaalad ja vasakus käes kõlasid saatvad akordid. Need teosed näitasid interpreedi tehnilist meisterlikkust ja improvisatsioonilist annet.
Saksamaa ja barokk
Toccata levis ja sai eriti populaarseks Saksamaal, kus stiili arendasid heliloojad nagu Hans Leo Hassler, kes oli omakorda õppinud Veneetsias Gabrieli juures. Saksa barokiajastu oreliheliloojad — näiteks Sweelinck (kuigi ta oli hollandlane), Pachelbel, Buxtehude ja Johann Sebastian Bach — kirjutasid palju toccataid. Bachi toccata ja fuuga d-moll, on üks kuulsamaid barokiajastu orelimuusika teoseid: see ühendab dramaatilise avaosa (toccata) organiseeritud ja kontrapunktilise fuugaga ning on jäänud rahvalikku teadvusse laialdase kasutuse tõttu filmides ja avalikel esinemistel.
19. sajandi taassünd ja prantsuse traditsioon
Pärast barokiaega jäi toccata vähem levinuks, kuid see koges taas elavnemist 19. sajandi lõpus prantsuse orelimuusikas. Prantsuse orelikoolis oli oluline koht suurejoonelistel, tehniliselt nõudlikel toccata’del. Näiteks Charles-Marie Widor, kelle tuntud toccata tema 5. sümfooniast on tänapäevalgi populaarne (eriti pulmades), kasutas kiireid noodijadasid paremas käes ja võimsat pedaalimängu. Teine silmapaistev näide on Louis Vierne'i toccata tema sümfoonia nr 1 viimasest osast; prantsuse heliloojad nimetasid suuri oreliteoseid sageli just „sümfooniateks”.
20. sajand ja klaveritoccata'd
20. sajandil on mitmed heliloojad üle kandnud toccata-vormi ka klaverile. Näiteks kirjutasid toccata-sarnaseid, tehniliselt nõudlikke palasid Prokofjev, Hatšaturjan, Ravel (osa teosest "Le Tombeau de Couperin") ja Claude Debussy (osa teosest "Suite: Pour le Piano"). Nendes teostes on kombineeritud varasematest toccata-traditsioonidest tuntud virtuoossus ning modernsem harmoonia ja rütmiline mitmekesisus.
Iseloomulikud jooned, esitamine ja tähendus
Toccata'del on mitmed ühised tunnused: virtuoossus, kiire noodiliikumine, tehniliselt nõudlikud käte eraldused, tugev rütmiline drive ja sageli kontrastne — vahel formaalsem — järgnev osa (näiteks fuuga). Orelitoccata’de puhul mängib tähtsat rolli registrite (helivärvide) valik ja pedaalide kasutus: suurejooneline toccata nõuab tihti ruumikat ja võimast pedaalitooni.
Toccata'd on mõjutanud nii esituspraktikat kui ka populaarset kultuuri: Bach’i d-molli toccata kasutatakse tihti helitaustana filmides ja reklaamides, mis on aidanud selle teose tuntust tugevalt suurendada. Lisaks on toccata’d olulised õppekava osad, kus arendatakse tehnilist meisterlikkust ja improvisatsioonilist mõtlemist.
Lõpetuseks
Toccata on mitmekihiline ja ajas arenenud žanr, mis algselt tähistas virtuoosset, improvisatsiooniga lähedast mänguviisi, kuid on leidnud koha nii barokiajastu oreli- kui ka hilisemates klaveriteostes. Kuigi vorm ja stiil on ajas muutunud, jääb toccata põhiline tähendus samaks: näidata interpreedi tehnikat ja anda teosele energiline, sageli põnevalt improvisatoorne algus või keskosa.
Seotud leheküljed
- Fugu
- Prelüüdi
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab sõna "Toccata"?
V: Sõna "Toccata" tuleneb itaalia keelest, mis tähendab ka muusikainstrumendi mängimist.
K: Kes olid esimesed heliloojad, kes kirjutasid Toccata?
V: Esimesed Toccata'd kirjutasid Põhja-Itaalias sellised heliloojad nagu Claudio Monteverdi ja Giovanni Gabrieli.
K: Millistele instrumentidele on toccata tavaliselt kirjutatud?
V: Toccata on klahvpillimuusika (klavessiinile või orelile), milles on palju jooksvaid skaalasid paremas käes ja saatvad akordid vasakus käes.
K: Kes kirjutas ühe kuulsaima barokiajastu orelimuusika teose, Toccata ja fuuga d-moll?
V: Johann Sebastian Bach kirjutas Toccata ja fuuga d-moll, mis on üks kuulsamaid barokiajastu orelimuusika teoseid ja ehk kõige kuulsam toccata, mis on kunagi kirjutatud.
K: Kes populariseeris toccata kirjutamise uuesti 19. sajandi lõpus?
V: Prantsuse oreliheliloojad populariseerisid 19. sajandi lõpul taas toccata kirjutamist, näiteks Charles-Marie Widor, kelle Toccata tema 5. sümfooniast on tänapäeval väga populaarne.
K: Milline 20. sajandi helilooja kirjutas mitu klaveri toccatat?
V: 20. sajandil kirjutasid mitmed heliloojad toccataid klaverile, sealhulgas Prokofjev, Hatšaturjan, Ravel (osa teosest "Le Tombeau de Couperin") ja Claude Debussy (osa teosest "Suite Pour le Piano").
Otsige