Definitsioon

Muusikas on sviit (sõna on tuletatud prantsuse keelest; hääldatakse "magus") lühikeste muusikapalade ehk osade kogum, mida mängitakse tavaliselt järjestikku. Pala on tihti tantsuline osa, kuid sviidid ei pea olema ainult tantsuvormidest koosnevad: mõnikord on üks osa sissejuhatus või vabas vormis prelüüd. Prantsuse sõna "sviit" tähendabki otseses mõttes "järjendit" – üks osa järgneb teisele.

Ajalooline ülevaade

17. sajandil kujunes sviit eriti oluliseks vormiks. Paljud tuntud heliloojad, nagu Bach ja Händel, kirjutasid sviite. Barokkajastu sviidid olid sageli tantsude kogumikud: tüüpiline järjekord sisaldas allemande, courante, sarabande ja gigue. Lisaks võisid esineda ka teiste tantsude variandid, näiteks menuett, gavotte, passepied või bourrée.

Mõnes sviidis oli esimene osa mitte tantsuline, vaid sissejuhatav prelüüd või overtüür. Mõnda Bachi sviiti nimetati ka partitaks, ning Prantsuse helilooja François Couperin kutsus oma sviite Ordres.

Bach kirjutas ka suurepäraseid sviite orkestrile (mõnikord nimetatud "overtüürideks"), samuti tuntud „Prantsuse sviidid“, „Inglise sviidid“ ja partitasid klavessiinile ning saatajatega ja saatjata teoseid viiulile ja tšellole. Händel pani orkestrile kirja kaks väga kuulsat tantsukompositsiooni: Veemuusika ja "Music for the Royal Fireworks", mida tavaliselt käsitletakse samuti sviitidena, kuigi neile ei ole alati sellist pealkirja antud. Händel kirjutas ka 22 sviiti klavessiinidele.

Varasemad heliloojad, näiteks renessansiajastu meistrid, olid samuti kirjutanud järjestusi ja tantsusarju, kuid sõna "sviit" hakkas laiemalt kasutusse tulema umbes 17. sajandi keskpaigas. Hiljem, 1750. aastateks, hakkasid paljud heliloojad keskenduma rohkem sümfooniale ja kontserdile, ning traditsiooniline barokne sviit taandus.

19. sajand ja taassünd

>19. sajandi lõpus hakati sõna "sviit" taas laialdasemalt kasutama. Paljud heliloojad, kes kirjutasid oopereid või ballette (nimi ballette on originaalis esinenud), teostasid populaarsemate tantsulugude orkestriarranžeeringuid, mida sai kontsertidel esitada. Näiteks Tšaikovski koostas kuulsast ballettist "Pähklipureja" orkestrisviidi, mis sisaldab tuntumaid tantse ja meloodiaid tema teosest.

Mõned heliloojad kasutasid sõna "sviit" ka teosegruppide kohta, millel on ühine teema või narratiiv: nii nimetas Gustav Holst oma orkestriteost "Planeedid" sviidiks, sest iga osa käsitleb üht planeeti. Impressionismi perioodil kirjutasid prantsuse heliloojad nagu Ravel ja Debussy, sviite klaverile või väiksematele koosseisudele.

Struktuur ja iseloomulikud tunnused

  • Sviid koosneb mitmest liigutavast osast (movements), mis on sageli erinevate tantsuvormide põhised.
  • Tavaliselt on sviidi osad ühes või lähedases toonides, mis annab tervikule sidususe – erinevalt sümfooniast, kus tonaliteet võib olla vaba ja arendav.
  • Paljud baroksviiidid järgivad enam-vähem kindlat järjestust (nt allemande – courante – sarabande – gigue), kuid järjekord ei olnud kindel reegel ja helilooja võis lisada või vahetada tantsusid.
  • Tantsude iseloom: allemande (mõõdukas, kahese või neljase taktimõõduga), courante (liikuvam, võib olla kolmetaktine või kaheosalise kujuga), sarabande (aeglasem, rõhk teisel või kolmandal löögil, kolmetaktine), gigue (rütmiline ja elav, sageli kompoundtaktis).

Tänapäevane kasutus ja näited

Tänapäeval kasutatakse mõistet "sviit" endiselt mitmeti:

  • Orkestrisviit: arranžeering ballettidest, ooperitest või filmimuusikast, mida esitatakse kontserdi vormis.
  • Klaverviisked sviidid: paljud XX sajandi klaveritööd on üles ehitatud kui sviidid (nt impressionistide klaverisviidid).
  • Programmilised sviidid: teosed, mille osad on seotud ühise temaatika või narratiiviga (näiteks Holst'i "Planeedid").
  • Ka pop- ja jazzmuusikas võidakse kasutada terminit "suite" pikkade mitmeosaliste teoste tähistamiseks.

Illustratiivsed näited tuntud sviitidest ja nende autoritest: Bach (klavessiinisviidid, orkestrisviidid), Händel (Veemuusika, Music for the Royal Fireworks), Tšaikovski ("Pähklipureja" sviit), Gustav Holst ("Planeedid"), ning impressionistid Ravel ja Debussy klaverisviidid.

Kokkuvõte

Sviit on mitme osa kogumik, sageli tantsude põhine, mille fookus on järjestikul ja seotud osade esitamisel. Vorm tekkis barokiajastul ja püsis tähtsal kohal mitmete heliloojate loomingus; hiljem taastus ja laienes 19. ja 20. sajandil, hõlmates nii orkestritöid kui ka klaveriteoseid, filmimuusikat ja programmeeritud sarju. Sviit pakub esitajale ja kuulajale mitmekesist, ent temaatiliselt sidusat kuulamiskogemust.