Liikumine (muusika)
Pikad klassikalise muusika teosed on sageli jaotatud osadeks. Need on nagu teose eri osad. Osad võivad olla üsna lühikesed või väga pikad. Kui te kuulate sümfooniat, võib see sageli olla jagatud neljaks osaks. Haydni ja Mozarti ajal olid neli osa tavaliselt: kiire osa, aeglane osa, tantsuline osa (menuett) ja kiire osa teose lõpetamiseks.
Kontserdikavades on tavaliselt kirjas, mitu osa on esitatud teoses. Seda võib näidata itaalia muusikaliste terminite abil (nt Allegro tähendab kiiret, Presto tähendab väga kiiret või Andante tähendab kerget kõndimistempot). Siin on üks näide:
Robert Schumann: Sümfoonia nr 4 d-moll op.120
- Andante con moto - Allegro di molto
- Romanze: Andante
- Scherzo: Presto
- Finaal: Presto: Allegro vivace - Presto
Mõnikord võtab orkester oma instrumentide ümberhäälestamiseks ühe või kaks minutit, eriti Mahleri või Šostakovitši sümfoonia puhul, kus üks osa võib olla koguni 25 minutit pikk. Teinekord tahab dirigent või esitaja peaaegu otse edasi minna, peaaegu ilma igasuguse pausita. Mõnikord näitab helilooja, et osade vahel ei tohiks üldse pausi olla.
Vanasti aplodeeris publik tihtipeale osade vahel, kuid tänapäeval oodatakse aplausiga tavaliselt teose lõpuni.
Saksa sõna "liikumine" (selles muusikalises mõttes) on "Satz", mis tegelikult tähendab "lause". Liikumine on nagu lause: asjade kogum, mis kuuluvad kokku, et anda mõte. Kõik liikumised koos on nagu mitu lauset: nad räägivad kogu lugu.
Küsimused ja vastused
K: Mis on liikumine klassikalises muusikas?
V: Liikumine klassikalises muusikas on nagu osa teosest. See võib olla üsna lühike või pikk ja koosneb tavaliselt mitmest muusikalisest elemendist, mis koos jutustavad loo.
K: Mitu osa on tavaliselt sümfoonias?
V: Tavaliselt on sümfooniates neli osa, mis sisaldavad kiiret osa, aeglast osa, tantsulist menuetti ja veel ühte kiiret osa teose lõpetamiseks.
K: Milliseid itaalia muusikalisi termineid kasutatakse sageli osade kirjeldamiseks?
V: Liigendite kirjeldamiseks kasutatakse sageli selliseid itaalia muusikalisi termineid nagu Allegro (kiire), Presto (väga kiire) ja Andante (õrnalt kõndiv tempo).
K: Kas live-esituses on osade vahel pausid?
V: See sõltub dirigendist või interpreedist; mõnikord võtavad nad ühe või kaks minutit, et oma pillid ümber häälestada, kui üks osa on eriti pikk, kuid teinekord võivad nad minna otse ühest osast teise, peaaegu ilma igasuguse pausita.
K: Kuidas reageerib publik tavaliselt osade vahel?
V: Publik ootab tavaliselt, kuni kogu teose esitamine on lõppenud, enne kui aplodeerib, mitte ei aplodeeri iga üksiku osa vahel, nagu varem tehti.
K: Mida tähendab "Satz" saksa keeles?
V: Saksa keeles tähendab Satz "lause". See viitab sellele, et iga üksikliikumine on nagu omaette lause, mis koos teiste lausetega (liikumistega) moodustab terve loo.
K: Kes komponeeris sümfoonia nr 4 d-moll op 120?
V: Robert Schumann kirjutas sümfoonia nr 4 d-moll op 120.
