Noot (väljaanne)
Noodid on trükitud noodid. Noodid, mida muusikud mängides enda ees hoiavad, on trükitud noodid. Noodilehte või -lehti, mis sisaldavad muusikute mängitavate teoste kirjalikke märkmeid, nimetatakse trükitud nootideks. Noodid viitavad tavaliselt "üksikulehele", st ühele eraldi trükitud laulule või teosele. Trükitud muusika hõlmab noote, aga ka kogumikes avaldatud muusikat. Inimesed ajavad sageli noodid ja trükitud noodid segamini.
Noodid võivad olla avaldatud ühe teose või laulu eraldi eksemplarina või olla teoseid sisaldav kogumik ühes suuremas raamatus. Kui tegemist on noodiga viiulile ja klaverile, siis mängib pianist klaveripoolt, mille klaveripool on kirjutatud, nagu tavaliselt, kahele noodile. Nende kahe püstiku kohal, veidi väiksemas formaadis, on veel üks püstik viiuliosa. Viiuldaja mängib eraldi osa, millel on ainult viiulimuusika. See tähendab, et pianist näeb alati, mida viiuldaja peaks mängima, kuid viiuldaja ei näe, mida pianist mängib. Viiuldaja peab mõnikord vaatama klaveripartit, et näha, kuidas viiuli- ja klaveripart kokku sobivad. Viiuldajal oleks raske mängida noodist, kus on mõlemad osad, sest ta peaks liiga tihti lehekülgi pöörama. (Kui viiuldajal ei oleks vahetult enne lehekülje pööramist paar taktimõõtu puhkust, jääks viiuldaja lehekülge pöörates osa oma osast mängimata).
Lehekülg klaveripartituurist (César Cui ooperist "William Ratcliff"). Mängi
Tulemus
Partituur on mitmele instrumendile kirjutatud teose trükitud noot. Iga instrumendi noodid (osad) on kirjutatud üksteise kohal eraldi nootidele. Dirigent näeb partituurist, mida iga instrument peaks mängima ja kuidas see kokku sobib. Iga mängija ees on ainult tema enda osa (noodid, mida see mängija mängib). Aeg-ajalt, kui instrumendil on pikk periood, kus ta ei mängi (st tal on puhkepauside blokk), võib kirjastaja trükkida, tavaliselt väiksemas kirjas, osa muusikast, mida mõni teine instrument (tavaliselt meloodiat mängiv instrument) mängiks, et aidata esitajal teada, mida ta peab kuulama, enne kui ta hakkab mängima. Neid väiksemaid noote nimetatakse cues'iks, sest see annab esitajale märku ehk vihjeid, et ta hakkab varsti mängima).
Tüübid
- Orkestri partituur või täisnoodistus näitab täpselt, mida kõik orkestri pillid mängivad. Kui teoses kasutatakse suurt orkestrit, kus on palju erinevaid instrumente, peab lehekülg olema väga pikk. Dirigent kasutab partituuri selleks, et näha, millised instrumendid millal mängivad. Dirigent annab orkestri liikmetele (või orkestrisisestele sektsioonidele) märku, kui nad hakkavad mängima. Dirigendid teevad muidugi palju muud (tempo, dünaamika, interpretatsioon jne), kuid enamik dirigente kasutab partituuri orkestri proovides või orkestri esinemise ajal.
- Minipartituur, "õppepartituur" või taskupartituur on nagu orkestripartituur, kuid palju väiksem. See ei ole piisavalt suur, et dirigent saaks selle järgi dirigeerida, sest trükis on liiga väike, kuid õppimiseks on see piisavalt hea ja palju odavam kui suur orkestriteos.
- Vokaalpartituur või klaveripartituur on koori- ja lauljate teose (nt ooperi) noot, milles kõik instrumentaalpartiid on trükitud kahele noodile, et seda saaks mängida klaveril. Mõni noot tuleb muidugi välja jätta, et seda oleks võimalik mängida ainult kahe käega.
- Lühike partituur tähendab partituuri, kus orkestriteos on kirjutatud ainult kolmele või neljale noodile. See on midagi klaveripartituuri ja täispartituuri vahepealset. Helilooja võib teose kirjutamise ajal kirjutada lühipartituuri ja hiljem kirjutada välja orkestripartituuri. Lühipartituurid ei ole tavaliselt avaldatud, need on lihtsalt töökoopiad, kui teos on komponeerimisel.
Standardne punktijärjestuse vorming
Orkestri partituuris on instrumentaalridade trükkimise järjekord tavaliselt järgmine:
- puupuhkpillid (flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon ja muud erilised puupuhkpillid),
- puhkpillid (metsasarv, trompet, tromboon ja madalad puhkpillid nagu tuuba),
- löökpillid (klavessiin, tamburiin, basstrumm, ksülofon jne),
- keelpillid (viiul, vioola, tšello ja kontrabass),
Kui on olemas koor või soololauljad, on nende osa kirjutatud alumise osa lähedale, keelpillide kohale. Taktijooned ühendavad tavaliselt iga perekonna noodid. See muudab instrumentide leidmise lihtsamaks, kui kui need oleksid joonistatud kogu lehekülje ulatuses. Kogenud dirigent tunneb partituuri järjestust piisavalt hästi, et uurida partituuri ja näha väga kiiresti, milline instrument mängib antud osa, isegi kui pillide nimed ei ole seal kirjas. Allpool on näide tavalise orkestripartituuri partituuri järjestuse kohta, nagu see oleks kirjas noodilaua kõrval.
Orkestri formaat
- Piccolo
- Flööt
- Altflööt*
- Oboe
- Cor Anglais*
- Klarnet es või A*
- Klarnet B-bis
- Bassklarnet Bb
- Altsaksofon Es*
- Fagott
- Kontrafagotid
- Sarv in F
- Trompetid B-bis
- Pasunad
- Bass tromboon
- Eufoonium*
- Tuba
- Timpani
- Muud löökpillid (triangel, agogokellad, tam-tam glockenspiel, ksülofon, vibrafon, torukellad, tenortrumm, basstrumm)
- Muud vahendid
- Harf
- Klaver ja klahvpillid
- Koor (SATB)
- Viiul 1
- Viiul 2
- Viola
- Tšello
- Bass
*Märgib mittestandardset instrumenti, need on instrumendid, mida kasutatakse, sest helilooja soovib, et see toon oleks ainult ansamblis olemas.
Kontsertbändi formaat
Bändipartituuris on pillid loetletud erinevalt. Allpool on toodud näide standardse bändipartituuri partituuri järjestusest, nagu see oleks loetletud koos noodistruktuuridega.
- Flööt
- Oboe
- Fagott
- Klarnet B-bis
- Altoklarnet*
- Bassklarnet Bb
- Altsaksofon esi-saksofonil
- Tenorsaksofon B-bis
- Baritonsaksofon esi-saksofonil
- Trompet Bb trompetis
- Sarv in F
- Tromboon
- Bass-tromboon*
- Bariton/eufoonium
- Tuba
- Pitched Percussion
- Pillimängu kõlaline löökpill
*Märgib mittestandardset instrumenti, need on instrumendid, mida kasutatakse, sest helilooja soovib, et see toon oleks ainult ansamblis olemas.
Dirigendi partituur
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on noodid?
V: Noodid on trükitud noodid, mis on muusikute mängitava muusika kirjalik märkmik.
K: Mille poolest erineb noot trükitud muusikast?
V: Inimesed ajavad sageli noodid segamini trükitud noodiga, kuid trükitud noodid on suurem noodikogu, samas kui noodid viitavad tavaliselt "ühele noodilehele", ühele laulule või teosele, mis on eraldi trükitud.
K: Kas noote võib avaldada erinevates vormides?
V: Jah, noodid võivad olla avaldatud ühe pala või laulu eraldi eksemplarina või siis suurema raamatu kogumikuna.
K: Kuidas mängivad muusikud koos, kui on kaasatud erinevad instrumendid?
V: Kui on olemas muusikapala viiulile ja klaverile, siis mängib pianist klaveripoolt, kus klaverimuusika on kirjutatud kahele noodile, ja viiuldaja mängib eraldi osa, kus on ainult viiulimuusika.
K: Kuidas teab pianist, mida viiuldaja mängib, kui nad koos mängivad?
V: Kahe klaverimuusikaga nootide kohal, mis on trükitud veidi väiksemana, on veel üks noot, millel on viiuliosa, nii et pianist näeb alati, mida viiuldaja peaks mängima, kuid viiuldaja ei näe, mida pianist mängib.
Küsimus: Kas viiuldaja võib mängida noodist, millel on mõlemad osad?
V: Viiuldajal oleks raske mängida muusikast, millel on mõlemad osad, sest viiuldaja peaks liiga tihti lehekülgi pöörama.
K: Miks võiks viiuldaja mõnikord klaveripoolt vaadata?
V: Viiuldajal võib olla vaja mõnikord vaadata klaveripartit, et näha, kuidas viiuli- ja klaveripart kokku sobivad.
