Tromboon
Tromboon on puhkpillimängija. See on sarnane suure trompetiga, kuid mängija lükkab ja tõmbab liugurit, et muuta toru pikkust.
Koos mängija huulte vibratsiooniga saab pasunaga mängida laia noodivahemikku. See kõlab sügavamalt kui trompet ja seda peetakse tavaliselt üheks bassiklahvi pilliks. Muusika kirjutatakse tavaliselt bassivõtmes, kuid mõned kõrged osad võivad olla kirjutatud tenorivõtmes. Mõned mängijad lasevad muusika transponeerida diskantklahvi.
Tromboni mängivat inimest nimetatakse tromboonimängijaks. Mõnel tromboonil on klapp, mis suurendab kättesaadavate nootide ulatust. Nimi tromboon pärineb itaalia keelest ja tähendab suurt trompetit. Tromboonid on peaaegu alati valmistatud messingist, kuid võivad olla valmistatud ka plastist: "P-boon".
Tromboon
Tromboni ulatus
Ajalugu
Tänapäeva trombooni eelkäijat nimetati sakbutiks. Seda kasutati esmakordselt 16. sajandil renessansiajastu muusika ajal. Järgnevatel sajanditel täiustati sackbut järk-järgult tänapäevaseks trombooniks. Beethoven oli esimene helilooja, kes lisas tromboonid standardsesse sümfooniaorkestrisse. Paljud erinevad muusikastiilid kasutavad trombooni ainulaadset kõla, et lisada sellele värvi ja sügavust. Tromboneid kasutatakse orkestrites, kontsertorkestrites, marssiorkestrites, puhkpilliorkestrites, bigbändides, swingbändides, ska-bändides ja jazzansamblites.
Kvalifitseeritud tromboonimängija käes on tromboon väga mitmekülgne instrument, mida saab mängida paljudes stiilides. Tromboon võib minna sujuvatest, magusatest jazzballaadidest ja rahulikest aeglastest meloodiatest, nagu Duke Ellingtoni "Pyramid", kuni kiirete ja tehniliste lõikudeni sellistest paladest nagu "Blue Bells of Scotland" ja "Carnival of Venice".
Tüübid
Tromboneid on palju erinevaid. Igaüks neist on mõeldud erinevate mängivahemike jaoks (kui kõrgel või madalal sa mängid). On olemas kontrabasspromboonid, basspromboonid, tenorbasspromboonid, tenorpromboonid, altpromboonid, sopranpromboonid ja pikolo-promboonid. Need on eri tüüpi tromboonid, mis on järjestatud üldise kasutuse järgi.
- Tenoripaskpill on tänapäeval kõige populaarsem kasutusel olev pasunatüüp, mida inimesed tavaliselt mõtlevad, kui nad ütlevad "pasun". See on tavaliselt esimene instrument, mida uus tromboonist mängib. Sellel on slaid, mida kasutatakse nootide vahetamiseks ja musitseerimiseks. Inimesed, kes mängivad tenoripromboone, mängivad tavaliselt bassiklahvist, kuid mõned väga head mängijad võivad mängida ka kolmkõlblikust võttest. Parematel ja kallimatel tenorpromboonidel on F-lisa.
- Bassotromboon erineb tenoripromboost selle poolest, et sellel on üks või kaks päästikut ja suurem kell, mis muudab selle heli madalamates oktaavides paremaks. Enamikus ansamblites on ainult üks basstromboonist. Tavaliselt, kui laulus ei ole bassprombooni osa, loeb basspromboonist 3. või 4. pasunapartii ette.
- Alt tromboon on tromboonitüüp, mis on tavalisest tromboonist mõnevõrra kõrgema kõlaga. Seda kasutatakse enamasti orkestrites, kus kõrgeimat osa on mõnikord lihtsam mängida alt-tromboonil. Siiski ei ole see väga levinud ja enamasti mängib alt-trombooni osa tenor-tromboon, kui see on olemas.
- Kontrabasspill on kõige madalama kõlaga tromboon, mida tänapäeval muusikas kasutatakse. Sellel on mõnikord topeltlükke, mis tähendab, et klapitoru keerdub kaks korda, mitte üks kord nagu tenoripromboondil.
- Sopraanotromboon on pasunatüüp, mis mängib samas vahemikus kui B-trompet.
- Klapptromboon on lihtsalt klapiga tenoripromboond. Need klapid töötavad samamoodi nagu trompetil, eufooniumil jne.
Tenor tromboon
F Triggeriga basstromboon
Ventiiliga kontrabasspill
Marssiorkester koos pasunatega
Kuulsad tromboonistid
Mõned kuulsad trombonistid on järgmised:
- Edward "Kid" Ory
- Bill Watrous
- Carl Fontana
- Jim Robinson
- Jack Teagarden
- Al Grey
- Glenn Miller
- Tommy Dorsey
- Pete Ramberg
- Lawrence Brown
- Curtis Fuller
- Slaid Hampton
- Fred Wesley
- Trombone Shorty
- Martin Schippers
- Joseph Alessi
- Christopher Bill
