Peter Grimes — Benjamin Britteni 1945. aasta ooper: süžee ja tähendus

Peter Grimes on Benjamin Britteni kolmvaatuseline ooper, mille esietendus toimus 7. juunil 1945 Sadler's Wells'i teatris Londonis. Ooperi libretto on koostanud Montagu Slater, lähtudes George Crabbe’i luuletuste ja proosaepookidest ("The Borough"). Britten kirjutas peaosa spetsiaalselt oma elukaaslase Peter Pearsi hääle jaoks ning teos tõusis kiiresti esile kui üks 20. sajandi tähtsamaid Briti ooperitöid.

Süžee

Teos toimub 1820. aastate väikeses kalurikülas Ida-Inglismaal. Peategelane on kalur Peter Grimes, keda külaelanikud peavad kummaliseks ja potentsiaalselt ohtlikuks. Grimes’i motiiviks on rahateenimine ja püüe teenida austust, et saaks abielluda ja "normaalseks" pidetava eluga liituda. Ta palkab noori abi-poisse, kellega käitub karmilt ja jäigalt — tema käitumine ja rasked tingimused viivad mõlema abi-poisi surmani. Kogu loo jooksul kasvab küla suspitsioon ja hukkamõistev meeleolu, mis suures plaanis väljendab hukkamõistu kui kollektiivset jõudu. Ooper lõpeb traagiliselt: Grimes on üha enam üksildane ja viimaks uputab end merele (ooperis kujutatud kui tema surm või häving).

Struktuur ja muusika

Ooper koosneb proloogist, kolmest vaatust ning epiloogist. Britteni orkestratsioon ja motiivikäsitlus rõhutavad mere, ilma ja külaelu atmosfääri: muusikas korduvad peened motiivid, dissonantsid ja meloodilised jooned, mis peegeldavad nii Grimesi sisemist pinget kui ka kollektiivse moraalse surve jõudu. Mõned stseenid on seotud pideva muusikavooluga ja sealt on välja lõigatud orkestripalad, mida mängitakse sageli kontserdikavas eraldiseisvalt.

Eriliselt tuntud on neli mereinterlüüdi, mille Britten eraldas ooperist orkestritekstina ning mis on saanud eraldiseisvaks kontserdsuitematerjaliks. Need neli osa kujutavad mere eri meeleolusid ja kannavad tihti pealkirju nagu "Dawn", "Sunday Morning", "Moonlight" ja "Storm". Lisaks interlüüdidele kasutab Britten ooperis muid instrumentaalseid ning vokalseid kujundeid (näiteks passakagliajärgseid kujundeid), mis aitavad kujundada loo pinget ja dramaturgiat.

Peamised teemad ja tõlgendused

Peter Grimes käsitleb teemasid nagu väljaselgitamine ja õigsuse otsimine, üksildus, kogukonna surve, kaastunde ja hukkamõistu piirid. Britteni loomingus on sageli kohal kõrvalejäämise ja väljajätmise motiiv — see ooper kajastab ka helilooja isiklikke kogemusi ja huvi inimliku psühholoogia vastu. Muusikaliselt ühendab teos lyrismi ja modernistlikke elemente, kasutades orkestrit nii narratiivse jõu kui ka atmosfääri loomiseks.

Ettekanded, vastuvõtt ja tähendus

Esietendus pälvis kriitikutelt ja publikult laialdast tähelepanu ning aitas taastada inglise ooperitraditsiooni pärast sõda. Britteni ja Peter Pearsi koostöö tõi peaosas esile Pearsi iseloomuliku tenori ning Britteni tundliku dirigenditöö (esietendusel juhtis tihti Britten ise). Peter Grimes on jäänud repertuaari oluliseks osaks ja seda esitavad sagedasti nii ooperiteatrid kui ka kontsertmuusikud (eriti neli mereinterlüüdi).

Rollid ja esitused

Ooperi keskmes on mitmeid peamisi inimsuhteid: Peter Grimes (tenor), tema võimaliku kaaslase ja abistaja tegelased, nagu Ellen Orford (sopran) ning kogukonna esindajad (näiteks kapten Balstrode — bariton). Lisaks mängib olulist osa "Borough" ehk küla kui kollektiivne tegelane, kelle meeleolu ja hinnangud mõjutavad loo kulgu.

Peter Grimes on jäänud oluliseks teoseks nii muusikalises kui dramaturgilises mõttes: see ühendas meisterlikult orkestratsiooni, näidendliku pinget ja sotsiaalse kriitika ning tõestas, et 20. sajandi Briti ooper suudab maailmas kaasa rääkida nii muusikaliselt kui näidendiliselt.

Selle koostise ajalugu

Kui algas Teine maailmasõda, läksid Britten ja Pears sõja vältimiseks Ameerikasse. 1941. aastal hakkas Brittenil koduigatsus tekkima, sest ta luges E. M. Forsteri artiklit George Crabbe'ist, luuletajast, kes oli elanud samas Inglismaa osas, kust Britten oli pärit. Britten hakkas mõistma, et selleks, et hästi komponeerida, peab ta naasma oma kodumaale. Britten ja Pears naasid Inglismaale 1942. aastal.

Dirigent Sergei Koussevitzky palus Brittenil kirjutada ooper George Crabbe'i luuletuse põhjal. Luuletus, mille pealkiri oli "The Borough", käsitles Peter Grimesi lugu. Luuletuse küla oli väljamõeldud, kuid see sarnanes väga Aldeburghile, kus Britten hiljem oma kodu leidis. Britten palus Montagu Slateril kirjutada libreto Crabbe'i luuletuse loo põhjal.

Ooperit esietendati 7. juunil 1945 Londonis Sadler's Wells'i teatris, mille trupist sai hiljem English National Opera. Dirigent oli Reginald Goodall. Pears laulis nimiosa.

Esimene Ameerika esietendus toimus 1946. aastal Tanglewoodis Koussevitzky õpilase Leonard Bernsteini juhatusel. Britten pühendas selle Koussevitsky naisele.

Rollid

Rolli	Häältüüp	Esietendus, 7. juuni 1945 (dirigent: Reginald Goodall)
Peter Grimes, kalur	tenor	Peter Pears
Ellen Orford, lesk, piirkonna kooliõpetaja.	sopran	Joan Cross
Tädi, The Boar'i perenaine	contralto	Edith Coates
Vennatütar 1	sopran	Blanche Turner
Vennatütar 2	sopran	Minnia Bower
Balstrode, pensionile läinud kaubanduskapten	bariton	Roderick Jones
Proua (Nabob) Sedley, rentniku lesknaine	Meztsosopran	Valetta Iacopi
Swallow, advokaat	bass	Owen Brannigan
Ned Keene, apteeker ja kavaler	bariton	Edmund Donlevy
Bob Boles, kalamees ja metodist	tenor	Morgan Jones
Rev. Horace Adams, rektor	tenor	Tom Culbert
Hobson, vedaja	bass	Frank Vaughan
John, Grimesi õpipoiss	vaikiv roll	Leonard Thompson

Sünopsis

Proloog

Esimene noor poiss, kes oli Peter Grimesi õpipoiss, on juba tapetud. Ta oli kolm päeva merel ilma joogiveeta. Praegu toimub juurdlus, et otsustada, kas Grimes on süüdi poisi surmas. Kõik inimesed näivad arvavat, et ta on süüdi. Kohtunik otsustab, et poisi surm oli õnnetus. Siiski ütleb ta Grimesile, et ta ei tohiks saada teist õpipoega. Grimes on väga vihane, kui talle seda öeldakse. Ellen Orford, kooliõpetaja, lohutab teda. Nende kaunis duetis laulavad Ellen ja Peter esialgu eri toonides, kuid lõpuks laulavad nad koos samas toonis.

1. akt

Maastikul on kujutatud Moot Hall, Boar Inn (külapubi) ja kirik. Inimesed ütlevad üksteisele "Tere hommikust", eriti orjamees, kes ütleb seda mitu korda. Kalurid alustavad tööd võrkude parandamisega. Keene ütleb Grimesile, et on leidnud talle teise õpipoisi. Ta on vaene poiss, kes elab töömajas. Keene ei taha, et Grimes saaks teise õpipoisi. Hobson, vankrimehaanik, keeldub teda tooma. Kuid Ellen toetab Peterit. Ta laulab rahvale: "See, kellel pole viga, visaku esimene kivi" (mis tähendab: "Teil kõigil on vigu, nii et ärge kritiseerige"). Hobson läheb poisile järele. Kohutav torm on tulemas.

Nüüd muutub stseen Boar Inn'ile. Sees on väga lärmakas. Bob Boles joob end purju ja tahab perenaise vennatütardega armatseda. Väljas möllab endiselt torm. Grimes tuleb sisse. Inimesed on šokeeritud, kuid Grimes ei märka seda. Ta laulab ja laulab inimese saatusest: "Nüüd suur karu ja plejaad". Meloodia on orkestri kaanonis, samal ajal kui Grimes laulab väga lihtsaid muusikaridu. Inimesed on piinlik, nii et nad hakkavad ringiga laulma: "Vana Joe on läinud kalale". Selles on kolm meloodiat ja selles on seitse loetud taktimõõtu. Poiss tuuakse sisse ja Grimes võtab ta tormile vaatamata ära.

2. akt

Järgmise vaatuse algus on rahulik. On pühapäeva hommik. Inimesed on kirikus ja nüüd kuuleme jälle kirikust tulevat laulu. Ellen räägib poisiga. Ta näeb ehmunult, et poisil on kaelal verevalum. Grimes ütleb, et see oli õnnetus. Ta ärritub, et Ellen on poisi pärast mures, ja jookseb koos temaga minema. Küla rahvas on seda märganud ja marsib Grimesi majja. Stseen lõpeb rahumeelse kontrastiga: kahe vennatütre duett laulab.

Orkester mängib ilusat passacagliat, mis ühendab järgmise stseeniga. Grimes süüdistab poissi "lugude jutustamises". Siis hakkab ta end süüdi tundma esimese poisi surma pärast. Ta kuuleb, kuidas külamehed tulevad ja ütleb poisile, et nad peavad minema kalale. Ta lükkab ta välja kaljudele ja poiss kukub surnuks. Kui külaelanikud jõuavad majja, leiavad nad selle tühjaks.

3. akt

Kolmas akt algab muusikaga, mis kirjeldab öist kuuvalgust. Inimesed tantsivad Mooti saalis. Inimesed on väga rõõmsad. Proua Sedley püüab inimestele öelda, et Grimes on mõrvar, kuid nad ei kuula. Seejärel hakkavad inimesed lahkuma, öeldes üksteisele "head ööd" (eriti rektorile). Balstrode kõnnib koos Elleniga. Ta ütleb talle, et Grimesi paat on sees, kuid Grimesi ei leia. Kaldale on uhutud poisi trikotaaž. Ellen laulab aariat "Tikkimine lapsepõlves oli tühisuse luksus". See on vaikne hetk draamas.

Lühike vahepala, mis põhineb ühel akordil, viib järgmisse stseeni, kus inimesed otsivad Grimesi. Grimes lohistab end kaldale. Ta näib olevat hulluks läinud. Me kuuleme udu sarve (mida mängib lava taga olev tuuba), kui ta laulab. Balstrode ütleb Grimesile, et ta peaks oma paadiga merele minema ja selle uputama.

Epiloog

Ooper lõpeb epiloogiga, mille stseen on sama, mis ooperi alguses. Keegi ütleb, et merel on nähtud uppuvat paati, kuid kedagi ei huvita. Inimesed on Grimesi unustanud ja jätkavad oma elu ilma temata.

Diskograafia

1958: Peter Pears (Peter Grimes), Claire Watson (Ellen Orford), James Pease (Balstrode), Jean Watson (Tädi); Royal Opera House, Covent Gardeni koor ja orkester, Benjamin Britten - (Decca).
1978: Jon Vickers (Peter Grimes), Heather Harper (Ellen Orford), Jonathan Summers (Balstrode), Elizabeth Bainbridge (Tädi); Royal Opera House, Covent Gardeni koor ja orkester, Colin Davis - (Philips).
1992: Anthony Rolfe Johnson (Peter Grimes), Felicity Lott (Ellen Orford), Thomas Allen (Balstrode), Patricia Payne (Tädi); Covent Gardeni Kuningliku Ooperimaja koor ja orkester, Bernard Haitink - (EMI Classics).

Küsimused ja vastused

Küsimus: Kes komponeeris ooperi Peter Grimes?

V: Benjamin Britten komponeeris ooperi Peter Grimes.

K: Millal esietendus Peter Grimes esmakordselt?

V: Peter Grimes'i esitati esmakordselt 1945. aastal.

K: Milline on Peter Grimesi seade?

V: Peter Grimesi tegevuspaigaks on väike kaluriküla Ida-Inglismaal 1820. aastatel.

K: Kes on Peter Grimes?

V: Peter Grimes on kalur, kes tahab teenida palju raha, et ta saaks abielluda ja saada inimeste austust.

K: Mis juhtub poistega, kes aitavad Peter Grimesi?

V: Peter Grimes on julm nende poiste vastu, kes teda aitavad, ja nad surevad.

Küsimus: Kellele kirjutas Benjamin Britten peaosa (Peter Grimes)?

V: Benjamin Britten kirjutas peaosa (Peter Grimes) oma elukaaslase Peter Pearsi jaoks, kes laulis seda.

K: Mis on neli mereinterlüüdi?

V: Neli mereinterlüüdi on katkematud muusikapalad, mida mängitakse kontsertidel eraldi ja mis ühendavad mõningaid Peter Grimesi stseene.