Bass on meestelauljate madalaim häälitüüp. Bassihääled ulatuvad tavaliselt madalamatest registritest keskpaika; üldine heliulatus on ligikaudu E2 kuni E4, kuid paljudel bassidel on võimekus laulda madalamalt või kõrgemalt olenevalt rollist ja tehnikast. Mõned väga madalad bassid ulatuvad kuni C2-ni või isegi madalamale; vene kirikumuusika ja oikumeenilises vokaaltraditsioonis on tuntud nii‑öelda "oktavistid", kes suudavad kõlada kuni madala A‑ni (A1).

Hääleomadused ja klassifikatsioon

Bassi määratlemisel ei piisa ainult üksikutest madalatest nootidest — tähtis on ka tessituur (millel registril laulja mugavalt katkestab pika aja), kõlapilt (timbre) ja rolli vajadused. Mõned levinumad bassi alamliigid:

  • Basso profundo (väga madal bass) — omab eriti sügavat, resonantset kõla ja suudab lauldada väga madalaid noote; sobib religioossete ja autoriteetsete rollide jaoks. Näide: preester Sarastro Mozarti "Võluflöödis".
  • Basso cantante (laulvat tüüpi bass) — soolokõlaga, melodilisema ja veidi kõrgema tessituuriga bass, sobib nii lyrical rollidesse kui ka koostööks sümfoonilise ja ooperirepertuaariga.
  • Basso buffo (komöödia‑bassi) — karakterroll, kus nõutakse head diktsiooni, rütmilist täpsust ja laia dünaamikat; rollid võivad olla humoorikad ja näitlejakesksed. Näide: Leporello Mozarti Mozarti "Don Giovanni".
  • Bass‑bariton — hääl, mis paikneb baritoni ja bassi vahel: mõnel lauljal on baritoni kõrgem porgand koos bassi sügavama alusega; see annab võimaluse laia rollivaliku jaoks. Wotani roll Wagneri "Der Ring des Nibelungen" repertuaaris on sageli nii bassi kui baritoni nõudeid ühendav bass‑baritoni partii; tuntud bass‑bariton on Bryn Terfel.

Ooperi‑ ja repertuaarirollid

Ooperis määrab sageli rolli värvi ja karakteri bassi madal, ponderantne kõla — bass võib kehastada kuningat, preestrit, vana meest, kurjategijat või komöödiafiguuri. Lisaks tessituurile on tähtis ka näitlemisoskus, eriti buffo‑rollides, kus komöödia ja liigutus mängivad suurt osa.

Tuntud bassid ja ajalugu

Feodor (Fjodor) Chaliapin (1873–1938) oli üks kuulsamaid vene basslauljaid, tuntud nii dramaatiliste kui ka lavalise kohaloleku poolest. Teised ajaloolised ja kaasaegsed näited basside seas on näiteks Boris Christoff, Alexander Kipnis ning tänapäeval Sam Ramey — kõik erineva häälekujunduse ja repertuaariga lauljad, kes näitavad, kui mitmekülgne võib bassihääl olla.

Kokkuvõte

Bass on vokaalfächi üks põhilisi ja värvikamaid rolle: hääle sügavus lisab muusikasse autoriteeti, mõnikord ka müstilist või koomilist varjundit. Hääle tüüp ja repertuaar määravad, kas laulja sobib basso profundo, basso cantante, buffo‑rollide või bass‑baritoni partii jaoks; paljud lauljad liiguvad karjääri jooksul ja õppides üle erinevate alamvormide, laiendades oma rollivalikut.