Don Giovanni

Peamised tähemärgid

• Don Giovanni - bariton
• Donna Anna - sopran
• Donna Elvira - sopran
• Zerlina - sopran
• Don Ottavio - tenor
• Leporello - bass
• Masetto - bass
• Commendatore - bass

Ooperi lugu

	Overtüür Don Giovanni (6:49) (Vasakul) Commendatore'i kuju üllatab Don Giovanni (illustratsioon, 1880); Overtüür, mida mängib Fulda sümfooniaorkester.
Probleemid selle faili kuulamisega? Vaata meediaabi.

Ovastuure algab sünge muusikalise lõiguga d-mollis. See lõik kõlab ka siis, kui Commendatore'i kuju kutsub Don Giovannit ooperi lõpus meeleparandusele. Sellele aeglasele lõigule järgneb kiire ja helge osa D-duuris. See ei ole seotud ooperi muusikaga. See on hoogne, jõuline ja jõuline. See vaibub vaikselt, kui esimese akti eesriie tõuseb.

I akt.

Stseen 1. Commendatore'i maja aed Sevillas, Hispaanias. Öö. Don Giovanni ei ole suutnud Donna Annat võrgutada. Tema isa kaitseb teda. Don Giovanni tapab ta duellis. Ta põgeneb koos oma sulase Leporelloga. Donna Anna ja tema kihlatu Don Ottavio leiavad surnud Commendatore'i. Nad lubavad mõrvari kohtu ette tuua.

Stseen 2. Tänav Sevillas. Don Giovanni naine Donna Elvira on just saabunud Burgosest Sevillasse. Ta otsib Don Giovannit. Mees abiellus temaga ja jättis ta siis maha. Ta siseneb tänavale koos Leporelloga. Ta näeb Elvirat ja lahkub. Leporello jääb maha. Ta räägib Elvirale Giovanni halvast käitumisest naistega.

Stseen 3. Maastik Sevilla lähedal. Don Giovanni tunneb huvi talupojatüdruku Zerlina vastu. Ta püüab teda võrgutada. Elvira võtab Zerlinat endaga kaasa. Anna ja Ottavio kohtuvad Don Giovanniga. Ta ei taha nendega rääkida. Ta kiirustab minema. Nad teavad, et ta on mõrvar. Nad lubavad taas, et toovad ta kohtu ette. Giovanni tuleb tagasi, kui nad lahkuvad. Ta käsib Leporellol pidu ette valmistada.

Stseen 4. Don Giovanni palee aed. Masetto ja Zerlina lähevad peole. Masetto kahtleb, et Zerlina armastab teda. Ta ütleb talle, et ta võiks teda peksta, kui see teda paremaks teeb. Nad lepivad kokku. Nad lähevad paleesse. Anna, Ottavio ja Elvira tulevad aeda. Nende näod on kaetud maskidega. Nad lubavad, et toovad Don Giovanni kohtu ette. Nad lähevad paleesse.

Stseen 5. Don Giovanni palee ballisaal. Külalised lõbutsevad. Don Giovanni tõmbab Zerlinat teise tuppa. Ta karjub. Don Giovanni tuleb tuppa. Ta ütleb kõigile, et Leporello ründas Zerlinat. Keegi ei ole lollitatud. Anna, Elvira ja Ottavio võtavad maskid maha. Ottaviol on püstol. Don Giovanni jookseb minema.

II akt.

Stseen 1. Õhtu Sevilla tänaval. Don Giovanni tahab võrgutada Elvira teenijatüdrukut. Ta vahetab koos Leporelloga riideid. Kui Elvira siseneb, saadetakse Leporello koos daamiga minema. Naine arvab, et ta on Don Giovanni. Giovanni laulab serenaadi. Masetto ja tema sõbrad tulevad sisse. Nad otsivad Don Giovannit. Ta peksab Masettot ja jookseb minema. Zerlina leiab Masetto ja lohutab teda.

Stseen 2. Lähedal asuv tänav. Leporello tahab Elvirast lahti saada. Ta võib avastada, et ta ei ole Giovanni. Nad kuulevad, kuidas teised tulevad tänavale. Nad peidavad end seina taha. Anna, Ottavio, Zerlina ja Masetto avavad seina ukse ja leiavad Leporello. Nad tahavad teda karistada. Ta põgeneb. Ottavio ütleb, et läheb politseisse.

Stseen 3. (See stseen on tänapäevastes etendustes välja lõigatud.) Tänav. Zerlina ähvardab Leporellot habemenuga. Teenindaja seob Leporello tooli külge. Kui Leporello jäetakse üksi, põgeneb ta. Zerlina tuleb tagasi koos Elvira ja Masettoga. Nad usuvad, et Don Giovanni aitas Leporellol põgeneda. Elvira jääb üksi. Ta mõtleb oma armastusest Don Giovanni vastu. Ta on kindel, et teda karistatakse.

Stseen 4. Kalmistu Sevillas. Don Giovanni ja Leporello teevad nalja Elvira üle. Kuuldakse kummalist häält. See ütleb neile kahele, et õigus on lähedal. Hääl tuleb mõrvatud Commendatore'i kuju juurest. Giovanni käsib Leporellol kutsuda kuju õhtusöögile. Nad lähevad õhtusööki valmistama.

Stseen 5. Tuba Donna Anna majas. Anna tunneb suurt kurbust isa surma pärast. Ottavio ütleb, et tema armastus lohutab teda. Ta on sellest ettepanekust šokeeritud. Ottavio ütleb, et naine on tema suhtes julm. Ta palub tal selliseid asju mitte öelda. Ta ütleb talle, et tema mure on nii sügav, et ta suudab mõelda ainult oma surnud isale.

6. stseen. Tuba Don Giovanni palees. Don Giovanni sööb õhtusööki. Elvira palub tal kahetseda ja muuta oma eluviisi, enne kui on liiga hilja. Mees naerab tema üle ja naine lahkub. Järsku tuleb tuppa kuju. See käsib Giovanni kahetseda. Ta keeldub. Leegid tõusevad ja deemonid karjuvad. Pats võtab Giovanni käest kinni. Avaneb põrgu. Mõlemad kaovad leekidesse. Anna, Ottavio, Elvira, Zerlina ja Massetto tulevad koos politseiga tuppa. Nad otsivad Don Giovanni. Leporello ütleb neile, et Giovanni on oma lõpu leidnud. Nad on rahul ja teevad plaane õnnelikumateks päevadeks.

Don Giovanni ja Zerlina


Praha kalmistu stseen, 1790. aastad


Don Giovanni viiakse põrgusse

Taust

Don Giovanni põhineb Euroopa folkloori tegelasel. See tegelane on tuntud kui Don Juan. 1581. aastal kirjutas Juan de la Cueva esimese näidendi Don Juanist hispaania keeles. Kirjutati ka teisi näidendeid. Kõige kuulsam Don Juani näidend oli Hispaania munga Tirso de Molina kirjutatud näidend "Sevilla playboy ja tema kivikülaline". See näidend on kõikide Don Juani lugude ja näidendite allikaks, mis kirjutati pärast seda. Da Ponte kasutas sellest isegi mõningaid sõnu, kui ta kirjutas Don Giovanni.

Rändavad näitlejad esitasid Don Juani näidendeid Prantsusmaal ja Itaalias . Don Juani tegelaskuju sai hästi tuntuks. Oli prantsuse, saksa ja itaalia näidendeid. Molière kirjutas 1665. aastal Don Juani ja Thomas Shadwell kirjutas 1676. aastal inglise näidendi. Carlo Goldoni kirjutas 1736. aastal itaalia näidendi. Mozart ja da Ponte teadsid ilmselt Goldoni näidendit.

Esimene ooper oli 1713. aastal kirjutatud prantsuse ooper. See oli koomiline ooper. Gluck kirjutas 1761. aastal Viini jaoks balleti. Vincenzo Righini kirjutas ooperi, mida esitati Viinis ja Prahas 1777. aastal - kümme aastat enne Don Giovanni. Don Juanist kirjutati ka teisi oopereid. Kõige tuntum ooper oli Giovanni Bertati ja Giuseppe Gazzaniga ooper. Seda esitati 1787. aastal Veneetsias. See oli suur edu. Da Ponte tundis seda ooperit. Ta kasutas Bertati libretot, kui kirjutas "Don Giovanni".

Lorenzo da Ponte

Mozart ja da Ponte

Mozart ja da Ponte kohtusid esimest korda 1783. aastal Viinis. Sel ajal lubas da Ponte kirjutada Mozartile libreto. Kolm aastat hiljem kohandas ta prantsuse näidendi "Figaro pulm" Mozarti jaoks ooperilibretoks. Kolme kuuga oli Mozart muusika valmis saanud. Figaro abielu esietendus Viinis 1. mail 1786. aastal. See oli suur edu.

1787. aasta jaanuaris sõitis Mozart Prahasse, et esietendada seal esmakordselt "Figaro". Ooperil oli suur edu. Ooperimaja juhataja palkas Mozarti kirjutama ooperit Prahasse. Viinis palus Mozart da Pontelt libretot. Da Ponte andis talle Don Giovanni. Mozart alustas tööd selle uue ooperi kallal.

Mozart kirjutas suurema osa "Don Giovannist" 1787. aasta suvel Viinis. Oktoobri alguses läks ta Prahasse. Ooperi lõpetas ta Prahas Villa Bertramkas, sõprade kodus. Ooperi esietendus lükkus edasi. Don Giovanni maailma esietendus Praha Rahvusteatris 29. oktoobril 1787. aastal. Ooperil oli suur edu.

Üks kriitik kirjutas: "Esmaspäeval, 29. novembril esitas Itaalia Ooper Maestro Mozarti kauaoodatud Don Giovanni ... Muusikasõbrad ja muusikud ütlevad, et midagi sellega võrdset pole Prahas varem nähtud ... Mozart ise dirigeeris ja ta sai kolm korda aplausi ... Ooperit on haruldaselt raske esitada ... Pealtvaatajate hulk annab tunnistust selle üldisest kiitusest."

Don Giovanni valmimise kohta on palju legende. Üks legend räägib, et 22-aastane laulja Luigi Bassi, kes mängis Don Giovannit, tahtis rohkem muusikat laulda. Väidetavalt sundis ta Mozartit duetti viis korda ümber kirjutama. Teise legendi kohaselt flirtis Mozart kõigi kolme ooperis osaleva sopraniga. Kui üks neist lükkas tema möödapaneku tagasi, läks ta lihtsalt edasi järgmise juurde. Teine legend räägib, et Mozarti naine Constanze hoidis oma meest esimese etenduse eelõhtul naljakate lugudega ärkvel, et ta saaks ooperi overtüüri valmis kirjutada.

Villa Bertramka Prahas


Praha Rahvusteater

Viini jõudlus

Novembris 1787 lahkus Mozart Prahas Viini. Viini muusikasõbrad olid kuulnud Don Giovanni kohta häid teateid. Keiser käskis ooperi Burgtheatris lavastada. Mozart kirjutas uue muusika Elvira ja Ottavio tegelastele. Samuti kirjutas ta dueti Zerlina ja Leporello jaoks. Don Giovanni esietendus Viinis 7. mail 1788. aastal. Mozarti õemees Aloysia Lange laulis Donna Annat.

Legend ütleb, et Viinis toimunud etendus lõppes Don Giovanni põrgusse minekuga. Anna, Elvira, Zerlina, Ottavio, Masetto ja Leporello lõppstseeni lõigati ilmselt välja. Mozart kirjutas Viini etenduse jaoks uue muusika. Ta võis olla sunnitud viimast stseeni kärpima, et hoida etenduse kestus teatud piirides. Ooper ei olnud Viinis nii edukas kui Prahas. Burgtheatris jäeti see pärast viieteistkümne etenduse lõppu maha.

Viini etenduse plakat

Muud etendused

Don Giovanni't mängiti kogu Saksamaal. Poolas mängiti seda 1789. aastal. Seda mängiti saksa keeles Amsterdamis ja Peterburis. Prantsusmaal oli ooper populaarne nii itaalia- kui ka prantsuskeelses versioonis. Don Giovanni esietendus Itaalias esmakordselt 1811. aastal Bergamos. Samal aastal mängiti seda ka Roomas. Inglismaal võis esietendus olla amatööride etendus. Aastal 1817 esitati seda aga nii inglise kui ka itaalia keeles. Lorenzo da Ponte lavastas Don Giovanni esimese Ameerika etenduse New Yorgis 1826. aastal.

Diskograafia

• 1934: Ezio Pinza (Don Giovanni), Rosa Ponselle (Donna Anna), Maria Müller (Donna Elvira), Edita Fleischer, (Zerlina) Tito Schipa (Don Ottavio), Virgilio Lazzari (Leporello), Louis D'Angelo (Masetto), Emanuel List (Commendatore); The Metropolitan Opera Orchestra ja koor, Tullio Serafin - (Andromeda); (otseülekanne).
• 1936: John Brownlee (Don Giovanni), Ina Souez (Donna Anna), Luise Helletsgruber (Donna Elvira), Audrey Mildmay (Zerlina), Koloman von Pataky (Don Ottavio), Salvatore Baccaloni (Leporello), Roy Henderson (Masetto), David Franklin (Commendatore); Glyndebourne Festival Orchestra and Chorus, Fritz Busch - (EMI Classics).
• 1937: Ezio Pinza (Don Giovanni), Elisabeth Rethberg (Donna Anna), Luise Helletsgruber (Donna Elvira), Margit Bokor (Zerlina), Dino Borgioli (Don Ottavio), Virgilio Lazzari (Leporello), Karl Ettl (Masetto), Herbert Alsen (Commendatore); Chor der Wiener Staatsoper, Wiener Philharmoniker, Bruno Walter - (Urania); (otseülekanne).
• 1942: Ezio Pinza (Don Giovanni), Rose Bampton (Donna Anna), Jarmila Novotná (Donna Elvira), Bidu Sayão (Zerlina), Charles Kullman (Don Ottavio), Alexander Kipnis (Leporello), Mack Harrell (Masetto), Norman Cordon (Commendatore); The Metropolitan Opera Orchestra, Bruno Walter - (Andromeda); (otseülekanne).
• 1950: Tito Gobbi (Don Giovanni), Ljuba Welitsch (Donna Anna), Elisabeth Schwarzkopf (Donna Elvira), Irmgard Seefried (Zerlina), Anton Dermota (Don Ottavio), Erich Kunz (Leporello), Alfred Poell (Masetto), Josef Greindl (Commendatore); Chor der Wiener Staatsoper, Wiener Philharmoniker, Wilhelm Furtwängler - (EMI Classics); (otseülekanne).
• 1955: Cesare Siepi (Don Giovanni), Suzanne Danco (Donna Anna), Lisa Della Casa (Donna Elvira), Hilde Gueden (Zerlina), Anton Dermota (Don Ottavio), Fernando Corena (Leporello), Walter Berry (Masetto), Kurt Böhme (Commendatore); Wiener Staatsopernchor, Wiener Philharmoniker, Josef Krips - (Decca).
• 1958: Dietrich Fischer-Dieskau (Don Giovanni), Sena Jurinac (Donna Anna), Maria Stader (Donna Elvira), Irmgard Seefried (Zerlina), Ernst Haefliger (Don Ottavio), Karl-Christian Kohn (Leporello), Ivan Sardi (Masetto), Walter Kreppel (Commendatore); RIAS Kammerchor, Radio-Symphonie-Orchester Berlin, Ferenc Fricsay - (Deutsche Grammophon).
• 1959: Eberhard Wächter (Don Giovanni), Joan Sutherland (Donna Anna), Elisabeth Schwarzkopf (Donna Elvira), Graziella Sciutti (Zerlina), Luigi Alva (Don Giovanni), Giuseppe Taddei (Leporello), Piero Cappuccilli (Masetto), Gottlob Frick (Commendatore); Philharmonia Orchestra ja koor, Carlo Maria Giulini - (EMI Classics).
• 1959: Cesare Siepi (Don Giovanni), Birgit Nilsson (Donna Anna), Leontyne Price (Donna Elvira), Eugenia Ratti (Zerlina), Cesare Valletti (Don Ottavio), Fernando Corena (Leporello), Heinz Blankenburg (Masetto), Arnold van Mill (Commendatore); Wiener Staatsopernchor, Wiener Philharmoniker, Erich Leinsdorf - (Decca).
• 1966: Nicolai Ghiaurov (Don Giovanni), Claire Watson (Donna Anna), Christa Ludwig (Donna Elvira), Mirella Freni (Zerlina), Nicolai Gedda (Don Ottavio), Walter Berry (Leporello), Paolo Montarsolo (Masetto), Franz Crass (Commendatore); New Philharmonia Orchestra & Chorus, Otto Klemperer - (EMI Classics).
• 1967: Dietrich Fischer-Dieskau (Don Giovanni), Birgit Nilsson (Donna Anna), Martina Arroyo (Donna Elvira), Reri Grist (Zerlina), Peter Schreier (Don Ottavio), Ezio Flagello (Leporello), Alfredo Mariotti (Masetto), Martti Talvela (Commendatore); Tschechischer Sängerchor Prag, Orchester Des Nationaltheaters Prag, Karl Böhm - (Deutsche Grammophon).
• 1968: Gabriel Bacquier (Don Giovanni), Joan Sutherland (Donna Anna), Pilar Lorengar (Donna Elvira), Marilyn Horne (Zerlina), Werner Krenn (Don Ottavio), Donald Gramm (Leporello), Leonardo Monreale (Masetto), Clifford Grant (Commendatore); The Ambrosian Singers, English Chamber Orchestra, Richard Bonynge - (Decca).
• 1973: Ingvar Wixell (Don Giovanni), Martina Arroyo (Donna Anna), Kiri Te Kanawa (Donna Elvira), Mirella Freni (Zerlina), Stuart Burrows (Don Ottavio), Wladimiro Ganzarolli (Leporello), Richard Van Allan (Masetto), Luigi Roni (Commendatore); Royal Opera House, Covent Gardeni koor ja orkester, Colin Davis - (Philips).
• 1977: Sherrill Milnes (Don Giovanni), Anna Tomowa-Sintow (Donna Anna), Teresa Żylis-Gara (Donna Elvira), Edith Mathis (Zerlina), Peter Schreier (Don Ottavio), Walter Berry (Leporello), Dale Duesing (Masetto), John Macurdy (Commendatore); Wiener Staatsopernchor, Wiener Philharmoniker, Karl Böhm - (Deutsche Grammophon).
• 1978: Bernd Weikl (Don Giovanni), Margaret Price (Donna Anna), Sylvia Sass (Donna Elvira), Lucia Popp (Zerlina), Stuart Burrows (Don Ottavio), Gabriel Bacquier (Leporello), Alfred Sramek (Masetto), Kurt Moll (Commendatore); London Opera Chorus, London Philharmonic Orchestra, Georg Solti - (Decca).
• 1983: Thomas Allen (Don Giovanni), Carol Vaness (Donna Anna), Maria Ewing (Donna Elvira), Elizabeth Gale (Zerlina), Keith Lewis (Don Ottavio), Richard Van Allan (Leporello), John Rawnsley (Masetto), Dimitri Kavrakos (Commendatore); Glyndebourne Festival Chorus, London Philharmonic Orchestra, Bernard Haitink - (EMI Classics).
• 1985: Samuel Ramey (Don Giovanni), Anna Tomowa-Sintow (Donna Anna), Agnes Baltsa (Donna Elvira), Kathleen Battle (Zerlina), Gösta Winbergh (Don Ottavio), Ferruccio Furlanetto (Leporello), Alexander Malta (Masetto), Paata Burchuladze (Commendatore); Chor der Deutschen Oper Berlin, Berliner Philharmoniker, Herbert von Karajan - (Deutsche Grammophon).
• 1990: William Shimell (Don Giovanni), Cheryl Studer (Donna Anna), Carlo Vaness (Donna Elvira), Susanne Mentzer (Zerlina), Frank Lopardo (Don Ottavio), Samuel Ramey (Leporello), Natale de Carolis (Masetto), Jan-Hendrik Rootering (Commendatore); Konzertvereinigung Wiener Staatsopernchor, Wiener Philharmoniker, Riccardo Muti - (EMI Classics).
• 1990: Thomas Allen (Don Giovanni), Sharon Sweet (Donna Anna), Karita Mattila (Donna Elvira), Marie McLaughlin (Zerlina), Francisco Araiza (Don Ottavio), Simone Alaimo (Leporello), Claudio Otelli (Masetto), Robert Lloyd (Commendatore); Ambrosian Opera Chorus, Academy of St. Martin-in-the-Fields, Neville Marriner - (Philips).
• 1994: Rodney Gilfry (Don Giovanni), Luba Orgonasova (Donna Anna), Charlotte Margiono (Donna Elvira), Eirian James (Zerlina), Christoph Prégardien (Don Ottavio), Ildebrando D'Arcangelo (Leporello), Julian Clarkson (Masetto), Andrea Silvestrelli (Commendatore); Monteverdi koor, inglise barokksolistid, John Eliot Gardiner - (Archiv Produktion).
• 1996: Bryn Terfel (Don Giovanni), Renée Fleming (Donna Anna), Ann Murray (Donna Elvira), Monica Groop (Zerlina), Herbert Lippert (Don Ottavio), Michele Pertusi (Leporello), Roberto Scaltriti (Masetto), Mario Luperi (Commendatore); London Voices, London Philharmonic Orchestra, Georg Solti - (Decca).
• 1997: Simon Keenlyside (Don Giovanni), Carmela Remigio (Donna Anna), Soile Isokoski (Donna Elvira), Patrizia Pace (Zerlina), Uwe Heilmann (Don Ottavio), Bryn Terfel (Leporello), Ildebrando D'Arcangelo (Masetto), Matti Salminen (Commendatore); Coro Di Ferrara Musica, Euroopa Kammerorkester, Claudio Abbado - (Deutsche Grammophon).

Joseph Losey film

1979. aastal tegi Joseph Losey ooperist filmi. Don Giovannit mängis bariton Ruggero Raimondi. Edda Moser, Kiri Te Kanawa ja Teresa Berganza mängisid ooperi kolme daami. Filmi tehti Hispaania asemel Veneetsias. Lavastuseks kasutati Veneetsia lähedal asuvat renessanssarhitekt Andrea Palladio Villa Caprat.

Vincent Canby kirjutas New York Timesis 6. novembril 1979: " ... Doni ja Commendatore'i vaheline kulminatsiooniline vastasseis on visuaalselt üllatavalt leige. Olen näinud paremaid põrgusse laskumisi meie Metropolitan Opera's ja paljudes Hammeri õudusfilmides. Härra Losey ja tema kaaslased ei ole "Don Giovanni" hävitanud, kuid samas ei ole nad seda ka valgustatud. Nende film on kirev, segadust tekitav vaatemäng, suurepäraselt lauldud ... "

Villa Capra Veneetsia lähedal

Kaasaegsed vastused ooperile

Harewoodi krahv kirjutab: "Don Giovanni on liiga täis aariaid, millest paljud on kuulsad, kui see on dramaatiliselt hea. Võib-olla on see probleem enamiku kaheksateistkümnenda sajandi ooperi puhul. Lauljad nõudsid neid, publik ootas neid; ja muidugi on aaria ... võimas ooperirelv, hetk, mil helilooja saab põhjalikult kommenteerida draamat, mille ta on käivitanud. Aga ... aariad hoiavad tegevust nii, et seda on mõnikord raske kaitsta, sest sa tunned, et just laulja tahtis seda nii."

Ta toob välja Ottavio "Il mio tesoro", tema "Dalla sua pace" ja Anna "Non mi dir" kui "suurepärase lauluvõimaluse", kuid imestab, kui palju nad tegelikult draamale kaasa aitavad. Zerlina "Batti, batti" ja Anna "Or sai chi l'onore" on aga hoopis teistsugused. Need aariad aitavad draamale kaasa ja viivad seda edasi.

Nicholas Kenyon kirjutab: "Don Giovanni vallandav jõud on peaaegu liiga suur; kui see on ebaühtlane teos, siis on see ebatäiuslik ainult nii, nagu kuningas Lear on ebatäiuslik, liigse tundekülluse tõttu. Nagu Abert kokku võttis, on finaalist hoolimata "ooperi mõte mitte universaalse moraali kuulutamine, vaid otsustava lahingu kujutamine kahe tohutu jõu vahel.

"Me tunnetame ülimat seost isegi kõige rahutuma, kirgliku inimeksistentsi ja kogu universumi vahel. Nagu Figaro, nii on ka "Giovanni" hoidnud lava alates esietendusest kuni tänapäevani; see on vastanud XIX sajandi soovile romantilise, võimsa Mozarti järele ja XX sajandi soovile politiseeritud, kriitilise Mozarti järele".

Max Slevogti "Don Giovanni", 1902