Le nozze di Figaro (Figaro abielu) — Mozarti ooper, 1786

Le nozze di Figaro (Figaro abielu, 1786) — Mozarti särav ooperbuffa: intriigid, humoorikas tragikomöödia ja Viini esietendus, mis mõjutas ooperiajalugu.

Autor: Leandro Alegsa

Le nozze di Figaro, ossia la folle giornata (Figaro abielu või hullumeelse päeva) on ooper buffa Wolfgang Amadeus Mozarti muusikaga ja Lorenzo Da Ponte'i itaalia libreto järgi. Ooperi esietendus 1. mail 1786 Viini Burgtheatris. See võeti hästi vastu ja peaaegu iga stseen sai lisaprogrammi, mis tegi etenduse nii pikaks, et see ei meeldinud keisrile ja ta soovis selle lõpetamist.

Ooper põhineb Pierre Beaumarchais' 1784. aasta prantsuse näidendil "La folle journée, ou le Mariage de Figaro". Näidend oli omal ajal väga vastuoluline (ja Prantsusmaal isegi lühiajaliselt keelatud), kuid näidendi küsitav materjal eemaldati ja Da Ponte libreto läbis Viini tsensuuri.

Sisu lühidalt

Ooper toimub ühe päeva jooksul aadlipere krahv Almaviva lossis (tegelikult Seviljas) ja keskendub peamiselt Figaro ning tema kihlatu Susanna kavalaile püüdlustele takistada krahvi katseid suhtuda Susannasse kui oma «õiguslikku» vallutust. Süžee on täis valeidentiteete, peidukohti, armukadedust ja kaasahaaravaid segadusi, mis lõpuks lahenevad andestuse ja mitmetähendusliku moraaliga: aadlik satub avalikult alandatult armutunnistusse ning pere taastab oma tasakaalu.

Peamised tegelased ja hääled

  • Figaro – kitarri- ja nutikas taldrikmees, tavaliselt bariton.
  • Susanna – Figaro kihlatu ja krahvilembuse sihtmärk, sopran.
  • Krahv Almaviva – vastuoluline aadlik, bariton.
  • Krahvinna Rosina – krahvi abikaasa, sopran.
  • Cherubino – noor lehmeka, „pants role” mezzosopranina, kellel on mitu armu- ja sotsiaalse kasvu motiivi.
  • Marcellina, Bartolo, Basilio ja teised kõrvaltegelased lisavad komöödia- ja intriigikihte.

Muusikalised iseloomustused ja kuulsad numbrid

Mozarti ooper paistab silma tema tüüpilise suluseisva ansamblikirjutuse, meloodilise rikkuse ja karakteripõhise orkestratsiooni poolest. Muusika kasutab teravmeelset kontrasti ning arendab tegelaste sisemisi pingeid läbi aariatena, duetidena ja mitmehäälsete finaalidega. Mõned tuntumad numbrid on:

  • "Non più andrai" (Figaro/Cherubino) – irooniline marss-laadne pala.
  • "Voi che sapete" (Cherubino) – tundeline miniatuur noore armastaja häälest.
  • "Porgi amor" ja "Dove sono" (krahvinna) – liigutavad ariad, mis väljendavad krahvinna üksindust ja armukadlust.
  • "Se vuol ballare" (Figaro) – terav ja kavala plaaniga aria.
  • Kuulus kahehäälne duet "Sull'aria…che soave zeffiretto" (krahvinna ja Susanna) on näide Mozarti peenest koosmängust meloodia ja teksti vahel.

Struktuur ja esituse kestus

Ooper on kirjutatud neljas vaatuses ja originaaltekstis itaalia keeles. Algupärased etendused olid pikad — lisaprogrammide ja improvisatsioonide tõttu mõnikord liiga pikad — tänapäevane lavastus kestab tavaliselt 3 kuni 3,5 tundi, sõltuvalt tempodest ja pauside pikkusest.

Ajaloopärand ja tähtsus

"Figaro abielu" on üks olulisemaid ja mõjukamaid teoseid ooperi ajaloos: see ühendab koomilise teatri sotsiaalse teravuse ning Mozarti sügava humanismi ja muusikalise meistrioskusega. Ooper heidab kriitilise pilgu klassierinevustele, ent Mozart ja Da Ponte pehmemasse ja poeetilisemasse vormi kätkevad ka laiemad inimlikud teemad — armastus, truudusetus, andestus ja rahulolematus võimu suhtes. See teos koosnes kolmest Mozarti–Da Ponte koostööst, mis määratlesid klassikalise ooperi lõputu pärandi.

Tsensuur ja vastuvõtt

Kuna Beaumarchais' algne näidend oli poliitiliselt laetud ja kritiseeris aadelkorda, pidi Da Ponte tühistama või pehmendama mõningaid otseütlusi, et Viini tsensuurile vastata. Sellest hoolimata säilitas ooper oma teravmeelse sisu ja inimliku tõe, mis edasi andis publiku ja kriitikute laialdase imetluse. Tänapäeval kuulub see repertuaari püsivalt ning teda mängitakse maailma suurimates ooperimajades.

Le nozze di Figaro on mitmel tasandil uurimiskeskuseks muusikateadlastele ja lavastajatele: see kutsub üles küsimustele rollide interpreteerimisest, ajaloolisest praktikast, ajakohastamisest ja poliitilisest lugemisest — mis teeb teose mõjususe ajatu ja mitmekihiliseks.

Cast

  • Krahv Almaviva
  • Krahvinna Almaviva (sopran), krahvi abikaasa
  • Figaro, krahv Almaviva teenija ja Susanna kihlatu
  • Susanna (sopran), krahvinna teenijanna ja Figaro kihlatu
  • Cherubino, lehepoiss

Lugu

Ooperi tegevus toimub krahv Almaviva palees ja aedades Hispaanias, Sevillas. Figaro, krahv Almaviva sulane, on abiellumas krahvinna teenijanna Susannaga.

Almaviva on juba ammu Susanna järele himustanud. Ta kavatseb taaselustada vana aristokraatliku õiguse, mis lubab aadlikul talupoegnaise pulmaööl defloriseerida. Figaro on raevus.

Koos Susanna ja tema sõpradega nurjab ta krahvi kavatsused. Almaviva on sunnitud paluma oma naise andestust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on "Le nozze di Figaro"?


V: Le nozze di Figaro on ooper buffa, mille muusika on Wolfgang Amadeus Mozarti ja libreto Lorenzo Da Pontele.

K: Millal esietendus ooper Le nozze di Figaro?


V: Ooperi esietendus Viini Burgtheatris 1. mail 1786. aastal.

K: Kuidas võeti ooper esietenduse ajal vastu?


V: Ooper võeti hästi vastu ja peaaegu iga stseen sai lisapala, mis tegi etenduse nii pikaks, et see ei meeldinud keisrile ja ta soovis, et see lõpetataks.

K: Millel põhineb ooper?


V: Ooper põhineb Pierre Beaumarchais' 1784. aasta prantsuse näidendil "La folle journée, ou le Mariage de Figaro".

K: Miks oli näidend "La folle journée" omal ajal vastuoluline?


V: Näidend "La folle journée" oli omal ajal vastuoluline ja selle kahtlase materjali tõttu Prantsusmaal isegi lühiajaliselt keelatud.

K: Kas Da Pontese libreto "Le nozze di Figaro" oli tsenseeritud?


V: Jah, Da Pontese libreto läbis Viini tsensuuri pärast seda, kui küsitav materjal oli eemaldatud.

K: Kes kirjutas "Le nozze di Figaro" muusika?


V: "Le nozze di Figaro" muusika kirjutas Wolfgang Amadeus Mozart.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3