Der Ring des Nibelungen

Nibelungi sõrmus (Alberich) on Richard Wagneri neljast ooperist koosnev tsükkel.

• Esimene ooper selles tsüklis on "Das Rheingold".
• Teine ooper selles tsüklis on "Die Walküür".
• Tsükli kolmas ooper on "Siegfried".
• Tsükli neljas ooper on "Götterdämmerung".

Iga ooperi lugu on esitatud eraldi artiklites.

Mõnikord nimetatakse seda "tetraloogiaks", mis tähendab: neli teoseid, mis kuuluvad kokku.

Wagner võttis ooperite loo raamatust "Nibelunglied" (Nibelungi laul), mille kirjutas 12. sajandil üks saksa luuletaja. Me ei tea luuletaja nime. Lugu räägib iidsetest jumalatest saksa mütoloogiast.

Wagner tegi loos palju muudatusi, et muuta see sobivaks tema nelja ooperi jaoks. Wagneri lugu räägib kuldvarandusest, mida valvavad riinijuhid. Kääbus Alberich varastab kulla ja valmistab sellest sõrmuse, mis muudab omaniku võimsaks kogu maailma üle. Kui peajumal Wotan selle temalt varastab, paneb Alberich sõrmuse peale needuse. Sõrmus toob surma sellele, kes seda omab. Sõrmus käib läbi mitme tegelase käe, kes kõik surevad lõpuks.

Alberich kuulub päkapikkude rassi, mida nimetatakse "nibelungideks". Sõna "Nibelungen" tsükli pealkirjas: Der Ring des Nibelungen ("Nibelungi sõrmus") viitab Alberichile (see on ainsuses, mitte mitmuses).

Wagneri "Ringi" tsükli lugu kõlab üsna fantastiliselt ja kummaliselt, nagu muinasjutt. Kuigi tegelased tunduvad väga erinevad tegelastest, räägib lugu meile kõik põhilistest inimlikest tunnetest. See on lugu ahnusest, armastusest, himust, intriigidest jne. See teebki selle nii võimsaks.

Wagneri muusika sobib suurepäraselt iga tegelase ja situatsiooniga. See areneb pidevalt: muusikas ei ole aktide ajal mingeid pausid. Wagner kasutas nn leitmotiive (juhtmotiive). Need on meloodiad või akordid või väikesed muusikalised fraasid, mis on seotud konkreetsete isikutega ooperis. Nii saab ta muusikas väga osavalt vihjata asjadele. Näiteks: on leitmotiiv needuse kohta. Alati, kui me kuuleme seda needusemotiivi, teame, et sõrmuse needus toimib.

Wagner veetis Ringi tsükli kirjutamiseks umbes kakskümmend aastat. Ta alustas sellega 1850. aastatel, kui ta elas Šveitsis. Ta kirjutas kogu libreto (sõnad) ise, nagu ta alati oma ooperite puhul tegi. Aastaks 1857 oli ta lõpetanud kaks esimest ooperit ja kaks kolmandikku "Siegfriedist". Alles aastaid hiljem lõpetas ta lõpuks Siegfriedi ja kirjutas ka viimase ooperi.

Wagner soovis, et "Ringi" tsüklit esitataks spetsiaalses ooperimajas, mis oleks ehitatud tema soovide kohaselt. Ta vajas oma ideede jaoks palju raha ja tal oli suur õnn leida keegi, kes tema muusikat jumaldas ja oli nõus talle palju raha andma. See oli Baieri kuningas Ludwig II (keda mõnikord nimetatakse "Baieri hulluks kuningaks", sest ta muutus tõepoolest hulluks). Wagner ütles kuningale, et "Ringi" tsüklit hakatakse esitama Münchenis, mis oli Baieri pealinn. Hiljem, kui uue ooperimaja ehitamine sinna näis olevat võimatu, murdis Wagner oma lubadust ja ehitas oma ooperimaja hoopis Bayreuthi. Kuningas ei paistnud seda pahaks panevat ja andis talle ikkagi projekti jaoks palju raha ning ka kena maja, kus elada. Das Rheingoldi esietendus Münchenis 1869. aastal ja Die Walküür 1870. aastal. Kogu Ringi tsüklit mängiti esmakordselt 1876. aastal Bayreuthi uues ooperimajas nimega Festspielhaus.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Der Ring des Nibelungen?

K: Mis on Der Ring des Nibelungeni ingliskeelne tõlge?

K: Kes kirjutas Der Ring des Nibelungeni?

Küsimus: Mitu ooperit sisaldab Der Ring des Nibelungeni tsükkel?

K: Mis on "Der Ring des Nibelungeni" teema?

K: Millal "Der Ring des Nibelungen" on kirjutatud?

Otsing