Richard Wagneri Nibelungi sõrmus — nelja ooperi Ringi-tsükkel

Avasta Richard Wagneri Nibelungi sõrmus — monumentaalne nelja ooperi Ringi-tsükkel: mütoloogia, armastus, ahnus ja vallutav leitmotiivide muusika.

Der Ring des Nibelungen ehk Nibelungi sõrmus on Richard Wagneri neljast ooperist koosnev tsükkel, mida sageli nimetatakse ka "Ringi-tsükliks" või tetraloogiaks (neli järjestikust teost, mis moodustavad terviku).

• Esimene ooper selles tsüklis on "Das Rheingold".
• Teine ooper selles tsüklis on "Die Walküür".
• Tsükli kolmas ooper on "Siegfried".
• Tsükli neljas ooper on "Götterdämmerung".

Iga ooperi sisu on selgitatud eraldi artiklites, kuid siin on lühiülevaade kogu tsüklist ja selle tähtsusest.

Sisu lühidalt

Wagner ammutas peamise süžeepõhja muinaslikust eeposest Nibelunglied (Nibelungi laul), mille teksti pani kokku 12. sajandil üks tundmatu saksa luuletaja. Wagneri versioon on aga vabasõnaline töötlus: ta muuts ja kohandas algteksti suurel määral, et sellest saaks neljaooperiline draama.

Tsükli keskmes on müütiline kuldvarandus, mida valvavad riinijuhid (Rheintöchter). Kääbus Alberich varastab kulla ja seob sellest kokku sõrmuse, mis annab kandjale tohutu võimu. Kui peajumal Wotan selle temalt ära võtab, paneb Alberich sõrmusele needuse: needus toob surma ja õnnetuse kõigile, kes sõrmuse omavad. Sõrmus läbib mitme tegelase käed — kõigi nende saatus lõpeb traagiliselt.

Alberich kuulub päkapikkude rassi, keda Wagner kutsub "nibelungideks". Seetõttu pealkiri Der Ring des Nibelungen viitab Alberichile ja tema käsitletavale sõrmusele (siin on "Nibelungen" kasutatakse ainsuses, mitte mitmuses).

Teemad ja tegelaskond

Kuigi lugude kujundus võib tunduda fantaasiarikas ja muinasjutuline, käsitleb Ringi-tsükkel universaalseid inimkogemusi: ahnust, armastust, võimuihalust, reetmist, intriige ja saatust. Peategelaste hulka kuuluvad Wotan (peajumal), tema tütar Brunhild(e) (walküür), kangelane Siegfried, Kääbus Alberich ja teised nagu Fricka ja Hagen — igaühe motiivid ja otsused mõjutavad kogu ulatuslikku sündmusteahelat.

Tsükli tragi lõpp ja sõrmuse needus rõhutavad, et võim ja kättesaamatus hüve võivad viia hävinguni — see on osa teose moraalsest ja filosoofilisest tasandist.

Muusika ja uuendused

Wagneri muusika on tihedalt seotud draamaga: see on peaaegu kõrvuti jutustusega, ilma selgete pausideta aktide vahel. Tema üks olulisemaid tehnilisi uuendusi on nn leitmotiivide kasutamine. Leitmotiivid on lühikesed meloodiad, akordid või muusikalised fraasid, mis on seotud konkreetsete tegelaste, esemete, ideede või tunnetega. Neid korduvaid motiive kasutatakse selleks, et muusikaliselt vihjata sündmustele ja näidata sisemisi seoseid — näiteks on selge leitmotiiv sõrmuse needuse kohta, nii et iga kord, kui seda kuulda saab, mõistab publik, et needuse jõud on kohal.

Ringi muusikas kombineerub sümfooniline vägevus ja orkestri värvikus serva peal olevate solistidega, mis nõuab nii suure orkestri kui ka tugeva lauljate koosseisu ning pingestatud lavastuslahendusi.

Kirjutamis- ja esitusajalugu

Wagner töötas Ringi-tsükli kallal pikalt — kokku umbes kaks aastakümmet. Ta alustas tööd 1850. aastate alguses, kui elas Šveitsis, ning kirjutas kogu libreto ise (nagu ta tavaliselt oma ooperite puhul tegi). Aastaks 1857 olid valmis kaks esimest osa ja suur osa kolmandast (Siegfried), kuid lõplik lõpetamine venis veel aastakümneid.

Wagner soovis, et tsükkel esitataks spetsiaalses ooperimajas, mis vastaks tema nõudmistele. Selleks vajas ta suurt rahalist toetust — seda talle pakkus Baieri kuningas Ludwig II, keda mõnikord kutsutakse ka "Baieri hulluks kuningaks" (kuna ta hiljem hälbus). Wagner oli algselt lubanud esietendusi Münchenis (Baieri pealinnas ), kuid lõpuks ehitas ta oma ooperimaja Bayreuthi lähedale. Kuningas toetas projekti endiselt rahaliselt ning andis Wagnerile abi ja elukoha, kuigi esialgne linnavalik muutus.

Das Rheingold esietendus Münchenis 1869. aastal ja Die Walküür 1870. aastal. Kogu Ringi-tsükkel mängiti esmakordselt tervikuna 1876. aastal Bayreuthi uues ooperimajas, Festspielhausis (Festspielhaus).

Esituspraktika ja tähendus

Tänapäeval mängitakse Ringi-tsüklit mitmel moel: sageli neljal järjestikusel õhtul, aga vahel ka kahes pikemas kontserdil. Kogu tsükli kestus on tavaliselt umbes 15 tundide ringis, mistõttu on tegemist väga suure formaadiga lavastusega, mis nõuab pikka ettevalmistust ja suurt lavakompanii.

Ringi mõju ooperikunstile ja muusikale on olnud tohutu: see laiendas orkestri- ja helikeelt, mõjutas dramaturgilist mõtlemist ooperis ning tõi lavale uusi tehnilisi ja kunstilisi eesmärke. Wagneri ideed integratsioonist muusika, teksti ja lavakujunduse vahel on mõjutanud paljusid hilisemaid heliloojaid ja lavastajaid.

Ringi-tsükkel on nii muusikaliselt kui ka ideeliselt rikkalik teos, mis ühendab müüdi ja inimsaatuse ning esitab küsimusi võimu, õiguse ja ohvrimeelsuse kohta — see on põhjus, miks teos endiselt publikut köidab ja lavastajaid ning interpreete väljakutseid pakub.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Der Ring des Nibelungen?

K: Mis on Der Ring des Nibelungeni ingliskeelne tõlge?

K: Kes kirjutas Der Ring des Nibelungeni?

Küsimus: Mitu ooperit sisaldab Der Ring des Nibelungeni tsükkel?

K: Mis on "Der Ring des Nibelungeni" teema?

K: Millal "Der Ring des Nibelungen" on kirjutatud?

Otsing