Das Rheingold (Rheingold) on Richard Wagneri ooper ja ühtlasi selle autori kirjutatud libreto. See on esimene neljast ooperist, mis koos jutustavad loo nimega Der Ring des Nibelung (Nibelungi sõrmus). Ooperi algkeel on saksa keel ning pealkiri viitab Reini jõest leitud kuldsele aarele, mille ümber kogu sündmustik keerleb.

Das Rheingold on ooper ühes vaatuses, mis jaguneb neljaks stseeniks. Etendus kestab tavaliselt umbes 2,5 tundi ja seda mängitakse sageli ilma vaheajata, sest muusika on pidev ja teemad põimuvad järjestuses, isegi stseenide vahel. Wagner lõi teose kui proloogi kogu Ring-tsüklile, nii et seda esitades valmistatakse ette suuremad sündmused, mis järgnevad Die Walküre, Siegfried ja Götterdämmerung etappides.

Ooperi tegelasteks on jumalad, hiiglased, nibelungid ja riinitütred. Nibelungid on kääbuste rass. Nad on kavalad ja kurjad ning elavad maapinna all.

Sisu lühidalt

Teose avastseenis mängivad tähtsat osa riinitütred ja nibelung Alberich: kui riinitütred naeruvääristavad armastuse võimu, loobub Alberich armastusest ning varastab Reini kulla, mis talle võimu annab — ta sepistab sellest sõrmuse, mis annab valitsejale võimu üle teiste üle. See sündmus paneb aluse kirjeldusele ja needusele, mis varjutab kõiki edaspidiseid toiminguid. Järgnevates stseenides näeme jumalate ja hiiglaste kokkuleppeid Valhalla ehitamiseks, petmisi ja jõuvõtteid, mille lõpptulemuseks on kuti ja krahvi vaidlused ning kurjuse ja käitumise tagajärjed, mis määravad Nibelungi sõrmuse saatuse.

Peamised rollid ja häälliigid

  • Wotan — jumalate juht (bass-bariton)
  • Fricka — Wotani abikaasa (mezzosopran)
  • Loge — tuline kavalalogi (tenor/karaktertenor)
  • Alberich — nibelung (bass-bariton)
  • Freia — ilu- ja noorusjumalanna (sopran)
  • Donner — jumalate sõjamees (bass)
  • Froh — jumal (tenor)
  • Fasolt ja Fafner — hiiglased (madalad hääled, tavaliselt bassid)
  • Riinitütred: Woglinde, Wellgunde ja Flosshilde (sopranid/kolm naisvokaali)

Muusika ja õnnestunud uuendused

Das Rheingold on näide Wagneri kontseptsioonist "muusikateater" — ta ühendas vokaali, orkestri ja draama üheks pidevaks muusikaliseks vooluks. Teoses kasutatakse juba tugevalt leitmotiive (muusikalisi tähiseid, mis on seotud tegelaste, esemete või ideedega), mis saavad tsükli jooksul eriilmelisi ilminguid. Orkestratsioon on rikkalik ja nõuab suurt koori ning suurt sümfooniaorkestrit, kus olulist rolli mängivad madalad vaskpillid, tujejerühm ja puhkpillid, et kujutada jõge, mütoloogilisi olendeid ja suurejoonelist jumalate maailma.

Ajalugu ja esiettekanded

Wagner lõpetas Das Rheingold varem kui ülejäänud Ring'i osad; teose esimene iseseisev esietendus toimus 22. septembril 1869 Münchenis (lavastuse ettevalmistamisel oli oluline roll ka dirigent Hans von Bülow). Kogu Nibelungi sõrmuse tsükkel esietendus hiljem Bayreuth' festivalil 1876. aastal, kui Wagneri kavandatud Festspielhaus oli valmis.

Tähendus ja pärand

Das Rheingold on muusikalises arengus etaloniks: selle pidev muusikajooks, dramatiseeritud orkestratsioon ja leitmotiivide kasutus mõjutasid tugevalt 19. ja 20. sajandi ooperit ning laiemalt filmimuusikat ja süžeemängu. Teos on nõudlik nii vokaalsete soorituste, orkestri koosseisu kui ka lavalise kujunduse poolest, mistõttu eeldab lavastus nii tehniliselt tugevat muusikalist kui ka suurejoonelist lavaproduktsiooni.