Das Rheingold

Ooperi lugu

1. stseen

Esimene stseen leiab aset Reini jõel, kus kolm Reini neidu: Woglinde, Wellgunde ja Flosshilde, kes valvavad väärtuslikku Reini kulda. Kohale jõuab Alberich, kuri nibelung, kes püüab Reinitüdrukuid kinni püüda. Nende jutust saab Alberich teada, et kulla, mida nad valvavad, on maagiline jõud. Alberich tahab kulda, kuid Reinide neiud ütlevad, et igaüks, kes seda tahab saada, peab loobuma (loobuma) armastusest. Nad arvavad, et Alberich ei tee seda, sest ta on väga kiindunud tüdrukutesse, kuid Alberich loobub armastusest ja nii saab ta kulla.

Stseen 2

Teine stseen toimub Valhallas, kus elavad jumalad. Wotan, peajumal, on seal koos oma naise Fricka'ga. Kaks hiiglast on ehitanud jumalate jaoks tohutut lossi. Wotan on neile lubanud, et ta maksab neile töö eest, andes neile nooruse ja ilu jumalanna Freia. Fricka on Wotani antud lubaduse pärast mures, kuid Wotan ütleb oma naisele, et ta ei kavatse oma lubadust pidada. Ta arvab, et suudab leida viisi, kuidas hiiglasi üle kavaldada. Sisse astub Freia. Ta on hirmul, sest hiiglased tulevad tema järele.

Hiiglased Fasolt ja Fafner sisenevad. Nad tahavad saada Freiat, et tasuda lossi ehitamise eest. Jumalate probleemiks on see, et Freial on aed, kus ta kasvatab kuldseid õunu. Kui jumalad ei saa enam neid kuldõunu, siis nad vananevad ja surevad. Wotan ei tea, mida teha.

Loge, tulejumal, siseneb. Wotan on Loge'ile pahane, et ta ei ole leidnud midagi muud, millega hiiglastele maksta. Loge ütleb, et ta on kogu maailmas midagi otsinud. Ta räägib kõigile, et Reini kullal on maagiline jõud ja kuidas Alberich loobus armastusest, et seda Reini neiult varastada. Ta räägib neile, et kullast saab teha sõrmuse ja et kes iganes seda sõrmust omab, saab võimu kogu maailma üle. Hiiglased kuulevad, mida Loge räägib, ja otsustavad, et tahavad Freia asemel kulda. Nad võtavad Freia pantvangi, öeldes, et nad tulevad hiljem tagasi kulla järele. Kui nad seda ei saa, siis hoiavad nad Freiat igavesti.

Wotan küsib Loge'ilt, kuidas nad kavatsevad kulla kätte saada. Loge ütleb neile, et nad peaksid selle Alberichilt varastama. Alberich varastas selle ju Reini neiudelt, seega ei kuulu see talle. Wotan ja Loge lähevad maa alla Nibelungide juurde.

Stseen 3

Maa all sunnib Alberich nibelungid enda heaks töötama. Nad löövad haamritega põrandaid. Mime, kes on Alberichi vend, on kasutanud osa kullast kiivri valmistamiseks. Seda kiivrit nimetatakse Tarnikiivriks. Igaüks, kes seda kannab, võib muuta oma kuju või muutuda nähtamatuks. Alberich kohtleb oma venda väga julmalt.

Wotan ja Loge ütlevad Alberichile, et nad on kuulnud, kui tark ta on. Nad paluvad tal näidata neile, mida ta suudab Tarnikiivriga teha. Alberich paneb kiivri pähe ja muudab end hiiglaslikuks draakoniks. Wotan ja Loge teesklevad, et nad on muljet avaldanud. Nad küsivad temalt, kas ta suudab end ka millekski väikeseks muuta. Alberich näitab jälle, et ta muutub konnaks. Wotan paneb talle kohe jalga ja püüab teda kinni. Wotan ja Loge võtavad kogu kulla ja lähevad tagasi Valhallasse.

4. stseen

Wotan ja Loge kiusavad Alberichi. Alberich küsib neilt, mida nad tahavad, et ta saaks vabaks. Wotan nõuab kulda. Nibelungid kuhjavad kulda. Alberich ei ole väga mures, sest tal on ikka veel sõrmus, mis annab talle võlujõu. Ta arvab, et saab seda jõudu hiljem kasutada, et kuld tagasi saada. Wotan näeb sõrmust Alberichi sõrmes. Ta ütleb talle, et ta annaks talle sõrmuse. Alberich on hirmunud, kuid Wotan rebib sõrmuse tema sõrmest. Enne kui Alberich läheb, paneb ta sõrmusele needuse. Kellel sõrmus on olnud, see sureb. See on kogu nelja ooperi loo jaoks väga oluline.

Kaks hiiglast ilmuvad koos Freiaga. Jumalad on muutunud väga nõrgaks, kuid kui Freia naaseb, hakkavad nad taas tugevamaks muutuma. Wotan ütleb hiiglastele, et nad saavad oma kulla. Hiiglased ütlevad, et nad peavad kuhjama kulda Freia ette, kuni nad ei näe teda. Nad teevad seda, kuid hiiglased ütlevad, et seal on ikka veel väike auk, mille kaudu nad näevad Freia silma. Nad näevad sõrmust Wotani sõrmes ja ütlevad talle, et ta paneks selle augu sisse. Wotan ütleb, et nad võivad saada kõike, mida tahavad, aga mitte sõrmust.

Ilmub Erda. Erda on Maa jumalanna. Ta on väga tark. Ta tuletab Wotanile meelde, et sõrmuse peal on needus ja et ta peaks sõrmuse kiiresti hiiglastele andma. Wotanil ei ole valikut. Ta paneb sõrmuse auku. Nüüd on hiiglased õnnelikud.

Kohe aga hakkavad hiiglased omavahel tülitsema ja Fafner tapab Fasolti. Sõrmuse needus toimib. Loge ütleb Wotanile, et ta oli tark, kui ta sõrmusest loobus. Fricka on aga endiselt mures, sest Wotanil oli sõrmus siiski olemas.

Donner, äikesejumal, astub sisse ja vehib oma vasaraga. Välgub välk ja kostub äikesekraaks. Pilved kaovad, vikerkaar teeb silla Valhallasse ja jumalad sisenevad Valhallasse. Roninaised kuulevad, kuidas nad hüüavad Wotanile, et ta annaks kulla tagasi, kuid Wotan ei pane seda tähele. Jumalad on nüüd oma hiilguse tipul. Neljanda ooperi lõpus näeme, et needus jõuab neile järele ja ka nemad surevad.

Fafner tapab Fasolti

Muusika

"Das Rheingoldi" muusika on suurepäraselt kirjutatud nii, et see sobib igale inimesele ja igale olukorrale. Kuulus algus algab madalast Es-akordist, mis kirjeldab Reini jõe põhja. Alguses hoitakse akordide noote kinni, siis järk-järgult viitab katkendlike akordide ja arpeggiote lainetus vee lainetele. Harfid teevad heli nagu lained. Harmoonia koosneb esimesed 136 takti vältel vaid ühest ja samast Es-akordist, kuni Reini neiud laulma hakkavad.

Ooperi igal tegelasel on oma muusikaline juhtmotiiv, mis võib muutuda ja kombineeruda, et näidata nende muutuvaid meeleolusid ja olukordi. On suured, rasked akordid hiiglaste jaoks, õudne kromaatiline keerlev muusika tulejumal Loge jaoks, kes peaks olema väga kaval, väärikas muusika maajumalanna Erda jaoks jne. On olemas eriline leitmotiiv needuse jaoks, mis kõlab eri aegadel kõigis neljas ooperis.

Wagner nimetas "Das Rheingoldi" tegelikult "proloogiks" ülejäänud kolmele ooperile, mida ta pidas tsükli peamisteks ooperiteks.

Teised ooperid

• Teine ooper selles tsüklis on "Die Walküür".
• Tsükli kolmas ooper on "Siegfried".
• Tsükli neljas ooper on "Götterdämmerung".
• Kogu tsükli nimi on Der Ring des Nibelungen.