Alasi on kõva metalltükk, mida kasutatakse rauast või terasest toodete valmistamisel tööpinkidena. Alasi on sepa põhiline tööpind: sepp asetab kuuma raua alasi peale ja lööb seda haamriga soovitud kuju või painde saamiseks. Sepistamise praktiliste tööde hulka kuulub muu hulgas näiteks kinnitusdetailide, tööriistade ja hobustele kingade valmistamine.

Alasid tunti juba pronksiajal ja tõenäoliselt varemgi. Neid kasutati Vana-Kreekas ja Vana-Egiptuses, ning neid leidus keskaja sepikodades üle Euroopa. Kuigi alasi on muutunud tööriistana ajas, on selle põhimõte — tahke ja sile tööpind raua vormimiseks — säilinud. Tööstusrevolutsioon tõi kaasa suurema hulga standardiseeritud alaseid ja erimaterjale; samas on traditsiooniline sepistamine ja hunnikualasi (farrier) tänapäevalgi elujõuline hobi ja amet.

Alasid valmistatakse väga erineva raskuse ja mõõtmetega — väikesed lauataladest kuni mitmekümnekilosteni. Need on tavaliselt massiivsed, sest tööpinna mass aitab löögienergiat suunata ja vähendab tooli vibratsiooni. 17. sajandi kirjanik John Bunyan oli tinker (keegi, kes parandab potte ja pannid). Ta rändas Bedfordshire'i külades ringi, kandes kaasas väikest alast ja mõningaid tööriistu. Tema alasi oli kiilukujuline, et selle saaks maasse lüüa, kui tuli midagi kinnitada. See alasi on nüüd Bedfordis asuvas John Bunyani muuseumis.

Tüübid ja konstruktsioon

  • Sepa- või töölauaalasi — standardne, lame tööpind, sageli ühe või kahe sarvega (kooniline „sarv” vormitöödeks).
  • Ratsaalasi (farrier) — eriline variant hobusekingsepa tööks, tavaliselt väiksem ja kompaktsem, mõeldud kingade kujundamiseks ja kinnitamiseks.
  • Post- või staki-alasi — monteeritav postile, kasutatakse raskemaks sepistamiseks tööstustes või spetsiaalsetes töökojades.
  • Väikesed lau-alasid — kellasseppade ja väikeste tööde jaoks, kergemad ja peenemad.

Tavapärased alasi osad: tööpind (face), kooniline sarv (horn) vormimiseks, hardy-auk ja löögi- või prit-auk tööriistade ja väljalöögipulkade paigaldamiseks ning massiivne baas või jalad. Materjalina kasutatakse sageli valatud malmi või terast; heades alastel on terasest või tsementeeritud tööpind, mis on vastupidavam kulumisele.

Kasutamine ja hooldus

  • Enne töö alustamist kuumutatakse rauaosa kuni punase kuumuseni ja asetatakse siis alasi tööpinnale.
  • Tööriistad (näiteks hardy või väljalöögitööriistad) paigaldatakse alasi aukudesse, et hoida neid kindlalt tööl.
  • Alasi pinnale ei tohi lööke suunata otse terasest servadega, mis võivad tekitada mõrasid — vajalik on kontroll ja aeg-ajalt lihv või peenestus.
  • Hooldus: hoida alasi kuivas, puhastada põletuste ja oksüdatsiooni eest ning vajadusel parandada tööpinna tasapinda lihviga või spetsiaalse pastaga.

Ohutus

  • Kasutada kaitseprille ja sobivaid kindaid — metallitükid või lendlevad prahid võivad vigastada.
  • Alasi peab olema korralikult kinnitatud raskesse tüvesse või raamile, et see ei liiguks löökide ajal.
  • Pidada käed ja teised tööriistad kuuma raua ja löögiraja eest eemal ning kasutada tangid, et hoida kuuma töödüksi ohutult.

Kuigi hobuste jaotamine ja käsitöö on muutunud, on alasi endiselt asendamatu vahend sepistamisel, metallikunstis ja paljudes tööstuslikes protsessides. Hea alasi valik sõltub töö liigsusest, kasutaja oskustest ja soovitud vastupidavusest.