Johann Strauss II — Austria valssikuningas ja 'Sinine Doonau' helilooja
Johann Strauss II — Austria valssikuningas ja "Sinine Doonau" helilooja: avasta tema valssid, elu ja igavene muusikaline pärand.
Johann Strauss II (sündinud Viinis 25. oktoobril 1825; surnud Viinis 3. juunil 1899) oli Austria helilooja, dirigent ja viiuldaja. Tema isa, keda kutsuti samuti Johanniks, oli samuti väga kuulus helilooja ja teda tuntakse praegu Johann Strauss I (või Johann Strauss Sr) nime all; tema vanemat poega aga Johann Strauss II (või Johann Strauss Jr) nime all. Strauss saavutas rahvusvahelise kuulsuse eelkõige valsside ja tantsulugude looja ning dirigendina. Ta oli tuntud kui "valssi kuningas". Tema kõige kuulsam valss kannab pealkirja "An der schönen, blauen Donau" (inglise keeles "The Blue Danube"), mis on saanud üheks sümboliks Viini muusikatraditsioonis.
Elulugu ja karjääri algus
Sündides muusikapere peres, oli Strauss noorena sunnitud esmalt tegelema perekonna äriasjadega, kuna tema isa ei soovinud, et poeg muusikuks hakkaks. Johann II õppis siiski salaja viiulit ja pidas varakult esinemisi. Ta alustas karjääri väikeste ansamblite ja ballidega, kuni tõusis omaenda orkestri juhiks. Varajane konflikt isaga lõppes lõpuks muusikalise edu ja publikuhuvi suurendamisega ning isa ja poja vahel tekkinud konkurents on osa legendist, mis Strausside perekonda ümbritseb.
Tuntumad teosed ja stiil
Strauss kirjutas väga suure hulga tantsumuusikat: valsside, polkade, marsse ja operette. Tema loomingusse kuulub mitmeid publiku lemmikuid, mis on säilitanud populaarsuse ka tänapäeval. Tema stiil ühendab kerge meeleolu, meloodilist meisterlikkust ja oskuslikku orkestratsiooni; hilisemad valssid näitavad sageli ka sümfoonilisemat vormitunnet ning suuremat harmoonilist ja motiivilist arengut.
- An der schönen, blauen Donau (Sinine Doonau) — muutus kiiresti Viini valsside sümboliks ja leiab laialdast kasutust nii ballidel kui ka popkultuuris.
- Geschichten aus dem Wienerwald (Taled Viini metsast) — tuntud valss, milles kasutatakse ka tsiterilaadset kõla.
- Die Fledermaus — üks tema populaarsemaid operette, mis esitati esimest korda 1874. aastal ja on siiani repertuaaris.
- Wiener Blut (Viini veri) ja Kaiser-Walzer (Keisri valss) — näited tema hilisematest ja pidulikumast loomingust.
Rahvusvaheline tegevus ja mõju
Strauss oli aktiivne dirigeerija ja esines sageli Viini kuulsatel ballidel ning kontsertidel, kuid tema kuulsus levis ka väljapoole Austria piire — orkestrid ja publik kogu Euroopas ning mujal nautisid tema lugusid. Tema kergesti äratuntavad meloodiad aitasid populariseerida Viini valssi rahvusvaheliselt ning mõjutasid hilisemaid heliloojaid ja orkestriseadeid. Tänapäeval kõlab Strauss tihti filmimuusikas, ballettides ja konserdiprogrammides; tema muusika on osa Viini muusikakultuuri mainekujundusest.
Isiklik elu ja pärand
Strauss oli edukas ja kuulus, kuid tema elu ei olnud ilma tavaliste keerukusteta: perekondlikud suhted, avalik tähelepanu ja pidev töö koormasid teda. Ta säilitas kogu elu tugeva sideme Viiniga ning tema hauakoht asub Viini kalmistul, kus teda mäletatakse ühe Austria kõige olulisema tantsumuusika looja ja dirigendina. Johann Strauss II jättis märkimisväärse rahvusvahelise pärandi — tema tantsulood ja operetid kuuluvad endiselt populaarse klassikalise repertuaari hulka ning tema panna on mitmed igihaljad meloodiad, mida mängitakse aastakümneid hiljemgi.
Kokkuvõte: Johann Strauss II on muistse Viini valssikultuuri sümbol, keda tuntakse eelkõige oma ladusate, meloodiliste valsside ja meeleoluka tantsumuusika poolest. Tema looming — eriti "An der schönen, blauen Donau" — on jäänud püsima nii kontserdisaalidesse kui ka laiemasse rahvuskultuuri.
Varajane elu
Tema isa tahtis, et ta läheks pangandusse, kuid noor Johann võttis salaja viiulitunde Franz Amonilt, kes oli tema isa orkestri juht. Ta jätkas oma viiuliõpinguid Anton Kohlmanni juures, kes aitas balletitantsijatel õppida muusikat, mille järgi nad pidid tantsima. Ta oli alles 18-aastane, kui ta sai kokku oma orkestri ja andis oma kontserdi, kus kõlasid kuus tema enda valssi ja mõned isa valsid. Peagi sai ta kuulsamaks kui tema isa.
Pärast isa surma 1849. aastal ühinesid kaks orkestrit üheks ja noor Johann oli nende dirigent. Talle anti tiitel "k.k.Hofballmuusikdirektor" (mis tähendab: Hofballi muusikaline direktor). Ta oli alati eriti hõivatud karnevali ajal, kui Viinis oli palju balle. Ta rändas oma orkestriga peaaegu kogu Euroopas, käies isegi Venemaal, kus ta dirigeeris Tšaikovski muusikat. Johann Strauss II-st oli saamas "valsikuningas", Austria kuulsaim muusik.
Karjäär
Johann Strauss II kirjutas kaks ooperit: Die Fledermaus ("Nahkhiir") ja Zigeunerbaron ("Mustlasparun"). Need on täis nalja: elav muusika ja naljad, mida võib mõnikord igal etendusel muuta: lauljad võivad lisada oma nalju tänapäeva kohta. Mõnikord nimetatakse neid operettideks, sest nad on nii kergekaalulised. Need on segu ungari ja viini atmosfäärist.
Koos oma vendade Josef ja Eduardiga oli Johannil täielik kontroll Viini rikaste inimeste majades toimuvate ballide ja kontsertide üle. Kus iganes ta ka ei käinud, ümbritses teda palju imetlejaid. Tema valsid on ikka veel sama populaarsed kui kunagi varem ja miljonid inimesed eri riikides kuulevad neid uusaastapäeval televisioonis, kui Viini Filharmooniaorkester neid oma traditsioonilisel uusaastakontserdil mängib.
Otsige