Valss: 3/4-taktine tants ja muusika — ajalugu, stiilid, näited

Valssi muusika on kirjutatud 3/4 taktis (kolm lööki takti kohta). See muusika on nii tantsumuusika kui ka kunstmuusika. Strausside perekond oli ehk kõige kuulsam valsihelilooja: Johann Strauss I ja Johann Strauss II — kuulsa "Sinise Doonau" helilooja.

Muusika ja rütm

Valssi iseloomustab 3/4 taktimõõt ja rütmiline rõhk esimesel löögil (tavaliselt tunnetatakse see kui «ONE‑two‑three»). Traditsioonilises saatestikus mängib vasak käsi tihti madala noodi või akordi juure esimesel taktil, parema käe voolavam meloodia või akordi ülemised helid tulevad teisel ja kolmandal taktil — see loob iseloomuliku boom‑chick‑chick kõla, mida sageli seostatakse valssiga (näites paremal).

Ajalugu ja päritolu

Valssi tantsiti ja arendati 18. sajandi lõpul Austrias ja Saksamaal ning selle varajaseks eelkäijaks peetakse rahvatantsu nimega Ländler. 19. sajandil muutus valss pidulikumaks ja sisenes ballisaalidesse ning salongikultuuri. Seal arenesid välja suured kompositsioonid ja meistriteosed, mis muutsid valssi ka iseseisvaks kunstiteoseks.

Peamised stiilid ja vormid

Viini valss — kiire, pöörlev ja elegantne; tempo on sel tantsul tuntavalt kiirem, mis soodustab pidevaid pöördeid ja kiiret rütmi tunnetust. Seda lõid ja populariseerisid peamiselt Viini orkestrid ja heliloojad.
Aeglane või Inglise/rahvusvaheline valss — aeglasema tempoga, rõhutab voolavust, keha «rise and fall» liikumist ning suurt paaritöö tehnikat. Tänapäeval kasutatakse tihti nimetust rahvusvaheline valss või aeglane valss.
Balletivalss — paljud balletid sisaldavad valssi, kus muusika teenib koreograafiat ja lavalist väljendust; valss võib olla nii soolo- kui ka grupinumber.

Koreograafia ja tantsimine

Tänapäeval tantsitakse valssi mitmes eri vormis. Traditsiooniline ballivalss eeldab paari sulget käehõlma, ühiseid pöördeid ja sujuvat sammude mustrit. Viini valss nõuab kiiret jalatutvust ja pidevat pööramist, samas kui rahvusvaheline valss keskendub avatud ja suletud positsioonide vaheldumisele ning sujuvale keharütmile. Nende kaasaegsete vormide koreograafia erineb sageli algsest lantder‑laadsest rahvatantsust.

Tuntud heliloojad ja näited

Lisaks Straussidele on valssi kirjutanud palju teisi tuntud heliloojaid ja muusikusid. Näiteid:

Johann Strauss II — "An der schönen blauen Donau" (Sinine Doonau) — klassikaline ballivalss.
Frédéric Chopin — mitmed klaverivalsid (romantilised lüürilised tükid), sageli lühemad karakterpalad.
Franz Schubert — valsid, mis on intiimsemad ja sageli kergelt nostalgilised.
Pyotr Tchaikovsky — suured balletivalssid (näiteks Uinuv kaunitar, Luikede järv), mis on lavalist mõõdet arvestades suursugused.
Maurice Ravel — La Valse, mis kombineerib valssi nii orkestri kui ka modernse helikeelega.

Valss kaasaegses muusikas ja kultuuris

Valssi kasutatakse tänapäeval nii klassikalises, populaar- kui ka jazzmuusikas. Jazzis on tuntuimad 3/4 rütmiga lood nagu Bill Evans'i ja teiste improvisatsioonimuusikute varem tuntuks tehtud «jazz‑valssid». Popi- ja filmimuusikas kasutatakse valssi atmosfääriliseks vahendiks — liigutavaks, nostalgiliseks või ballisaalset meeleolu loovaks. Ka kontemporaarmuusika ja rokki mõjutavad vahel 3/4 taktiga lood, mis näitab valssi mitmekülgsust.

Märkus tehnilisest küljest

Kuigi põhitakt on 3/4, võib valss sisaldada ornamentikat, modulatsioone, kokku- ja eraldusmänge orkestri vahel ning tempi muutusi (ritardando või accelerando), et rõhutada emotsiooni või koreograafiat. Väärib mainimist, et tantsu ja muusika vahel on tihe vastastikune mõju — muusika kujundab sammude rütmi ning tants annab muusikale visuaalse väljundi.

On olemas ka hulk ballette, milles kasutatakse valssi muusikat.

Osa Johann Straussi valsist "Die Fledermaus".

Küsimused ja vastused

Küsimus: Millises taktimõõdus on valssi muusika kirjutatud?

V: Valssi muusika on kirjutatud 3/4 taktis, mis tähendab, et iga takti kohta on kolm lööki.

K: Kas valssi muusikat peetakse ainult tantsumuusikaks?

V: Ei, valsimuusika on nii tantsumuusika kui ka kunstmuusika.

K: Kes on kõige kuulsamad valssiheliloojad?

V: Strausside perekond, eelkõige Johann Strauss I ja Johann Strauss II, on ehk kõige kuulsamad valssiheliloojad.

K: Mitu akordi on tavaliselt valsi ühes taktis?

V: Taktis on tavaliselt üks akord valsis.

K: Milline on valsiga seotud saatestiil?

V: Valsiga seotud saatestiil on eelkõige see, et akordi juurt mängitakse esimesel taktil, ülemisi noote teisel ja kolmandal taktil.

K: Kust pärineb valss ja mis oli selle algne nimetus?

V: Tantsu algupära on 18. sajandi lõpus Saksamaal, tõenäoliselt rahvatantsust nimega Lander.

K: Mitu valssi vormi tantsitakse tänapäeval ja kuidas neid nimetatakse?

V: Tänapäeval tantsitakse kahes vormis: Viini valssi ja Inglise või aeglase valsi (mida nüüd sageli nimetatakse rahvusvaheliseks valsiks).