Götterdämmerung — Wagneri ooper ja Nibelungi sõrmuse lõpp

Götterdämmerung — Wagneri majesteetlik viimane ooper Nibelungi sõrmusest: pikk, dramaatiline Ragnarök, mis lõpeb eepilise ja emotsionaalse muusikalise triumfiga.

Götterdämmerung on Richard Wagneri ooper. See on neljas ja viimane osa ooperitsüklist, mis koos jutustab loo nimega "Nibelungi sõrmus" (Der Ring des Nibelung). Lugu jätkub kolmanda ooperi lõpust, mis kandis nime Siegfried. "Götterdämmerung" on saksakeelne nimetus "Ragnarök".

Götterdämmerung on neljast ooperist pikim. Selle esitamine kestab umbes viis tundi. See koosneb proloogist ja kolmest aktist. Wagner lõpetas ooperi komponeerimise 1874. aasta sügisel. Esmaettekanne toimus 17. augustil 1876. aastal osana kogu "Ringi" tsüklist.

Sisu kokkuvõte

Ooper algab proloogiga, kus käivitub sari petmisi ja triipe, mis viivad päästu ja hävinguni. Peamised sündmused lühidalt:

  • Gutrune ja tema vend Gunther elavad Rhinemaadel ja kavandavad riitust, et saavutada võim ning abielu.
  • Siegfried, kangelane eelmisest osast, saab ajuvärskenduse, kuid suhestub valede ja manipuleerimisega: Hagen, Alberichi poeg, petab teda, nii et Siegfried võtab mälukaotuse ja armub Gutrunesse.
  • Siegfried reetmise tagajärjel vabandatult ja teadmatusest osaleb plaanis, mille tulemuseks on tema mõrv.
  • Brünnhilde, keda Siegfried armastas, avastab reetmise ning otsustab lõpuks immoleerida end Siegfriedi gravesse, visates sõrmuse jõkke — selle tagajärjel süttib Valhalla ja jumalad satuvad oma lõpu poole.

Peamised tegelased

  • Brünnhilde — sõdalanna-võlur, üks dramaatilisemaid sopranorolle ooperimaailmas; tema immolatsioonist kujuneb ooperi emotsionaalne tipp.
  • Siegfried — noor kangelane, kelle julgus ja naiivsus viivad traagiliste tagajärgedeni.
  • Gunther — Gibellisev kuningapoeg, keda manipuleeritakse; tema teod on osa suuremast intriigist.
  • Gutrune — Guntheri õde, kellega Siegfried kurjalt sidestub.
  • Hagen — Alberichi poeg, peamine manipuleerija ja kurjuse kehastus, kes sümboliseerib kättemaksu ja iha.
  • Alberich (mainitakse) — Nibelungi varasalve esialgne omanik, kelle needused ja ambitsioonid jäävad saaga keskseks motiiviks.

Muusika ja teemad

Muusikaliselt jätkab Wagner siin leitmotiivide ja suure sümfoonilise orkestratsiooni traditsiooni. Ooperis on mitmeid meeldejäävaid helimaastikke ja motoorne orkester, mis kannab laval toimuvat emotsionaalsel ja dramaatilisel tasandil. Eriliselt tuntud on Brünnhilde'i immolatsioonistseen — see nõuab sopranilt suurt vokaalset ja näitlejalikku jõudu ning orkestrilt intiimset intensiivsust.

Peamised teemad on:

  • võim ja ahnus (sõrmuse sümboliseeritud vägi);
  • reedatus ja reetmise tagajärjed;
  • saatus ja lunastus — ooper lõppeb nii hävingu kui ka teatud puhastumise kujutamisega, kui armastuse akt taastab tasakaalu ja sõrmus saab oma esialgse saatuse osaliseks;
  • jumalate lõpp — „Götterdämmerung“ tähendab sõna otseses mõttes jumalate hämarust, s.o maailma ja jumaluste lõppu, mis on nii mytoloogiline kui ka sümboolne lõpp tsüklile.

Lavastamine ja esitamispraktika

Götterdämmerung on loodud suure orkestri, suure solistide koosseisu ja väljapaistevate vokaalrollide jaoks. Etenduse tehnilised nõuded on suured: laval kujutatakse näiteks Reinanõge, matusekõrget tulerooga ja Valhalla põletamist, mis kõik nõuavad keerukat lavakujundust ja valguslahendusi. Seetõttu on see teos sageli lavastajate ja festivalide keskne väljakutse.

Esmaettekanne toimus Bayreuthi festivali eriprogrammis 1876. aastal, milles Wagner ise mängis tähtsat korraldajatööd — Bayreuthist sai hiljem ooperi esitamise jaoks eriline keskus ja traditsiooniline paik „Ringi“ tõlgendamiseks.

Vastuvõtt ja pärand

Algselt tekitas "Ringi" tsükkel nii imetlust kui ka poleemikat. Kaasaegsed kuulajad ja kriitikud on pühendanud palju tähelepanu Wagneri kunstilisele suurusele, tema orkestratsioonile ja dramaatilisele visioonile. "Götterdämmerung" on jäänud üheks ooperikannete krooniks nii muusikaliselt kui ka dramaturgiliselt.

Paljud tuntud dirigendid ja lavastused on läbi aastakümnete otsinud uusi tõlgendusi ning salvestused ja filmitud etendused on aidanud teost levitada laiemale publikule. Rollide raske iseloom teeb Götterdämmerungist nimetäheosa iga suure ooperi- või festivaliprogrammi jaoks.

Miks seda tasub kuulata või vaadata?

  • See on lõpppunkt suurele muusikalisele ja narratiivsele seiklusele — ideaalne neile, keda huvitavad sügavad mütoloogilised teemad ja suurte emotsioonidega muusika.
  • Ooper pakub monumentaalseid vokaalrollenid ja rikkalikku orkestratsiooni, mis teeb elamuse nii kõrvadele kui silmadele laval.
  • Brünnhilde'i immolatsioonistseen on üks ooperikunsti kõrgaegadest, mida paljud lauljad ja lavastajad peavad oma võimete proovikiviks.

Kuigi "Götterdämmerung" nõuab aega ja tähelepanu, on selle jõud ja sügavus püsiv ning teos jääb üheks olulisemaks meistriteoseks nii Wagneri loomingus kui kogu ooperipärandis.

Ooperi lugu

Proloog

Kolm norni, maajumalanna Erda tütred, keerutavad saatuse köit. See köis sümboliseerib seda, mis peab lõpuks juhtuma. Nad jutustavad kordamööda mineviku lugu, keerutavad seda lauldes ja annavad köit edasi järgmisele. Esimene Norn räägib, kuidas Wotan läks jooma Tarkuse kaevust, mille eest ta kaotas silma. Seejärel lõikas ta puust oda, mis seejärel suri. Teine Norn räägib, kuidas noor kangelane murdis Wotani oda ja kuidas jumalad saadeti Valhallast Maailma Tuhka raiuma. Kolmas Norn räägib, kuidas tuhkapuu palgid on kuhjatud ümber Valhalla valmis tuleks, mis põletab kõik ära. Nornidel on nägemusi tulevikust. Köis katkeb. Nornid kaovad maa sisse.

Brünnhilde ja Siegfried tulevad välja kalju juures asuvast koopast, kuhu nad jäid kolmanda ooperi lõpus. Siegfried peab minema kangelastegusid tegema. Ta annab Brünnhildele sõrmuse oma armastuse märgiks. Naine annab talle oma hobuse, mille nimi on Grane (hääldatakse: GRAH-ne). Siegfried sõidab mööda Reini jõge.

Esimene akt

Esimene akt toimub Gibichungi lossi saalis. Gunther on Gibichungide pealik. Tema poolvend Hagen ütleb talle, et ta näeks tähtsam välja, kui ta abielluks. Ta ütleb ka, et Guntheri õde Gutrune peaks abielluma. Ta räägib talle Brünnhilde kohta, kes tema arvates magab ikka veel tulega ümbritsetud kaljul, millest keegi peale Siegfriedi ei pääse läbi. Ta ütleb, et kui neil õnnestub Siegfriedi Gutrune naiseks saada, siis võiks ta teda veenda minema ja Brünnhilde Guntheri jaoks kinni püüda. Ta ütleb, et nad võiksid Siegfriedile anda joogi (eriline jook), mis paneks ta unustama, et ta armastab Brünnhilde'i.

Nad kuulevad õues Siegfriedi sarve ja suur kangelane saabub. Siegfried küsib Hagenilt, kas ta tunneb teda. Loomulikult teab Hagen. Siegfriedil on kaasas maagiline Tarnikiiver, mis võimaldab inimesel muuta oma kuju või muutuda nähtamatuks. Siegfried aga ei tea, mida Tarnikiiver teha saab, ja Hagen peab talle seda selgitama. Gutrune ilmub ja pakub Siegfriedile jooki. See on see jook, mis paneb ta unustama kõik teised naised. Ta joob Brünnhilde terviseks. Niipea, kui ta on seda joonud, vaatab ta Gutrune'ile otsa ja on temasse armunud. Ta nõustub temaga abielluma ja nõustub saama Guntherile naise. Hagen räägib talle Brünnhilde kohta kaljul. Siegfried on ta unustanud. Ta nõustub panema Tarnikiivri ja maskeeruma Guntheriks ning minema Brünnhilde järele. Ta läheb minema, jättes Hageni lossi valvama.

Järgmine stseen toimub Valküüria kalju peal. Tema õde Waltraute saabub lendaval hobusel. Ta ütleb, et Wotan (nende isa, peajumal) naaseb Valhallasse oma oda murdunult. Ta ütleb, et ta käskis jumalatel kuhjata maailmatuhast palgid tuleks, mis põletab kõik ära. Wotan tahab meeleheitlikult, et sõrmus antaks tagasi Reinu neiudele (kes olid esimeses ooperis selle, millest sõrmus sepistatud, kaitsjad). Brünnhilde keeldub andmast talle sõrmust, mille Siegfried oli talle nende armastuse märgiks andnud. Waltraute kaob.

Pärast ilmade vaibumist leegid taas süttivad. Siegfried saabub, maskeerituna Guntheriks. Brünnhilde ehmatab, nähes inimest, keda ta peab võõraks. Siegfried ütleb, et ta on tema pruut, sunnib ta sõrmuse sõrmest välja ja tirib ta ööseks koopasse, kuigi paneb mõõga nende vahele.

Teine akt

Tagasi lossis püüab Alberich veenda oma poega Hagenit sõrmust hankima. Hagen tahab sõrmust saada, kuid ainult enda jaoks. Saabub Siegfried. Ta ei kanna enam kiivrit, nii et ta näeb välja nagu tema ise. Hagen puhub sarve, et kutsuda oma vasallid (sõdurid) pidustustele. Gunther peab abielluma Brünnhilde'iga ja Siegfried Gutrune'iga. Brünnhilde ei saa aru, miks Siegfried seda teeb. Ta näeb sõrmust tema sõrmes ja küsib, kust ta selle sai, sest ta arvab, et Gunther on selle temalt ära võtnud. Siegfried ütleb, et ta võitis selle draakonit tapes. Ta räägib inimestele, kuidas ta Brünnhildet üle kavaldas, ja vannub, et öösel jäi nende vahele mõõk, kuigi Brünnhilde püüab inimesi teisiti uskuma panna.

Brünnhilde jääb üksi Guntheri ja Hageniga. Ta ütleb neile, et kuigi Siegfried on nii tugev ja teda on võimatu lahingus tappa, on tal üks nõrk koht seljas. Guntherile ei meeldi mõte, et Siegfried tapetakse, kuid Hagen lubab talle, et ta saab siis sõrmuse. Nad otsustavad Siegfriedi tappa ja öelda Gutrune'ile, et ta tapeti metssea poolt.

Kolmas akt

Viimane tegevus toimub metsikus metsas. Kuuldakse Siegfriedi jahisarve ja seejärel Gibichungide jahisarve. Jõe ääres kohtub Siegfried juhuslikult Reinide neiudega ja kiusab neid, näidates neile sõrmust, kuid ei anna seda neile kätte. Nad räägivad talle sõrmuse needusest, kuid Siegfried ei usu neid. Ta kohtub Hageniga. Nad joovad koos. Siegfried jutustab meestele kõik oma elust, sellest, kuidas teda kasvatas Mime, mõõgast, draakonist ja linnulaulust. Siis ei mäleta ta enam midagi. Hagen annab talle veel ühe narkootilise joogi, mis paneb ta mäletama, mis tegelikult juhtus. Ta mäletab Brünnhilde'i ja seda, kuidas ta leidis ta tulest ümbritsetuna. Ta mõistab järk-järgult, kuidas teda on petetud, ja tunneb talumatut kurbust. Kaks kährikut lendavad üle pea ja Hagen torkab oma oda Siegfriedi selga. Ta sureb Brünnhilde nime lausudes. Tema surnukeha viiakse matusemarssi.

Tagasi paleesse tuuakse tema surnukeha. Gutrune süüdistab Guntherit tema mõrvas, kuid Gunther ütleb, et seda tegi Hagen. Hagen ütleb, et ta tegi seda, sest Siegfried oli Guntheriks maskeerituna maganud Brünnhilde'iga. Ta üritab surnud Siegfriedi sõrmust sõrmuse sõrmest ära võtta, Gunther püüab teda takistada, kuid Hagen tapab ta. Ta üritab uuesti sõrmust röövida, kuid kõigi õuduseks tõuseb surnud kangelase käsi õhku.

Brünnhilde astub sisse ja räägib kõigile, kuidas ta lubas Siegfriedile oma armastust. Gutrune kirub Hagenit ja kukub oma venna surnukeha peale. Brünnhilde annab käsu valmistada matusetuli (tulekahju). Ta laulab Wotanile, et Siegfried on nüüd surmas rahus ja et ta mõistab nüüd rohkem. Ta võtab sõrmuse ja lubab selle Reini neiule tagasi anda. Ta süütab tule, mis süttib ja ta ratsutab oma hobusel Grane leekidesse. Kogu hoone süttib, Rein voolab üle. Hagen hüppab vette, püüdes saada sõrmust Reini neiudelt, kes teda uputavad. Üleujutus vaibub ja Valhalla (jumalate palee) süttib tulest. Jumalad ja kangelased surevad leekides. Nüüd on toimunud jumalate hämarik.

Arthur Rackhami "Alberich räägib Hageniga" (1912)Zoom
Arthur Rackhami "Alberich räägib Hageniga" (1912)

Muusika

Selle pika ooperi muusika on äärmiselt nutikalt seotud, nii et muusikalised ideed voolavad üksteise sisse ja kombineeruvad draama kommenteerimiseks. Paljud teemad on kuuldud juba kolmes teises ooperis. Seda ooperit on väga kurnav laulda, eriti Brünnhilde jaoks. Tavaliselt on etenduse ajal kaks pikka pausi. Orkester on väga suur ja sisaldab kaheksa harfi.

Teised ooperid

Küsimused ja vastused

K: Mis on Gצtterdהmmerung?


V: Gצtterdהmmerung on Richard Wagneri ooper. See on neljas ja viimane osa ooperitsüklist, mis koos jutustab loo nimega "Nibelungi sõrmus" (Der Ring des Nibelung).

K: Mida tähendab "Gצtterdהmmerung" inglise keeles?


V: "Gצtterdהmmerung" on "Ragnarצk" saksakeelne nimetus.

K: Kui kaua võtab Gצtterdהmmerungi sooritamine aega?


V: See võtab aega umbes viis tundi.

K: Mitmest numbrist koosneb Gצtterdהmmerung?


V: See koosneb proloogist ja kolmest vaatusest.

K: Millal lõpetas Wagner ooperi komponeerimise?


V: Wagner lõpetas ooperi komponeerimise 1874. aasta sügisel.

K: Millal seda esmakordselt esitati?


V: Esmaettekanne toimus 17. augustil 1876. aastal osana kogu "Ringi" tsüklist.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3