Götterdämmerung

Götterdämmerung on Richard Wagneri ooper. See on neljas ja viimane osa ooperitsüklist, mis koos jutustab loo nimega "Nibelungi sõrmus" (Der Ring des Nibelung). Lugu jätkub kolmanda ooperi lõpust, mis kandis nime Siegfried. "Götterdämmerung" on saksakeelne nimetus "Ragnarök".

Götterdämmerung on neljast ooperist pikim. Selle esitamine kestab umbes viis tundi. See koosneb proloogist ja kolmest aktist. Wagner lõpetas ooperi komponeerimise 1874. aasta sügisel. Esmaettekanne toimus 17. augustil 1876. aastal osana kogu "Ringi" tsüklist.

Ooperi lugu

Proloog

Kolm norni, maajumalanna Erda tütred, keerutavad saatuse köit. See köis sümboliseerib seda, mis peab lõpuks juhtuma. Nad jutustavad kordamööda mineviku lugu, keerutavad seda lauldes ja annavad köit edasi järgmisele. Esimene Norn räägib, kuidas Wotan läks jooma Tarkuse kaevust, mille eest ta kaotas silma. Seejärel lõikas ta puust oda, mis seejärel suri. Teine Norn räägib, kuidas noor kangelane murdis Wotani oda ja kuidas jumalad saadeti Valhallast Maailma Tuhka raiuma. Kolmas Norn räägib, kuidas tuhkapuu palgid on kuhjatud ümber Valhalla valmis tuleks, mis põletab kõik ära. Nornidel on nägemusi tulevikust. Köis katkeb. Nornid kaovad maa sisse.

Brünnhilde ja Siegfried tulevad välja kalju juures asuvast koopast, kuhu nad jäid kolmanda ooperi lõpus. Siegfried peab minema kangelastegusid tegema. Ta annab Brünnhildele sõrmuse oma armastuse märgiks. Naine annab talle oma hobuse, mille nimi on Grane (hääldatakse: GRAH-ne). Siegfried sõidab mööda Reini jõge.

Esimene akt

Esimene akt toimub Gibichungi lossi saalis. Gunther on Gibichungide pealik. Tema poolvend Hagen ütleb talle, et ta näeks tähtsam välja, kui ta abielluks. Ta ütleb ka, et Guntheri õde Gutrune peaks abielluma. Ta räägib talle Brünnhilde kohta, kes tema arvates magab ikka veel tulega ümbritsetud kaljul, millest keegi peale Siegfriedi ei pääse läbi. Ta ütleb, et kui neil õnnestub Siegfriedi Gutrune naiseks saada, siis võiks ta teda veenda minema ja Brünnhilde Guntheri jaoks kinni püüda. Ta ütleb, et nad võiksid Siegfriedile anda joogi (eriline jook), mis paneks ta unustama, et ta armastab Brünnhilde'i.

Nad kuulevad õues Siegfriedi sarve ja suur kangelane saabub. Siegfried küsib Hagenilt, kas ta tunneb teda. Loomulikult teab Hagen. Siegfriedil on kaasas maagiline Tarnikiiver, mis võimaldab inimesel muuta oma kuju või muutuda nähtamatuks. Siegfried aga ei tea, mida Tarnikiiver teha saab, ja Hagen peab talle seda selgitama. Gutrune ilmub ja pakub Siegfriedile jooki. See on see jook, mis paneb ta unustama kõik teised naised. Ta joob Brünnhilde terviseks. Niipea, kui ta on seda joonud, vaatab ta Gutrune'ile otsa ja on temasse armunud. Ta nõustub temaga abielluma ja nõustub saama Guntherile naise. Hagen räägib talle Brünnhilde kohta kaljul. Siegfried on ta unustanud. Ta nõustub panema Tarnikiivri ja maskeeruma Guntheriks ning minema Brünnhilde järele. Ta läheb minema, jättes Hageni lossi valvama.

Järgmine stseen toimub Valküüria kalju peal. Tema õde Waltraute saabub lendaval hobusel. Ta ütleb, et Wotan (nende isa, peajumal) naaseb Valhallasse oma oda murdunult. Ta ütleb, et ta käskis jumalatel kuhjata maailmatuhast palgid tuleks, mis põletab kõik ära. Wotan tahab meeleheitlikult, et sõrmus antaks tagasi Reinu neiudele (kes olid esimeses ooperis selle, millest sõrmus sepistatud, kaitsjad). Brünnhilde keeldub andmast talle sõrmust, mille Siegfried oli talle nende armastuse märgiks andnud. Waltraute kaob.

Pärast ilmade vaibumist leegid taas süttivad. Siegfried saabub, maskeerituna Guntheriks. Brünnhilde ehmatab, nähes inimest, keda ta peab võõraks. Siegfried ütleb, et ta on tema pruut, sunnib ta sõrmuse sõrmest välja ja tirib ta ööseks koopasse, kuigi paneb mõõga nende vahele.

Teine akt

Tagasi lossis püüab Alberich veenda oma poega Hagenit sõrmust hankima. Hagen tahab sõrmust saada, kuid ainult enda jaoks. Saabub Siegfried. Ta ei kanna enam kiivrit, nii et ta näeb välja nagu tema ise. Hagen puhub sarve, et kutsuda oma vasallid (sõdurid) pidustustele. Gunther peab abielluma Brünnhilde'iga ja Siegfried Gutrune'iga. Brünnhilde ei saa aru, miks Siegfried seda teeb. Ta näeb sõrmust tema sõrmes ja küsib, kust ta selle sai, sest ta arvab, et Gunther on selle temalt ära võtnud. Siegfried ütleb, et ta võitis selle draakonit tapes. Ta räägib inimestele, kuidas ta Brünnhildet üle kavaldas, ja vannub, et öösel jäi nende vahele mõõk, kuigi Brünnhilde püüab inimesi teisiti uskuma panna.

Brünnhilde jääb üksi Guntheri ja Hageniga. Ta ütleb neile, et kuigi Siegfried on nii tugev ja teda on võimatu lahingus tappa, on tal üks nõrk koht seljas. Guntherile ei meeldi mõte, et Siegfried tapetakse, kuid Hagen lubab talle, et ta saab siis sõrmuse. Nad otsustavad Siegfriedi tappa ja öelda Gutrune'ile, et ta tapeti metssea poolt.

Kolmas akt

Viimane tegevus toimub metsikus metsas. Kuuldakse Siegfriedi jahisarve ja seejärel Gibichungide jahisarve. Jõe ääres kohtub Siegfried juhuslikult Reinide neiudega ja kiusab neid, näidates neile sõrmust, kuid ei anna seda neile kätte. Nad räägivad talle sõrmuse needusest, kuid Siegfried ei usu neid. Ta kohtub Hageniga. Nad joovad koos. Siegfried jutustab meestele kõik oma elust, sellest, kuidas teda kasvatas Mime, mõõgast, draakonist ja linnulaulust. Siis ei mäleta ta enam midagi. Hagen annab talle veel ühe narkootilise joogi, mis paneb ta mäletama, mis tegelikult juhtus. Ta mäletab Brünnhilde'i ja seda, kuidas ta leidis ta tulest ümbritsetuna. Ta mõistab järk-järgult, kuidas teda on petetud, ja tunneb talumatut kurbust. Kaks kährikut lendavad üle pea ja Hagen torkab oma oda Siegfriedi selga. Ta sureb Brünnhilde nime lausudes. Tema surnukeha viiakse matusemarssi.

Tagasi paleesse tuuakse tema surnukeha. Gutrune süüdistab Guntherit tema mõrvas, kuid Gunther ütleb, et seda tegi Hagen. Hagen ütleb, et ta tegi seda, sest Siegfried oli Guntheriks maskeerituna maganud Brünnhilde'iga. Ta üritab surnud Siegfriedi sõrmust sõrmuse sõrmest ära võtta, Gunther püüab teda takistada, kuid Hagen tapab ta. Ta üritab uuesti sõrmust röövida, kuid kõigi õuduseks tõuseb surnud kangelase käsi õhku.

Brünnhilde astub sisse ja räägib kõigile, kuidas ta lubas Siegfriedile oma armastust. Gutrune kirub Hagenit ja kukub oma venna surnukeha peale. Brünnhilde annab käsu valmistada matusetuli (tulekahju). Ta laulab Wotanile, et Siegfried on nüüd surmas rahus ja et ta mõistab nüüd rohkem. Ta võtab sõrmuse ja lubab selle Reini neiule tagasi anda. Ta süütab tule, mis süttib ja ta ratsutab oma hobusel Grane leekidesse. Kogu hoone süttib, Rein voolab üle. Hagen hüppab vette, püüdes saada sõrmust Reini neiudelt, kes teda uputavad. Üleujutus vaibub ja Valhalla (jumalate palee) süttib tulest. Jumalad ja kangelased surevad leekides. Nüüd on toimunud jumalate hämarik.

Arthur Rackhami "Alberich räägib Hageniga" (1912)Zoom
Arthur Rackhami "Alberich räägib Hageniga" (1912)

Muusika

Selle pika ooperi muusika on äärmiselt nutikalt seotud, nii et muusikalised ideed voolavad üksteise sisse ja kombineeruvad draama kommenteerimiseks. Paljud teemad on kuuldud juba kolmes teises ooperis. Seda ooperit on väga kurnav laulda, eriti Brünnhilde jaoks. Tavaliselt on etenduse ajal kaks pikka pausi. Orkester on väga suur ja sisaldab kaheksa harfi.

Teised ooperid

Küsimused ja vastused

K: Mis on Gצtterdהmmerung?


V: Gצtterdהmmerung on Richard Wagneri ooper. See on neljas ja viimane osa ooperitsüklist, mis koos jutustab loo nimega "Nibelungi sõrmus" (Der Ring des Nibelung).

K: Mida tähendab "Gצtterdהmmerung" inglise keeles?


V: "Gצtterdהmmerung" on "Ragnarצk" saksakeelne nimetus.

K: Kui kaua võtab Gצtterdהmmerungi sooritamine aega?


V: See võtab aega umbes viis tundi.

K: Mitmest numbrist koosneb Gצtterdהmmerung?


V: See koosneb proloogist ja kolmest vaatusest.

K: Millal lõpetas Wagner ooperi komponeerimise?


V: Wagner lõpetas ooperi komponeerimise 1874. aasta sügisel.

K: Millal seda esmakordselt esitati?


V: Esmaettekanne toimus 17. augustil 1876. aastal osana kogu "Ringi" tsüklist.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3