Sigurd (Siegfried) — Nibelungliedi lohetapanud kangelane

See lehekülg käsitleb tegelast raamatus nimega "Nibelunglied". Wagneri ooperi kohta vt Siegfried (ooper).

Sigurd (vanapõhja keeles Sigurðr) on tugev kangelane Nibelungliedis, umbes 1200. aasta paiku kirjutatud eeposes. Ta tappis lohe Fafniri ja võttis selle aarde, Nibelungschatzi. Pärast draakoni tapmist suples ta selle veres ja muutis nii oma nahka, nii et teda ei saanud enam haavata. Tema legendi varaseimad säilinud kujutised pärinevad pildilisel kujul seitsmelt Rootsi ruunikivilt, millest kõige märkimisväärsemad on Ramsundi raidkivi (1000. aasta paiku) ja Göki ruunikivi (11. sajand).

Kuid tema suplemise ajal kukkus ülal olevast lehmikust leht maha ja maandus tema seljale, ning see väike nahaplekk, mida see kattis, ei puudutanud draakoni verd, nii et Siegfried jäi selles ühes kohas haavatavaks (ta võis haiget saada).

Siegfried tahab abielluda Kriemhildiga, Burgundide sugulase Guntheri õega Wormsis. Kuid enne, kui ta saab naise naiseks, peab ta aitama Guntheril võita Islandi kuninganna Brünhildi vastu. Ta teeb seda mantli abil, mis laseb tal muutuda nähtamatuks.

Pärast abiellumist elavad Siegfried ja Kriemhild mõned aastad Siegfriedi kuningriigis. Siis tulevad nad taas Wormsis ja Kriemhildi perekonna juurde. Guntheri naine Brünhild ja Kriemhild vaidlevad selle üle, kes on kõrgemal positsioonil. Nüüd räägib Kriemhild Brünhildile, et Siegfried aitas Guntherit tema võitluses tema vastu ja et ta andis selle võidu kohta Kriemhildile tõendi. Seetõttu saab Brünhild nii vihaseks, et ta otsustab, et Siegfried tuleb tappa. Seda teeb Hagen, üks Guntheri meestest, kui Siegfried Odenwaldis jahil olles kaevust joob. Hagen võtab Kriemhildilt ka Siegfriedi aarde ja viskab selle Reini.

Nimi Siegfried tähendab saksa keeles "võidurahu".

Siegfried esineb kahes Wagneri Ringi tsükli neljast ooperist: kolmas ooper kannab nime Siegfried ja neljas ooper kannab nime Götterdämmerung, kuigi algselt nimetas Wagner seda "Siegfriedi surmaks" ("Siegfriedi surm"). Wagner teeb loos mitmeid muudatusi.

Päritolu ja kirjanduslikud allikad

Sigurdi/Siegfridi legend sai kujunemisel mõjutusi nii germaani kui ka skandinaavia muistenditest. Nibelunglied on keskaja saksa keeles (keskkõne) kirjutatud eepos, mis koondab ja dramatiseerib pikkade suuliste traditsioonide ainet. Norra ja islandi kirjanduses leiab sarnaseid lugusid Sigurdi kohta Völsunga saagas ja Eddas, kus detailid (nt Fafniri päritolu, raua- ja mõõnategemise motiivid, maagilised esemed) vahel erinevad, aga põhijuhtum — lohe tapmine, verebasseini suplemine ja haavatav koht — kordub.

Lohetapp, maagilised esemed ja haavatav koht

Siegfridi tuntumad teod on lohe Fafniri tapmine ja selle aarde omandamine. Aarde hulgas on tavaliselt mainitud ka maagilist mantlit (saksa keeles Tarnkappe), mis annab omanikule varjatuse ja suure jõu. Just selle mantliga (ning omaenda jõuga) aitab Siegfried Guntherit võita Brünhildi ja seega võita kompatsi suhtes kõrgema positsiooni küsimus. Pärast lohe verebasseinis suplemist muutub tema nahk peaaegu läbimatuks, kuid üks väike lehekene annab talle ainsa haavatava koha — see motiiv on mõjutanud hilisemaid kujutlusi (nt legend Aarne Aabeli / Achilleuse analoogiad).

Reetmine ja surm

Intrigad ja au küsimused viivad lõpuks selleni, et Hagen — Guntheri truudviisiline, kuid halva namiskeega sõjaväejuht — kavandab Siegfriedi tapmise. Kriemhildi avaldus Brünhildi ees tühistab varasema petmismeetodi saladuse ja tekitab kättemaksusoovi. Siegfriedi tapetakse, kui ta Odenwaldis joob kaevust vett; Hagen läbib ta haavatavas kohas. Pärast seda salvestab sagagi Siegfriedi surm käimasolevasse verisesse kättevõitlusse, mis lõpeb Burgundide rauniolekuga ja Kriemhildi lõpuplaanidega, kus aare lõpetab jälle Reini voogudes.

Kultuuriline mõju ja ikonograafia

Siegfridi/Sigurdi lugu on mõjutanud suurt hulka kirjandust, kunsti ja muusikat — keskaja käsikirjadest saksa romaanidesse, Norra kiviskulptuuridest ja ruunikividest kuni 19. sajandi romantismi ja Wagneri ooperiteni. Arheoloogilised ja kunstilised kujutised, nagu Rootsi Ramsundi ja Gök ruunikivid, demonstreerivad loo vanust ja laialdast levikut Põhja-Euroopas juba enne Nibelungliedi sündi. Motive nagu lohe, aare, maagiline mantli/kiivri ese ja "haavatav koht" on muutunud tunnusmärkideks, mida kasutatakse nii teaduskirjanduses kui ka populaarsetes ümberjutustustes.

Wagneri tõlgendus

Wagneri Ringi-süda kasutas osa Sigurdi/Siegfridi legendist, kuid ta kombineeris ja muundas allikaid — võttes elementi nii Nibelungliedist kui ka Skandinaavia saagadest. Wagneri Siegfried on sageli idealiseeritum ja sümboolsem kangelane, kelle lood ja suhted on edasi arendatud muusika- ja draamavormis; viimases osas, mis kantud pealkirjaga Götterdämmerung, on Siegfriedi surm üks keskseid traagilisi sündmusi.

Olulised märksõnad ja nüansiinfo

• Fafnir — lohe, keda Sigurd/Siegfried tapab; mõnes versioonis algselt kääbus või inimesedega seotud olend.
• Tarnkappe — maagiline mantel/kiiver/müts, mis annab jõudu ja varjatust; Nibelungliedis oluline abivahend.
• Nibelungschatz / Nibelungenschatz — lohetapja aare, mille ümber keerlevad reetmine ja kättemaksu süžeesemed.

Sigurdi/Siegfridi lugu jääb üheks olulisemaks näidiseks sellest, kuidas müüt, kangelaslaul ja kirjandusliku kujutlusvõime segu kujundab rahvakultuuri ja kunstiloome pikka traditsiooni.

Küsimused ja vastused

K: Kes on Nibelungliedi peategelane?

K: Kuidas sai Siegfried võitmatuks?

K: Mis tegi Siegfriedi uuesti haavatavaks?

K: Kellega Siegfried abiellub?

Küsimus: Mida teeb Siegfried, et aidata Guntheril Brünhildi vastu võita?

K: Miks otsustab Brünhild, et Siegfried tuleb tappa?

K: Millised on Wagneri muudatused selles loos?

Otsing