Nibelungenlied, eesti keeles tuntud kui Nibelungide laul, on keskkõrge saksa (keskkõrge saksa) keele olulisim eepos. See anonüümse poeedi loodud pikk heroic-eepos jutustab lohede tapjast Siegfriedist, tema seostest Burgundide õukonnaga ning sellest, kuidas tema tapmine ja hiljem tema naise Kriemhildi kättemaks viivad laastava lõpuni, kus hukkuvad nii Burgundide võimsaimad mehed kui ka Kriemhild ise. Tekst liidab kokku lähteainet põhjaskandiaani Sigurdi legendiga ning rikkaid germaani kangelasainete kihte.

Sisu ja põhiteemad

Eepos jaguneb laiemalt kahte ossa: esimene osa kirjeldab Siegfriedi kangelastegusid, tema abiellumist Kriemhildiga ja lõplikku reedet, mille tingib Hageni vandenõu; teine osa keskendub Kriemhildi pikale ja verisele kättemaksule, mis viib Burgundide õukonna hävinguni. Teemade hulka kuuluvad au ja sõjaline kuulsus, truudusetus ja riivatud vandeõigus, kättemaksu psühholoogia, varanduse (Nibelungide aare) kurjad tagajärjed ning traagika ja saatuslikkus. Mitmed motiivid — näiteks Siegfriedi varjatud haavatavus, võluv peidaehe/viit (Tarnkappe) ning Nibelungide aare — seovad saksa eepose skandinaavia allikatega (nt Völsunga saaga, Poetic Edda).

Autorlus, kuupäev ja keel

Autor on anonüümne; teksti peetakse 12.–13. sajandi vahetuse loominguks, koostatud tõenäoliselt umbes 1200. Kuigi eepos on kirjutatud keskkõrge saksa keeles, sisaldab see nii pärimuslikke kui ka kõrgesti koolitatud trubaduuri- ja rüütellikku mõttelaadi elemente. Arvatakse, et luuletaja oli regionaalselt seotud Lõuna- või Kesk-Saksamaaga (Doonauregioon), mistõttu eepose keele- ja kultuurikihid peegeldavad just seda ala.

Tekstiline traditsioon ja käsikirjad

Suuline traditsioon mängis loo kujunemisel suurt rolli: Nibelungenlied põhineb mitmetel varasematel ja kohalikul tasandil levinud legendidel. Keskajal hakati üha enam lugusid üles kirjutama. Tänapäeva teadlased tuvastavad umbes 35 saksakeelset ja ühe hollandikeelse kirjaliku allika, mis kõik annavad vihjeid eepose laialdase suulisest ringist pärinevale taustale. Algne käsikiri on kaotsi läinud; säilinud on kolm vanemat eksemplari, mis märgivad erinevaid tekstilisi toone ja redaktsioone. Need on traditsiooniliselt tähistatud kui A, B ja C:

  • A - Hohenems-Müncheni käsikiri (13. sajandi viimane veerand, praegu Münchenis asuvas Baieri riigikirjastuses).
  • B - St. Galleni käsikiri (XIII sajandi keskpaik, St. Galleni kloostri raamatukogus).
  • C - Donaueschlingeni käsikiri (13. sajandi teine veerand, Karlsruhes asuvas Badische Landesbibliothek'is).

Käsikirjade vahelised erinevused on märkimisväärsed. Tekst B näib olevat originaalile kõige lähedasem, kuid kolme eksemplari täpne genealoogia pole kindlalt tõestatud. Eepos on ilmselt kogunenud pikkade suuliste esituste ja kohanduste teel ning kirjalikud versioonid peegeldavad erinevate esitajate ja toimetajate maitseid.

Versioonide erinevused ja stiil

Käsikirjad A ja B lõpevad fraasiga daz ist der Nibelunge not ehk "see on Nibelungide langus" — seetõttu nimetatakse neid sageli not-versioonideks. Käsikiri C lõpeb fraasiga daz ist der Nibelunge liet (inglise keeles: that is the song/epic of the Nibelungs), mis annab sellele pehmema ja vähem traagilise tooni ning on tekstiliselt redigeeritum ning tõenäoliselt mõeldud laiemale publikule. Sammastelt ja esteetilistelt kaalutlustelt peetakse B-teksti paljude teadlaste arvates seni kõige tugevamaks kunstiliseks saavutuseks, samas kui C-versioon võis olla populaarsem tänu oma vähem šokeerivale lõpule.

Seosed teiste allikatega ja mõju

Eepos seostub otseselt skandinaavia Sigurdi- ja Völsunga-lugudega, kuid sellel on ka omapärased germaani elemendid (nt Burgundide poliitiline õukond). Richard Wagneri 19. sajandi ooperitsükkel "Der Ring des Nibelungen" võttis laialt mõjutusi Nibelungenliedist ja teistest germaani legendidest, ent Wagner vormis neist oma ulatusliku ning mütoloogiliselt ümberkujundatud narratiivi. Eepos on mõjutanud kirjandust, kunsti ja rahvuslikku mälutraditsiooni Euroopas — 19. sajandil sai sellest osa saksa kultuurilisest identiteediloost ning hiljem on Nibelungen-lugu käsitletud nii teaduslikult kui ka populaarselt läbi filmide (nt Fritz Langi film "Die Nibelungen", 1924) ja kirjanduslike ümberjutustuste.

Tõlgendused ja kaasaegne tähtsus

Tänapäeva uurimuses keskustakse Nibelungenliedi poliitilistest, soolistest ja kultuurilistest tähendustest: kuidas käsitletakse au, reetmist ja naiste rolli (Kriemhildi motivatsioon ja tema tragöödia on pidev uurimisteema), millised olid tekstilised muutused suulisele pärimusele tuginedes ning kuidas eepos on kasutatud erinevates ideoloogilistes diskursustes. Samuti on huvitav uurida, kuidas ladestuvad erinevad versioonid (A, B, C) kujundavad publikule antavat moraalset ja emotsionaalset sõnumit.

Nibelungenlied jääb keskajast pärineva germaani kultuuripärandi üheks tähtsaks allikaks: see pakub nii kirjanduslikku väärtust kui ka akna tolleaegse elutunnetuse, poliitika ja sündmustike tajusse.