Walther von der Vogelweide: keskaegne saksa minnesinger, luuletaja ja helilooja
Walther von der Vogelweide — keskaja saksa minnesinger: geniaalne luuletaja ja helilooja, kelle originaalsed armastuslaulud ja poliitilised "Sprüche" mõjutasid õukondi.
Walther von der Vogelweide (sündinud umbkaudu 1170; suri tõenäoliselt Würzburgis umbes 1230) oli üks tähtsamaid keskaja saksa luuletaja ja helilooja, keda peetakse suuremaks tänu tema panusele minnesangi traditsiooni. Minnesinger’id olid rändavad või õukondadesse seotud lauljad, kes esitasid peamiselt õukondlikku armastust käsitlevaid laule; Walther aga uuendas seda vormi, muutes laulude keele- ja tunnetusmaailma palju elavamaks ning isikupärasemaks. Oma nimele lisas ta tihti "von der Vogelweide" — sõna-sõnalt „linnuheinast“ või „linnu alevikust“ — mis võib viidata kas sünnipaigale või sümboolsele autorihaile.
Kuigi me ei tea täpselt, kus ta sündis, viitavad tema keelelised jooned ja murrakud sellele, et ta tuli kas Baierimaalt või Austriast. Ta mainis ühes dokumendis, et on õppinud laulma ja luuletama Austrias, ja umbes 1190 veetis ta aega Babenbergi hertsog Leopold V õukonnas Viinis. Seal osales ta laulu- ja riimikonkurssidel ning aruteludes armastuse ja kirjanduslike vormide üle.
Umbes 1198. aastal hakkas Walther palju reisima. Ta külastas Euroopa õukondi, lõbustas hertsogite ja vürstide seltskonda ning esitas laule ja luuletusi. Erinevalt mõningatest mängumeestest (Spielmann) kirjutas ta alati oma sõnad ise ja kandis end tihti kui aadlina (“Herr”), mis andis tema tegevusele teatud prestiiži. Ta jäi sageli nädalateks või kuudeks mõnda lossi, kus tema luules kajastusid nii ühed kirglikud armulood kui ka irooniat ja huumorit.
Walther on tuntud eelkõige kahe peamise žanri poolest: minnelieder ehk armastuslaulud ja Sprüche — ütlused või õpetlikud, sageli poliitilised salmid. Tema Sprüche käsitlesid tolleaegset poliitikat ja religiooni, ning neid võeti osa poliitilistest aruteludest. Näiteks asus ta kirjavaidlustesse paavsti ja impeeriumi teemadel ning ajaloolistes tekstides tuleb esile tema julge retoorika. Tema roll oli vahel sarnane nõuniku või mõtleja omaga: ta ei olnud pelgalt meelelahutaja, vaid väljendas ka avalikke ja rahvuslikke püüdlusi.
Walther oli ka üks esimesi, kes saksa keeles kirjutas selgelt äratuntavaid rahvuslikke ja isamaalisi laule ning ta rikastas saksa kirjandust uute armastusvormidega. Tema luule on mitmekesine: leidub õrna ja intiimset minne-tunnetust, teravat satiiri, poliitilist teravust ning elavat argikeelt. Temale omistatakse ka luuletused, mis võivad meenutada hilisemat päevikut või isiklikku mõtisklust — see kõik aitas muuta temast ühe mõjukama keskaja luuletaja.
Waltheri tekstid on säilinud mitmetes keskaegsetes käsikirjades — tähtsaim neist on näiteks nn Codex Manesse (Große Heidelberger Liederhandschrift), kus tema paljude laulude tekstid ja kujutised on hõlmatud. Aga paljude laulude algupärased meloodiad ei ole säilinud: keskaegne notatsioon ei olnud alati tekstide juurde kinnitatud või melodiate ja sõnade seosu pole säilinud. Seepärast ei tea me täpselt kõigi tema laulude helilist ülesehitust; siiski on mõnedes hilisemates kogudes ja rekonstruktsioonides katsetatud tema tekstidele sobivaid meloodiaid.
Waltheri mõju jäi püsima: tema selge keel ja argine kõneviis mõjutasid saksa kirja- ja luulepraksist, ning tema teemakäsitlus avardas minnelīdzide väljendusvõimalusi. Tema luuletustest on tehtud hulgaliselt tõlkeid ja uurimusi ning neid loetakse ka tänapäeval kui väärtuslikku kultuuripärandit.
Unter der Linde on tema kõige tuntum armastuslaul — lihtne, eluline ja sütitav kujutlus kohtumisest päris looduse keskel. Tema lauluskeem ja pildikeel on nii selged, et see on läbi sajandite inspireerinud nii lugejaid kui muusikuid.
Siin on kaks esimest salmi (vabalt tõlgituna eesti keelde):
"All linde puu all, heinamaal, kus meie väike voodi asus — seal on täis murdunud lilli ja rohtu, mis näitavad meie salajast kohtumist. Ma olin seal temaga varjul, põlvedes pehme rohi, ja öö jättis meid hommikuvalguse kätte." — see vabas tõlkes peegeldab laulu intiimset, hetke rõõmu ja loodusega sulandumise pilti.
Waltheri täpne tekst ja kujundid on siiski palju rikkalikumad kui üks lühike kokkuvõte — tema luulest õhkab nii romantilist kirge kui ka teravat tähelepanekut inimeste ja ühiskonna kohta. Tema pärand elab edasi nii kirjandusuurimuses kui ka populaarsema huvi kaudu keskaja kultuuri vastu.
Waltheri kuju Bozenis
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Walther von der Vogelweide?
V: Walther von der Vogelweide oli kuulus saksa luuletaja ja helilooja, kes elas umbes aastatel 1170-1230. Ta oli suurim saksa minnesinger, inimesed, kes kirjutasid ja laulsid laule õukondlikust armastusest.
K: Mida lisas Walther oma nimele?
V: Walther lisas oma nimele "von der Vogelweide", mis tähendab "lindude heinamaalt".
K: Kus ta õppis laulma ja luuletusi kirjutama?
V: Ühes dokumendis kirjutas Walther, et ta oli õppinud laulma ja luuletama Austrias. Tema murdekeelest võib järeldada, et ta pidi olema pärit Baierimaalt või Austriast.
K: Milliseid värsse ta kirjutas?
V: Lisaks õukondlikele armastuslauludele kirjutas Walther ka värsse, mida nimetatakse "Sprüche" ("ütlused"), mis käsitlesid tolleaegset ajalugu, ning üht tüüpi armastusluulet, mis oli saksa kirjanduses uus.
K: Kuidas teenisid need Sprüche teda poliitiliselt?
V: Need Sprüche toimisid poliitilise propagandana ja neid kasutati poliitilistes debattides. Näiteks aitasid need veenda keiser Otto IV-d ristisõitu minema, mille paavst oli keelanud.
K: Kas Walther liitus kunagi Otto IV-ga sellel ristiretkel?
V: Me ei tea, kas Walther liitus Otto IV-ga sellel ristisõjal või mitte.
K: Mis on Unter der Linde?
V: Unter der Linde on üks kuulsamaid Walther von der Vogelweide kirjutatud luuletusi; see on üks armastuse luuletuse tüüp, mis oli tol ajal saksa kirjanduses uus.
Otsige