Die Meistersinger von Nürnberg

Ooperi lugu

Ooperi prelüüd (orkestri sissejuhatus) on väga kuulus ja seda mängitakse kontsertidel sageli eraldi. Selles on mitu meloodiat, mida mõnikord mängitakse osavalt samaaegselt (kontrapunkt). Neid meloodiaid kasutatakse ooperi jooksul ja neid seostatakse konkreetsete isikute või ideedega (selliseid meloodiaid nimetatakse leitmotiivideks).

Esimene akt

Noor rüütel Walther on kirikus ja näeb ilusat noort tüdrukut Eva. Ta tahab teada, kas ta on abielus. Tüdruk ütleb talle, et ta abiellub sellega, kes järgmisel päeval lauluvõistluse võidab. Walther püüab õppida meistrilauljate kunsti Davidilt, kes töötab kingsepp Hans Sachsi juures. David ise on Magdaleenasse armunud. Õpipoisid hakkavad võistluseks lava ette valmistama.

Kui Walther tahab võistluse võita, peab ta ise oma meistrilaulu komponeerima ja seda laulma. Ta peab selle koostama paljude rangete reeglite järgi (ridade arv, riimimustrid jne). Kui ta kohtub teiste meistrilauljatega, tutvustab ta end, öeldes, et ta on laulmise kunsti õppinud iidselt luuletajalt Walther von der Vogelweide'ilt ja loodusest endalt. Ta laulab seda laulu, mis on väga ilus, kuid ei järgi meistrilauljate reegleid. Meistrilauljad ei suuda tema laulu ilu mõista.

Üks meistersolistidest on linnaametnik. Tema nimi on Beckmesser. Ta on koomiline tegelane ja Wagner paneb ta väga rumalaks. Beckmesser on "marker". See tähendab midagi sellist nagu: "kohtunik". Kui laulja teeb "vea" (ei järgi reegleid), siis paneb marker tahvlile kriipsu. Kui Walther laulab oma laulu, teeb Beckmesser palju kriidimärke. Hans Sachs on ainus, kes mõistab tema laulu ilu. Palju hüütakse ja Walther peab oma laulu lõpetamiseks toolile seisma.

2. akt

Nürnbergi tänav öösel. Eva suur maja on Hans Sachsi lihtsa maja vastas. Eva isa saab aru, et Eva on Waltherisse armunud. Hans mõtleb noorele rüütlile ja sellele, kui hästi ta laulab. Eva küsib Hansilt, kes tema arvates tõenäoliselt lauluvõistluse võidab. Siis kutsub ta isa Eva tagasi. Beckmesser on tulnud ja soovib talle serenaadi anda (laulda talle armastuslaulu). Walther kohtub Evaniga ja nad mõtlevad, kas nad peaksid põgenema (koos ära jooksma). Eva vahetab koos oma teenijatüdrukuga riideid. Hans Sachs peatab neid, kui nad on põgenema hakkavad. Beckmesser häälestab oma luuti, et laulda. Walther tahaks temaga vaielda, kuid Eva paneb teda vaikselt istuma, kui Beckmesser laulab. Hans Sachsil, kes parandab Beckmesseri kingi, on teised mõtted: ta laulab ise laulu, mis ärritab Beckmesserit, kes püüab laulda tüdrukule, keda ta peab Eva'ks (kuid see on Eva piiga maskeerituna). Ta ütleb Hansile, et ta lõpetaks laulmise. Hans ütleb, et ta lõpetab, aga ta hakkab iga kord, kui kuuleb Beckmesserit viga tegemas, oma kinga peale haamritama. Beckmesser hakkab jälle laulma ja Hans haamrib mitu korda. Kõik naabrid ärkavad üles ja tulevad tänavale ning tülitsevad ja kaklevad. Lõpuks tuleb öövaht ja kõik lähevad tagasi oma majadesse.

3. akt

David valmistab jaanipäeva jaoks ette laulu. Siis saabub Walther ja ütleb Hansile, et laul tuli talle unes. Hans aitab tal laulu võistluseks ette valmistada. Kui nad on töökojast lahkunud, tuleb sisse Beckmesser ja näeb paberitükki lauluga. Ta võtab selle üles, kui Hans tagasi tuleb, ja ütleb, et on ilmselge, et tema, Hans, tahab osaleda konkursil. Hans ütleb Beckmesserile, et ta võib laulu endale saada. Beckmesser on vaimustuses ja arvab, et nüüd võib ta Evat abielus võita.

Lauluvõistlusel üritab Beckmesser laulda seda laulu, kuid ta laulab seda oma lauluviisi järgi, mis ei sobi sõnadega, ja ta ajab sõnad segamini. Kõik naeravad ja ta lahkub vihaselt lavalt, öeldes, et Sachs kirjutas selle laulu. Walther laulab nüüd oma auhinnalaulu. Seekord saavad inimesed aru, kui ilus see on, kuigi see ei järgi tavapäraseid reegleid. Walther võib Eva abielluda.

Eugen Gura kui Hans Sachs

Ooperi muusika

Wagneri ooperites on pidev muusika, mis areneb väga loogiliselt, kasutades juhtmotiive. Esietenduses kuuleme mitmeid juhtmotiive, mis on ooperi jooksul olulised: teema, mis esindab meistersolistide väärikust, kire teema, millest hiljem saab Waltheri auhinnalaul, õpipoegade jutuajamine jne. Kolmanda akti alguses kõlab sageli ka eraldi muusika kontserdisaalis.

Ooperis on palju ilusaid hetki. Wagner muudab osavalt stiili vastavalt tegevusele, näiteks kui Eva isa räägib meistersolistide mainest Saksamaal, kuuleme vanamoodsat retsiatiivi. Beckmesser on oma muusikaga, mis vastandub Waltheri romantilisele muusikale, lollitatud.

Tõlgendused ooperist

Inimesed on seletanud selle ooperi tähendust mitmel viisil. Põhilugu räägib imelisest saksa laulukunstist. Samuti sellest, et heliloojad peaksid saama kirjutada muusikat, mis on ilus, ilma et nad peaksid järgima ammu välja mõeldud ja vanamoodsaks muutunud reegleid. Wagner püüdis tuua ooperisse palju muutusi, muutes draama kõige olulisemaks. Mõned inimesed pidasid tema uusi ideid üsna raskesti järgitavaks, ja see võib olla põhjus, miks ta valis korraks koomilise ooperi kirjutamise mütoloogial põhineva tõsise ooperi asemel. Beckmesseri tegelaskuju on Eduard Hanslicki karikatuur, kuulsa muusikakriitiku, kellele ei meeldinud Wagneri ja Bruckneri muusika, kuid kes eelistas Brahmsi ja Antonín Dvořáki traditsioonilisemat muusikat.

Ooperit on kritiseeritud sellepärast, et Wagner võis mõista loo antisemiitilist (juudivastast) tähendust. Hitler mõistis seda kindlasti nii. See oli tema lemmikooper ning idee ülistada saksa kunsti ja laulu sobis hästi tema rassistlike vaadetega. Ka Beckmesseri tegelane on stereotüüpse juudi karikatuur.