Die Meistersinger von Nürnberg (Nürnbergi meistersinger) on Richard Wagneri ooper. See on ainus Wagneri kirjutatud koomiline ooper. Wagner kirjutas sõnad (libreto) 1862. aastal ja komponeeris muusika 1867. aastal. Esmaettekanne toimus Münchenis 1868. aastal. Ooper on mahukas ja kestab tavaliselt umbes neli kuni viis tundi, kujutades laia pildi 16. sajandi augustlikust linnakultuurist ning linna meistrilauljate eluolust ja kommetest.
Lugu toimub 16. sajandi Saksamaal Nürnbergi (saksa keeles Nürnberg) linnas. See räägib meistrilauljate grupist. Meistersingerid (saksa keeles Meistersinger) olid sajandeid tagasi Saksamaal tegutsev lauljate gild. Kõige kuulsam neist oli mees nimega Hans Sachs, kes elas 16. sajandil. Kuigi Hans Sachs oli reaalne isik, on ooperi lugu Wagneri poolt välja mõeldud. See on lugu lauluvõistlusest, kuid käsitleb ka laiemalt teemasid nagu traditsioon ja uuendused, kunsti reeglid ja loovus ning ühiskondlikud voorused.
Tegelased
- Hans Sachs – Nürnbergi meistrilaulja, keda ooperis kujutatakse argliku, elutarga sepana ja poeetina; ooperi moraalne keskpunkt.
- Walther von Stolzing – noor rüütel ja peategelane, kes tahab võita meistrite lauluvõistluse ja saada Eva kätt.
- Eva – Pogneri tütar ja Waltheri arm; tema isiku kaudu seotakse võistlus ja armulugu.
- Sixtus Beckmesser – meistrilauljate koordinaator ja konservatiivne pedant, kelle käitumine toob palju koomikat.
- Veit Pogner – Nürnbergi kodanik, kelle sõnul saab Eva abielu auhinnana anda võitjale.
- David – Sachs'i õpilane, kes toetab Waltherit ja pakub koomilist kõrvalvaatepunkti.
Süžee lühidalt
Ooper on jagatud kolmeks vaheajaga osaks, millest igaüks kujutab erinevat episoodi laulutraditsiooni, armastuse ja sotsiaalse kontrolli küsimustes. Põhisündmusteks on Waltheri armastus Eva vastu ja tema katse murda sisse meistrilauljate rangetesse reeglitesse, et võita lauluvõistlus. Hans Sachs, kuigi ise kaitseb traditsioone, tunneb kaasa noorte tunnete ja uute kunstivoolude vastu ning astub esile kui vahendaja ja lunastaja, kes lõpuks aitab kokku sobitada reeglid ja loomingulise vabaduse.
Muusika ja teemad
Muusikaliselt ühendab ooper suured kooriosad, instrumentaaltööd ja üksik-laulude (arten) mitmekesisuse. Tuntud on Waltheri auhinnalaul (võistluskantaat) ning Sachs’i karakteri sügavahumoorikas ja inimlik esitus. Wagner kasutab ooperis nii rahvapärasemaid kui ka tõsisemaid muusikalisi kujundeid, luues rikkaliku helikeele, mis toetab laval toimuvaid komöödilisi ja dramaatilisi hetki. Ooperis käsitletakse ka teemat, kuidas kunstilised reeglid võivad takistada loovust, ning kuidas ühiskond saab kasuks, kui traditsioonid ja uuendused leiavad vahel kompromissi.
Ajalooline taust ja tähendus
Die Meistersinger von Nürnberg on oluline nii Wagneri loomingus kui ka saksa muusikaajaloos. See on ainulaadne näide sellest, kuidas Wagner suutis siduda suure eepilise stiili huumori ja argisema linnaelu kujutusega. Kuigi ooperi lavastus- ja interpretatsioonikombinatsioonid on ajas muutunud, on teos repertuaaris püsiv ning seda peetakse üheks ligipääsetavamaks Wagneri ooperiks. Teos peegeldab ka 19. sajandi huvi rahvusliku ajaloo ja kultuuri vastu, kuna kasutab ajaloolist paigutust ja meistrilauljate traditsiooni, et rääkida universaalsematest kunstilistest ning inimsuhetele seotud küsimustest.
Kasutus lavadel tänapäeval
Tänapäeval esitatakse Die Meistersingerit nii traditsioonilistes kui ka uuenduslikes lavastustes. Ooperi pikkus ja suurte kooride vajadus muudavad selle esitamist nõudlikuks, kuid sagenevalt tuuakse lavale selle inimliku lähenemise, huumori ja kunstiteemade selguse tõttu. Hans Sachs on sageli tõlgendatud ka kui kompositsiooni moraalne tuumik – mõistlik ja kaastundlik vanem mees, kes aitab taasühendada kunsti ja inimlikkuse.
Kui soovite süvitsi minna, saab uurida ka originaalteksti (libretto) ja muusikalisi motiive, samuti vaadata erinevate aegade ja lavastuste salvestusi, mis annavad hea ülevaate sellest, kuidas Wagneri ainus koomiline ooper on ajas mõjutanud publikut ja interpreteerijaid.
