Billy Budd — Benjamin Britteni ooper (1951) | Melville'i lühiromaan

Billy Budd — Benjamin Britteni ooper (1951), Melville'i lühiromaani pingeline lavastus: Forster/Crozier'i libreto, kuulsad baritonid ja mereline tragöödia.

Autor: Leandro Alegsa

Billy Budd on Benjamin Britteni ooper, mille libreto põhineb Herman Melville'i lühiromaanil Billy Budd. Libretto autorid on E. M. Forster ja Eric Crozier. See esietendus Londonis Covent Gardeni kuninglikus ooperimajas 1. detsembril 1951.

Sisu ja teema

Ooper järgib Melville'i peamist sündmustikku: noor, heatahtlik ja füüsiliselt võimekas meremees Billy Budd satub sõjalaeva pardale ning satub konfliktis laeva süüdimatu intrigi ja õigusemõistmisega. Keskseid teemasid on süütus ja kurjus, isiklik südametunnistus versus sõjaline seadus, ning moraalne dilemm Captain Vere'i (laevakapteni) otsuse ees. Britten rõhutab muusikas ja žanriliselt laevaelu kollektiivset külge — kajab selge kooriline kohalolek ja rangelt organiseeritud sõjaväeline atmosfäär.

Peategelased ja häälid

Olulised rollid ooperis on:

  • Billy Budd — noor vägi- ning süütuse kehastus (rolli on sageli lauldud baritoniga; rolli esmaesitas Theodor Uppman).
  • John Claggart — laeva master-at-arms, Billy vaenlane ja intriigide korraldaja (tavaliselt bass- või baritonihääl).
  • Kapten Edward Fairfax Vere (nimetatud ka „Starry Vere“) — laevakapten, kelle moraalne dilemm on ooperi keskne pingepunkt.
  • Koor ja pardameeskond — moodustavad pideva taustajõu, kujutades laeva kui väikest ühiskonda.

Helikeel ja lavastuslik eripära

Britten kasutab ooperis tihedat orkestratsiooni ja teravat dramatisatsiooni: koor mängib aktiivset rolli nii narratiivis kui atmosfääri loomises, merelaulude ja rütmide kasutus rõhutab laeva rutiini ning distsipliini. Billy muusika on sageli lihtsama, meloodilisema ja heledama karakteriga, samal ajal kui Claggarti teemad on tumedamad ning harmoniliselt pingelisemad — see loob selge kontrasti tegelaste vahel.

Ajaloost ja esituspraktikast

Britten kavandas algselt ooperi nelja vaatusega. 1960. aastal tegi ta teosele ümbervaatuse, mille järel sellest sai kahevaatuseline versioon; kummagi versiooni pooldajad on olemas ning etendatav variant sõltub tihti lavastuse ja dirigendi eelistusest. Originaalrolli Billy Buddina pidi esmaesinduses laulma Geraint Evans, kuid Evans leidis, et noodid olid tema hääle jaoks liiga kõrged ning ta võttis enda juurde teise rolli; Billy rolli esitas Theodor Uppman. Esmaetendus võeti hästi vastu ja ooper on sellest ajast saadik olnud Britteni repertuaari üks olulisemaid lavalistest teostest.

Tähendus ja vastuvõtt

Billy Budd on tuntud oma sügava eetilise dilemmai ja intensiivse dramaatilisuse poolest. Teos on pälvinud tähelepanu nii muusikalise meisterlikkuse kui ka psühholoogilise sügavuse tõttu ning seda mängitakse regulaarselt suurtes ooperimajades üle maailma. Mitmed tuntud baritonid, sealhulgas Thomas Allen, Simon Keenlyside, Richard Stilwell ja Thomas Hampson, on laulnud Billy Budd'i rolli erinevates lavastustes.

Eripära

Ooperis puuduvad naisteosed — kõik tegelased on meessoost, mis peegeldab loo sõjalaevastiku konteksti ning suurendab teose autentset atmosfääri. See eripära on olnud lavastajate ees nii väljakutse kui inspiratsiooniallikas.

Billy Budd on nii muusikalise kui dramaturgilise külje pealt oluline teos, mis ühendab Britteni selge dramaatilise tundlikkuse Melville'i moraalse sügavusega ning jätkab publiku ja kriitikute huvi äratamist läbi erinevate tõlgenduste ja esituste.

Rollid

Rolli

Häältüüp

Esietendus,
1. detsember 1951
(dirigent: Benjamin Britten)

HMS Indomitable'i kapten Vere

Tenor

Peter Pears

Billy Budd

Bariton

Theodor Uppman

John Claggart, relvajõudude kapten

Bass

Frederick Dalberg

Härra Redburn, esimene leitnant

Bariton

Hervey Alan

Hr Flint, purjetamise kapten

Bass-bariton

Geraint Evans

Leitnant Ratcliffe

Bariton või bass

Michael Langdon

Red Whiskers,muljetavaldav mees

Tenor

Anthony Marlowe

Donald

Bariton

Bryan Drake

Dansker, vana meremees

Bass

Inia Te Wiata

Algaja

Tenor

William McAlpine

Algaja sõber

Bariton

John Cameron

Squeak

Tenor

David Tree

Bosun

Bass

Ronald Lewis

Esimene ametnik

Bass

Rhydderch Davies

Teine ametnik

Bass

Hubert Littlewood

Maintop

Tenor

Emlyn Jones

Arthur Jones, muljetavaldav mees

Tenor või bariton

Alan Hobson

Cabin Boy

kõnekeele roll

Peter Flynn

Neli mereväelast

kolmekesi

Brian Ettridge, Kenneth Nash, Peter Spencer, Colin Waller.

Koor: Mereväelased, Puuderahvas, ohvitserid, meremehed, trummarid, mereväelased...

Ooperi lugu

Lugu toimub lahingulaeva HMS Indomitable pardal aastal 1797 Prantsuse revolutsiooniliste sõdade ajal. Alguses on lühike proloog ja lõpus epiloog, mille käigus vana kapten mõtleb tagasi aastaid tagasi toimunud loole. Ülejäänud ooper jutustab selle loo.

Proloog

Kapten Vere, vana mees, mõtleb tagasi oma elule ja ajale mereväes. Ta mõtleb sellele, mis juhtus Billy Buddiga mõned aastad varem, ja on kurb, sest ta ei suutnud teda päästa.

1. akt

Indomitable'i meeskond töötab tekil. Seal töötab uus mees (noviits). Ta libiseb ja põrkab vastu ohvitseri. Selle eest pekstakse (pekstakse) noviitsit julmalt. Samal ajal tuleb teine meeskonnaliige koos kolme uue noormehega, keda on sunnitud (sunnitud) laeva tööle tulema. Üks neist kolmest mehest on Billy Budd.

Billy Budd on oma uuel töökohal väga rahul. Ta mõistab, kui julmalt teda koheldakse. Meeskonna ülemaks on Claggart. Ta on relvajõudude kapten ja ta on väga julm. Ta ütleb, et tema arvates on Billy Budd tubli noormees, kuigi tal on ulgumine. Billy jätab õnnelikult hüvasti laevaga, millel ta töötas, nimega Rights of Man. Ta ei näe irooniat selle laeva nimes (seal olid tal vähemalt mingid õigused, kuid nüüd tuleb teda halvasti kohelda. Sõna "indomitable" tähendab: "midagi, mida ei saa võita"). Claggartile ei meeldi Billy suhtumine ja ta käsib Squeakil teda hoolikalt jälgida.

Noviits tuleb piitsutamiselt tagasi. Tal on sellised valud, et ta ei suuda kõndida. Billy on šokeeritud, kuid arvab, et teda ennast ei kohelda niimoodi, kui ta järgib laeva reegleid.

Dansker ütleb uutele meestele, et kapten Vere hüüdnimi on "Tähtvere". Billy arvab, et ta peab olema hea mees, ja vannub talle truudust, kuigi pole teda veel näinud. Neliaktilises versioonis tuleb kapten Vere tekile ja julgustab mehi lahingus hästi hakkama saama.

2. akt

Kapten Vere räägib oma kajutis oma ohvitseridega Prantsuse revolutsioonist. Nad räägivad Briti mereväes juhtunud muteeringutest. Ohvitserid ütlevad, et Billy võib tekitada probleeme, kuid Vere arvab, et tema mehed on kõik tublid.

Kui Billy avastab, et Squeak otsib tema asju, muutub ta vihaseks ja tema ulgumine süveneb. Ta lööb Squeaki maha. Claggart näib olevat Billy poolel, nii et teda ei karistata. Claggart tahab aga Billyle kurja teha. Ta annab noviisile raha ja ütleb talle, et ta peaks Billyt veenma, et ta alustaks mässu, ja et ta peaks Billyle raha altkäemaksuks andma. Noviis ei julge keelduda. Billy keeldub altkäemaksust ja arvab, et ta saab tasu, kuid Dansker hoiatab teda, et Claggart on ohtlik. Billy on liiga naiivne, et mõista, mida Dansker ütleb. Nad laulavad duetti, milles Billy laulab, kui imeline on elu laeval, ja Dansker püüab Billyt hoiatada Claggarti eest: "Jemmy-jalad on sulle alla käinud".

3. akt

Claggart hakkab Vere'ile rääkima, et Billy võib tekitada probleeme, kuid teda katkestab Prantsuse laeva nägemine. Indomitable ründab, kuid kaotab udus vaenlase silmist. Claggart naaseb ja ütleb Vere'ile, et Billy kujutab endast mässuohtu. Vere ei usu teda ja saadab Billy järele, et Claggart saaks temaga rääkida.

Hiljem Vere kajutis kordab Claggart Billy juuresolekul valesüüdistust. Taas kord hakkab Billy vihastuse tõttu ulguma. Kuna ta ei suuda rääkida, lööb ta Claggarti ja tapab ta. Kapten peab ohvitserid kokku kutsuma. Nad otsustavad, et Billy on süüdi, ja mõistavad ta hukkamisele. Billy palub Vere'il teda päästa ja ohvitserid küsivad temalt, mida nad peaksid tegema, kuid Vere jääb vait. Ta läheb kabinetti, kus Billyt hoitakse. Muusika viitab sellele, et kapten räägib Billyle tema surmaotsusest.

4. akt

Dansker toob Billyle joogi. Ta ütleb talle, et meeskond on valmis tema pärast mässama, kuid Billy nõustub oma saatusega. Varahommikul koguneb meeskond tekile ja Billy hukatakse. Vahetult enne surma ülistab ta lauluga Vere'i: "Tähtvere, Jumal õnnistagu sind!" ja ülejäänud meeskond kordab tema sõnu.

Epiloog

Vere mäletab vanana Billy matmist merre. Ta mõtleb sellele, kuidas noormees teda surres õnnistas, ja mõistab, et see oli tõeline headus. Vere on nüüd iseendaga rahus. Orkester lõpetab mängimise ja Vere hääl kõlab, kui tuled tuhmuvad.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Kes on ooperi "Billy Budd" helilooja?


V: Ooperi "Billy Budd" helilooja on Benjamin Britten.

K: Millal esietendus Billy Budd esmakordselt?


V: Billy Budd'i esietendus 1. detsembril 1951 Londonis Covent Gardeni Kuninglikus ooperiteatris.

K: Mis on ooperi Billy Budd aluseks?


V: Ooperi "Billy Budd" aluseks on Herman Melville'i lühiromaan "Billy Budd".

K: Kes kirjutas ooperi Billy Budd libreto?


V: Ooperi Billy Budd libreto kirjutasid E.M.Forster ja Eric Crozier.

K: Miks ei laulnud Billy Budd'i rolli algselt Geraint Evans?


V: Billy Budd'i rolli noodid olid Geraint Evansi hääle jaoks liiga kõrged.

K: Kes on mõned kuulsad baritonid, kes on laulnud Billy Budd'i rolli?


V: Mõned kuulsad baritonid, kes on laulnud Billy Budd'i rolli, on Thomas Allen, Simon Keenlyside, Richard Stilwell ja Thomas Hampson.

K: Kas ooperis "Billy Budd" on ka naisrolle?


V: Ei, ooperis ei ole üldse ühtegi naistegelast.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3