Felix Mendelssohn (1809–1847) — saksa romantiline helilooja
Jakob Ludwig Felix Mendelssohn Bartholdy (sündinud Hamburgis 3. veebruaril 1809; surnud Leipzigis 4. novembril 1847) oli saksa helilooja, dirigent, klaveri- ja orelimängija ning muusikapedagoog. Tema looming ja tegevus on üksikute žanrite piires jätnud püsiva jälje romantismiajastu muusikasse.
Tema vanaisa oli saksa-juudi filosoof Moses Mendelssohn. Felix Mendelssohn on tavapäraselt paigutatud romantilise ajastu suurkujudeks, kuid tema muusika kannab tugevaid sidemeid barokk- ja klassitsistlike traditsioonidega: ta armastas varasemate heliloojate, nagu Bach, Händel ja Mozart, muusikat ning tugines nende loodud traditsioonidele. Mendelssohn oli juba lapsena tuntud imelaps – teismelisena oli ta kirjutanud mitmeid tähelepanuväärseid teoseid ja tema tehniline meisterlikkus ning meloodiline üritus eristas teda paljudest eakaaslastest.
Tegevusvaldkonnad ja tähtsamad teosed
Tema ulatuslik looming hõlmab nii sümfoonilist ja orkestrimuusikat, orkestrile kirjutatut, solokontserte (nt kuulus viiulikontsert e-moll), klaverile, orelile, kammermuusikat kui ka laiaulatuslikku vokaalteostust ja koorimuusikat — muusikat laulmiseks.
- Viiulikontsert e-moll, op. 64 – üks populaarsemaid ja enim mängitud viiulikontserte kogu repertuaaris.
- Oktett (op. 20) – kirjutatud noore mehena, see kammerteos näitab tema meloodilist annet ja vormitunnetust.
- Sümfooniad – tuntumad on nn «Itaalia» ja «Šoti» sümfoonia, milles on selgelt tajutav maaliline kujutlusvõime.
- «A Midsummer Night's Dream» (unenäoline muusika) – sisaldab tuntud pulmamarsi, mida mängitakse sageli pulmade lõpus.
- «Hebriidid» (Fingal's Cave)» – puhkpillidele ja orkestrile kirjutatud ouverture/kujutav muusika, mis maalib skandinaavialikku rannikut.
- Oratoorium «Elijah» – üks suuremaid vokaalteoseid, mis näitab tema oskust kirjutada ingliskeelset religioosset suurvormi.
- Hümni-meloodia, mis seostub lauluga «Hark the Herald Angels Sing» – tema 1840. aastate muusikast pärit meloodia on saanud laialt tuntuks selle jõululaulu meloodiavormina.
Juhtimine, pedagoogia ja Bach'i taasavastamine
Mendelssohn töötas edukalt dirigendina: ta oli pikaajaline juht Leipzigi Gewandhausi orkestris ja 1843. aastal asutas ta Leipzigi muusikakooli (konservatooriumi), mis hakkas koolitama järgnevaid põlvkondi muusikuid. Tema 1829. aasta lavastus Johann Sebastian Bachi «Matteuse passioonist» oli tähtis sündmus, mis aitas algatada Bach'i muusika renessansi ja tõsta barokkmeistri teosed XIX sajandi muusikahuviliste huviorbiiti.
Isiklik elu ja pärand
Felix Mendelssohn oli ka perekondlikult aktiivne muusikaringkonnas; tema õde Fanny Mendelssohn oli samuti andekas helilooja ja pianist, kellega Felix pidas tihedat kunstilist ja isiklikku suhtlust. Mendelssohn abiellus 1837. aastal Cécile Jeanrenaud'ga ja pereelu kuulus tema elutegevuse olulisemate külgede hulka.
Teda iseloomustatakse sageli kui heliloojat, kes ühendas romantilise väljenduse klassikalise vormitunnetusega: tema muusika on selge, meloodiline ja tihti helge, kuid samas meisterlikult struktureeritud. Kuigi tema stiil ei olnud nii avangardne kui mõnel kaaslasel, on tema teoste tehniline täpsus ja laululisus andnud neile püsiva koha muusikapublikute südames.
Mendelssohni mõju ulatub nii kontserdirepertuaari (tema viiulikontsert, sümfooniate ja kammermuusika sagedane esitamine) kui ka kultuurilukku — tema töö orkestri- ja koolijuhtidena ning Bach'i taasavastaja roll on muusikaloos jätkuvalt tähtis. Tema loomingust on saanud paljude inimeste jaoks püsiv osa nii kontsertlavadel kui ka pidulikel sündmustel (nt pulmamars ja jõuluhümnid).
Surm: Mendelssohn suri 4. novembril 1847 Leipzigis; surmapõhjus oli seotud ägeda tervisekriisiga (insult). Tema pärand elab edasi nii salvestustes kui ka pidevas kontserditegevuses.
Felix Mendelssohn kolmekümneaastaselt
Life
Mendelssohni perekonnal oli palju raha. Samuti olid nad väga huvitatud muusikast, kirjandusest, maalikunstist jne. Tema vanaisa Moses Mendelssohn oli kuulus saksa rahvuskirjanduses. Tema isa oli pankur ja ema pärines perekonnast, kellele kuulus palju tehaseid Berliinis. Noor Felix sai oma vanemate poolt kodus haridust. Kuigi perekond oli juudi, lasid vanemad Felixi ristida ja tema isa astus paar aastat hiljem kristlaseks. Mendelssohni perekond lisas sel ajal oma nimele Bartholdy nime.
Peagi õpetasid Felixit eraõpetajad, sealhulgas Ludwig Berger, kes õpetas talle klaveriõpetust. Ta õppis ka muusikateooriat ja kompositsiooni. Üheksa-aastaselt mängis ta kontserdil klaverit ja hakkas kirjutama väikeseid muusikalisi näidendeid (saksa keeles Singspiel). 1821. aastal viidi ta Weimari kuulsa kirjaniku Goethe juurde. See pidi olema esimene mitmest külaskäigust ning Goethe mõtteviis ja tema saksa kirjanduse teosed avaldasid noorele Mendelssohnile suurt mõju. Ta kirjutas sel ajal mitmeid teoseid, sealhulgas Singspieli, sümfooniaid ja kammermuusikat. Ta reisis koos oma isaga ja kohtus paljude kuulsate muusikutega.
1825. aastal kolis perekond Berliini. Nende suures majas toimusid pühapäevahommikuti regulaarselt kontserdid. Paljud rikkad ja kuulsad inimesed olid kutsutud nende erakontsertidele. Oktoobris 1825 kirjutas ta keelpillikokteti (teos kaheksale keelpillile), mis on üks tema parimaid teoseid. Ta õppis Johann Sebastian Bachi (1685-1750) muusikat, mille inimesed olid peaaegu unustanud. Ta leidis Bachi Matteuse passiooni muusika ja dirigeeris 1829. aastal selle esituse. See oli kuulus esitus muusikaajaloos, sest inimesed mõistsid äkki, kui suur Bach oli. Bachi muusikat ei ole sellest ajast alates enam kunagi unustatud.
Aastatel 1829-1835 reisis Mendelssohn mööda Euroopat. Ta külastas mitu korda Londonit ja esitas seal ka Beethoveni keisrikontserdi. Ta reisis Šotimaale, kus ta sõitis Fingali koopasse Sise-Hebriididel. See inspireeris teda kirjutama avamängu "Hebriidid". Tagasi tulles juhtus postiautoga õnnetus ja ta vigastas põlve. Ta viibis mõnda aega helilooja Thomas Attwoodi juures, enne kui sai tagasi Berliini minna. Seejärel sõitis ta Itaaliasse, kus kirjutas "Itaalia sümfoonia". Itaalias kohtus ta Hector Berlioziga ja tagasiteel kohtus ta Chopiniga.
Ta viibis mõnda aega Düsseldorfis, kus ta esitas mitmeid Händeli oratooriume ja ka oma muusikat. Frankfurt am Mainis elas ta ühe perekonna juures, kellel oli kaks tütart. Ühega neist, Cécile Charlotte Sophia Jeanrenaud'ga, abiellus ta 1837. aastal. Neil oli õnnelik abielu ja neil sündis viis last.
Felix ja tema noor naine läksid elama Leipzigi, kus temast sai kuulsa Leipzigi Gewandhausiorkestri dirigent. See oli üks kõrgemaid muusikalisi ametikohti Saksamaal. Ta dirigeeris palju unustatud 18. sajandi heliloojate muusikat. Ta andis ka Schuberti C-duur-sümfoonia esiettekande, mille Robert Schumann oli avastanud üheksa aastat pärast Schuberti surma. Mendelssohn tõi mõned kuulsad muusikud Leipzigi ja lasi neil koos orkestriga esineda: Clara Schumann, Franz Liszt, Anton Rubinstein, noor viiuldaja Joseph Joachim ja rootsi sopran Jenny Lind. Mendelssohn parandas orkestri mängimist, muutes nad üheks maailma parimaks orkestriks. Ta hoolitses ka selle eest, et mängijatele makstaks hästi.
1840. aastate alguses viibis Mendelssohn mõnda aega Berliinis. Uus kuningas Friedrich Wilhelm IV, Preisimaa kuningas, oli väga huvitatud muusikast ja tal oli palju ideid uute kontserdiplaanide kohta. Ta soovis, et Mendelssohn oleks selle eest vastutav. Kuningas soovis näha kreeka näidendite esitamist ja Mendelssohn pidi kirjutama kõrvalmuusikat Antigone'i etenduste jaoks.
1842. aasta juunis võttis Mendelssohn kuninganna Victoria oma Londoni palees kaks korda vastu. Mendelssohn tänas kuningannat, pühendades talle oma Šoti sümfoonia. Ta jätkas dirigeerimist Leipzigis ja aitas Berliozi muusikat Saksamaal kuulsaks teha. Temast sai Leipzigi uue konservatooriumi direktor. Berliinis palus kuningas tal esitada muusikat Shakespeare'i näidendile "Jaanipäevaöö unenägu". Osa sellest muusikast oli ta kirjutanud juba 17 aastat varem, kuid nüüd lõpetas ta selle ja esitas selle 1843. aastal.
Oma viimastel aastatel kannatas Mendelssohn halva tervise tõttu. Ta jätkas tööd ja reisis nii palju kui võimalik, kuid pärast 1849. aastal saadud insulti suri ta 38-aastaselt Leipzigis. Tema surnukeha viidi erirongiga Berliini, kus ta maeti oma õe Fanny haua lähedale.
Muusika
Mendelssohni kuulsaimad teosed on tema 5 sümfooniat (eriti Šoti ja Itaalia sümfoonia), tema kontserdid (eriti viiulikontsert), tema overtuurid (eriti "Hebriidid") ja tema Kõrvalmuusika "Suveöö unele", mis sisaldab kuulsat pulmamarssi. Ta kirjutas ka väga head kammermuusikat: keelpillikvartetid ja klaveritriod ning kaks väga kuulsat oratooriumi: Eelija ja Püha Paulus. Tema klaverimuusika sisaldab suurt lühikeste palade kogumikku "Laulud ilma sõnadeta" (saksa keeles "Lieder ohne Worte"), mida paljud pianistid armastavad mängida. Tema orelimuusika näitab tema armastust J. S. Bachi vastu, kõlades sageli pigem barokkmuusika kui romantilise muusikaga. Pärast tema surma muutus Mendelssohni muusika mõnda aega vähem populaarseks. See võis olla tingitud antisemitismi tõusust 19. sajandi keskel, samuti võis see olla tingitud sellest, et mõned muusikud mängisid Mendelssohni muusikat üsna nauditavalt. Kuid paljud suured muusikud nägid tema suurust ja tema muusika on tänapäeval väga armastatud.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes oli Jakob Ludwig Felix Mendelssohn Bartholdy?
V: Ta oli saksa helilooja, kes sündis 1809. aastal Hamburgis ja suri 1847. aastal Leipzigis.
K: Mis oli Mendelssohni vanaisa elukutse?
V: Mendelssohni vanaisa oli saksa-juudi filosoof Moses Mendelssohn.
K: Millisel perioodil oli Mendelssohn helilooja?
V: Mendelssohn oli romantika perioodi helilooja.
K: Milliseid varasemaid heliloojaid Mendelssohn hindas ja millele ta tugines?
V: Mendelssohn hindas varasemate heliloojate, nagu Bach, Händel ja Mozart, muusikat ja tugines sellele.
K: Kas Mendelssohn oli imelaps?
V: Jah, Mendelssohn oli imelaps, kes juba teismelisena kirjutas suurepärast muusikat.
K: Millist muusikat kirjutas Mendelssohn?
V: Mendelssohn kirjutas muusikat orkestrile, klaverile, orelile, kammermuusikat ja laulumuusikat.
Küsimus: Millised kaks populaarset muusikat kirjutas Mendelssohn?
V: Mendelssohn kirjutas populaarse hümnilaulu "Hark the Herald Angels Sing" ja pulmamarssi, mida mängitakse sageli pulmade lõpus.
