Jenny Lind (Johanna Maria Lind, Stockholm, 6. oktoober 1820 - Wynd's Point, Herefordshire, 2. november 1887) oli rootsi ooperilaulja, keda tunti hüüdnimega "Rootsi ööbik". Ta saavutas kiiresti kuulsuse 1840. aastatel, olles väga nõutud ooperi- ja kontserdilaulja Rootsis ja Põhja-Euroopas ning pälvides muusikaringkondades tunnustust oma selge, puhta timbriga ja tehniliselt kindla hääle eest. Ta oli Felix Mendelssohni protegee ning tema karjäär sai olulise tõuke just tänu Mendelssohni toele. Pärast kahte edukat hooaega Londonis otsustas ta 29-aastasena ooperietendusest loobuda ja pühenduda eelkõige kontsert- ja heategevustööle.

Varajane haridus ja tõus kuulsuseni

Lindi muusikaline haridus sai alguse Stockholmis, kus ta õppis laulmist ja lavalist käitumist. Tema selge ja painduv sopran ning meisterlik värinutehnika tõid talle kiiresti tähtsuse nii ooperilaval kui ka kontserdil. 1840. aastatel tegutses ta aktiivselt Skandinaavias ja teistes Põhja-Euroopa linnades, kus publiku- ja kriitikuilm tunnustas tema väljapeetut interpreteerimisstiili ja suurepärast fraaseerimist. Tema kontsertidelt ja ooperiroolidelt räägiti laialdaselt, mis aitas tal luua rahvusvahelise maine.

Ameerikakülastus ja koostöö P. T. Barnumiga

1850. aastal kutsus kuulus Ameerika showmees P. T. Barnum Lind Ameerika Ühendriikidesse laiemat kontsertituuri pidama. Barnum turundas teda laialdaselt kui «Rootsi ööbiku», ja esialgne leping hõlmas 93 Barnumi korraldatud kontserti. Pärast seda jätkas Lind tuurit omaenda juhtimisel, andes üleriigilisi esinemisi ja kogudes suurt publikut. Erinevalt paljudest tolle aja esinejatest kasutas Lind oma tulusid ka heategevuseks: ta annetas märkimisväärseid summasid, eelkõige Rootsi vabakoolide toetamiseks ja haridusprojektide edendamiseks.

Isiklik elu ja hilisem karjäär

1852. aastal abiellus Lind saksa pianist ja helilooja Otto Goldschmidtiga ning paar naasis samal aastal tagasi Euroopasse. Neil oli kolm last. Lind andis ka pärast abiellumist periooditi kontserte ja esines ka oratooriumide ning kitsa repertuaariga kontsertprogrammidega. 1855. aastal asus ta alaliselt elama Inglismaale, kus ta pühendas osaliselt aega õpetamisele ja muusikaelu edendamisele.

Alates 1882. aastast töötas ta mitu aastat Londoni Kuningliku Muusikakooli lauluprofessorina, kus jagas oma praktilisi teadmisi noorematele lauljatele. Tema õpetus ja nõuanded mõjutasid järgmist põlvkonda lauljaid ning aitasid säilitada traditsioone, mida Lind esindas.

Lauljana ja inspiratsiooniperson

Jenny Lind'i lauljani iseloomustati sageli kui säravat, puhta tooniga ja emotsionaalselt veenvat. Ta oli meisterlik melismaatikas ja fraseerimises ning suutis nii ooperi- kui kontsertrepertuaaris luua intiimseid ja mõjuvaid esitushetki. Talle atribueeritakse ka mõju laiemale kultuurile: näiteks peetakse teda üheks Hans Christian Anderseni inspiratsiooniallikaks tema loosel "Ööbik", kuigi Andersen ise kasutas ööbikut tegelaskujuna oma sümboolika teenistuses.

Pärand ja mälestus

Lindi pärand ei piirdu üksnes muusikalise saavutusega: tema heategevustöö, eriti panus Rootsi haridusse, jäi püsima ning andis eeskuju teisteski riikides tegutsenud artistidele. Ta oli oma aja üks enim tunnustatud ja rahaliselt edukaid naiswa, kes suutis ühendada kunstilise karjääri ja filantroopia. Lind suri 2. novembril 1887 Inglismaal Herefordshire'is vähki ning on maetud Great Malverni kalmistule.

Jenny Lind on jäänud ajalukku kui üks 19. sajandi silmapaistvamaid lauljannaid: tema nimi on seotud nii muusikalise tipptaseme, õpetustöö kui ka suuremahulise filantroopiaga, mis tegi temast laiemalt tuntud ja armastatud figuuri Euroopas ja Ameerikas.