Jeremias Gotthelf
Albert Bitzius (4. oktoober 1797 - 22. oktoober 1854) oli Šveitsi kirjanik ja pastor. Ta on ilmselt kuulsam oma kirjanikunime Jeremias Gotthelf all. Ta sündis Murtenis, kus tema isa oli pastor.
1804. aastal kolis kodu Berni Emmentalis asuvasse Utzenstorfi külla. Bitzius gew seal üles ja sai oma varajase hariduse. Samuti pidi ta aitama oma isal oma gleebet harida. 1812. aastal läks ta Bernisse haridust omandama ja 1820. aastal võeti ta vastu pastoriks. 1821. aastal käis ta Göttingeni ülikoolis, kuid naasis 1822. aastal koju, et tegutseda oma isa assistendina. Kui tema isa 1824. aastal suri, läks ta Herzogenbuchsee'sse preestriks. Aastal 1829 läks ta Berni. 1831. aasta alguses läks ta appi vanale pastorile Lützelflühi külla Ülem-Emmenthalis (Langnau ja Burgdorfi vahel). Aastal 1832 valiti ta tema järglaseks. Ta abiellus 1833. aastal ühe oma tütarlapsega. Ta veetis seal oma ülejäänud elu, jättes maha kolm last (poeg oli pastor, kaks tütart abiellusid pastoritega).
Tema esimene teos "Bauernspiegel" ilmus 1837. aastal. See väitis, et see on Jeremias Gotthelfi elu, mida ta ise jutustab, ja selle nime võttis autor hiljem oma kirjanikunimeks. See on elav pilt Berni (või täpsemalt öeldes Emmenthali) külaelust, mis on tõetruu ja ei püüa selle puudusi ja vigu ilustada. See on kirjutatud (nagu ka tema ülejäänud teosed) saksa keeles, kuid sisaldab väljendeid Berni Emmenthali murdekeelest. Erinevalt Auerbachist ei olnud Bitzius sünnilt talupoeg, vaid kuulus haritud klassidesse. Ta kajastab seda, mida ta oli näinud ja õppinud, mitte aga seda, mida ta ise oli isiklikult kogenud. Raamatul oli suur edu, sest see oli pilt tegelikust elust, mitte fantaasiarikkalt beribitud kaheksateistkümnenda sajandi külaelanikest.
Tema tuntuim teos on kahtlemata lühiromaan "Die Schwarze Spinne" ("Must ämblik"), mis on pooleldi legendaarne lugu katkust, mis laastab ühe Šveitsi oru kogukonda, esmalt hädast sündinud pakti tõttu kuradiga ja teiseks moraalse lagunemise tõttu, mis vabastab koletise taas oma vanglast.
Tema hilisemate jutustuste hulka kuuluvad Leiden und Freuden eines Schulmeisters (1838-1839), Uli der Knecht (1841) koos selle jätkuga Uli der Pächter (1849), Anne-Bäbi Jowäger (1843-1844), Käthi, die Großmutter (1846), Die Käserei in der Vehfreude (1850) ja Erlebnisse eines Schuldenbauers (1853). Ta avaldas ka mitu köidet lühemaid jutte.
Üks väike puudus mõnes tema kirjutises on kohalike poliitiliste vastuolude kajastamine, sest Bitzius oli viki ja oli tugevalt vastu radikaalsele erakonnale kantonis, mis 1846. aastal võitis.
Ta suri 22. oktoobril 1854 Lützelflühis Berni kantonis.
C. Manueli elulugusid Bitziuse teoste Berliini väljaandes (Berliin, 1861) ja J. Ammanni elulugusid kogumiku Bernischer Biographien i. köites (Bern, 1884). Tema teoseid anti Berliinis välja 24 köites 1856-1861, Bernis aga 10 köites 1898-1900, mis sisaldavad iga loo originaalteksti.
Jeremias Gotthelf
Mälestustahvel tema sünnikodu juures Murten/Moratis
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Albert Bitzius?
V: Albert Bitzius oli Šveitsi kirjanik ja pastor, kes on tuntumalt tuntud oma kirjanikunime Jeremias Gotthelfi all.
K: Kus ta üles kasvas?
V: Ta kasvas üles Utzenstorfis, Berni Emmentalis asuvas külas.
K: Millega ta tegeles pärast hariduse omandamist Bernis?
V: Pärast hariduse omandamist Bernis külastas ta Göttingeni ülikooli ja naasis seejärel koju, et tegutseda oma isa assistendina.
K: Millal ta abiellus ühe oma tütarlapsega?
V: Ta abiellus ühe oma tütarlapsega 1833. aastal.
K: Milline on Bitziuse tuntuim teos?
V: Tema tuntuim teos on lühiromaan "Die Schwarze Spinne" ("Must ämblik").
K: Mitu last tal oli?
V: Tal oli kolm last - üks poeg, kellest sai pastor, ja kaks tütart, kes abiellusid pastoritega.
K: Millise poliitilise erakonnaga oli Bitzius seotud?
V: Bitzius oli seotud Whigi poliitilise parteiga ja oli tugevalt vastu radikaalsele erakonnale kantonis.
