Albert Bitzius (Jeremias Gotthelf) — Šveitsi kirjanik, autor 'Must ämblik'

Albert Bitzius (Jeremias Gotthelf) — Šveitsi kirjanik, kelle elutruu Emmenthali pildikeel ja kuulus lühiromaan "Must ämblik" paljastavad moraali ja ühiskonna.

Albert Bitzius (4. oktoober 1797 – 22. oktoober 1854) oli Šveitsi kirjanik ja pastor, kelle tuntum kirjanikunimi on Jeremias Gotthelf. Ta sündis Murtenis, kus tema isa teenis vaimulikuna.

1804. aastal kolis pere Berni Emmentali Utzenstorfi külla. Sealkasvades sai Bitzius oma varase hariduse ning aitas pere elatamiseks ja isa töödes — sealhulgas kirikutalude (gleebide) harimises. 1812. aastal jätkas ta õpinguid Bernis ning 1820. aastal pühitseti ta vaimuliku ametisse. 1821. aastal täiendas ta end Göttingeni ülikoolis, kuid naasis 1822. aastal koju, kus töötas isa abina. Pärast isa surma 1824. aastal asus ta teenima Herzogenbuchsee pastorina. 1829. aastal töötas ta mõnda aega ka Bernis; 1831. aasta alguses tuli ta appi vanemale pastorile Lützelflühi külla Ülem-Emmenthalis (Langnau ja Burgdorfi vahel) ning 1832. aastal valiti ta selle koguduse juhiks. 1833. aastal abiellus ta ühe oma koguduse liikmega. Ta veetis Lützelflühis ülejäänud elu ja jättis maha kolm last (poeg sai pastoriks; kaks tütart abiellusid pastoritega).

Kirjanduslik tegevus ja stiil

Bitziuse esimene suurem teos oli Bauernspiegel (ilmus 1837), mis esitati kui Jeremias Gotthelfi elulugu, ning sellest nimest kujunes ka tema pseudonüüm. Teoses on elav ja aus kujutamine Berni — täpsemalt Emmentali — külakogukonna elust; autor ei püüa varjata ega ilustada inimeste nõrkusi. Bitzius kirjutas saksa keeles, kuid kasutas oma teostes sageli Emmentali murde väljendeid, mis annavad juttudele kohaliku kõla ja autentse toonuse.

Tema loomingule on iseloomulik realistlik kirjeldus taluelust, tugevalt moraalne ja religioosne taust ning sageli humoorikas või kriitiline suhtumine inimlike nõrkuste ja sotsiaalsete puuduste poole. Erinevalt mõnest rannikualade või linnakirjanikust ei põhine tema kujutlus alati autotoobsetel kogemustel — Bitzius kuulus haritud klassi ja kirjutas ka sellest, mida oli näinud ja õppinud — ent tema tööd tunnetavad tugevasti maalähedast argielu.

Tuntud teosed

Tuntumaid ja mõjukamaid teoseid:

• Bauernspiegel (1837) – kogumik külakujutusi ja karakteritõmmiseid.
• Die Schwarze Spinne ("Must ämblik") – allegooriline lühiromaan, pooleldi legendaarne ja pööraselt mõjuv lugu katkust, mille põhjusteks on esmalt abivajajate ja kuradi vahel sõlmitud pattuline leping ning teiseks moraalne allakäik, mis vabastab koletise taas valla.
• Leiden und Freuden eines Schulmeisters (1838–1839) – koolmeistri elu- ja tööprobleeme käsitlev jutustus.
• Uli der Knecht (1841) ja jätk Uli der Pächter (1849) – romaanid talupoja elumuutustest ja sotsiaalsetest püüdlustest.
• Anne-Bäbi Jowäger (1843–1844), Käthi, die Großmutter (1846), Die Käserei in der Vehfreude (1850) ja Erlebnisse eines Schuldenbauers (1853) — mitmed teised realistlikud jutustused ja romaanid, mis kujutavad maaelu erinevaid tahke.

Lisaks avaldas ta mitmeid kogumikke lühemaid jutte, milles jätkus huumor, moraalne teravus ja inimeste elukogemuse täpne jälgimine.

Poliitika ja kriitika

Nii mõneski kirjutises kajastub ka kohalike poliitiliste vastuolude teema. Bitzius oli poliitiliselt konservatiivsema joonega ning kriitiline kantoni radikaalse liikumise suhtes, millel oli mõju 1840. aastate poliitilises elus. Tema poliitilised vaated mõjutasid osaliselt ka tema kirjanduslikku hoiakut ja kajastuvad mõnedes tekstides.

Albert Bitzius suri 22. oktoobril 1854 Lützelflühis Berni kantonis.

Pärand ja väljaanded

Tema teosed on pälvinud laialdast tähelepanu ja neid on trükitud mitmes suuremas väljaandes. Berliinis ilmusid tema teoste väljaanded 24 köites 1856–1861, Bernis ilmus temaatiline 10-köiteline väljaanne 1898–1900, mis sisaldas iga loo originaalteksti. Elulookirjeldusi on avaldanud näiteks C. Manuel (elulood Bitziuse teoste Berliini väljaandes, Berliin 1861) ja J. Ammann (kogumikus Bernischer Biographien, I köide, Bern 1884).

Jeremias Gotthelf/Albert Bitzius on tänini hinnatud Šveitsi kirjandusloos kui meisterliku realistliku külakujutuse looja, kelle tööd annavad elava ja mitmekihilise pildi 19. sajandi Berni maapiirkonna eluolust, usust ja moraalist.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Albert Bitzius?

K: Kus ta üles kasvas?

K: Millega ta tegeles pärast hariduse omandamist Bernis?

K: Millal ta abiellus ühe oma tütarlapsega?

K: Milline on Bitziuse tuntuim teos?

K: Mitu last tal oli?

K: Millise poliitilise erakonnaga oli Bitzius seotud?

Otsing