Šveitsi kantonis Bern elab umbes 947 000 inimest. Kanton asub Šveitsi lääne-keskosas ja selle pealinn on Bern.

Põhiandmed

Rahvaarv: ligikaudu 947 000 inimest.
Pindala: umbes 5 959 km².
Keel: ametlikult kakskeelne kanton — saksa ja prantsuse keel (prantsuse keelt räägitakse peamiselt Jura bernois’ piirkonnas).
Pealinn: Bern (kõige olulisem haldus- ja kultuurikeskus; Bernis asub ka suur osa Šveitsi föderaalvalitsuse institutsioonidest, mistõttu tihti nimetatakse Berni riigi de facto pealinnaks).

Asukoht ja maastik

Kanton Bern ulatub Šveitsi lääne-keskosast lõunasse Berni Alpide kõrgemate piirkondadeni. See hõlmab mitmekesist maastikku: madalamad põllumajanduspiirkonnad (nt Emmental), järved (Brienzi-, Thuni- ja Bieli järv) ning kõrged Alpide tipud (sh Berner Oberlandi tuntud mäeahelikud nagu Jungfrau, Eiger ja Mönch). Aare jõgi läbib kantoni ja kulgeb läbi Berni linna.

Administratsioon ja piirkonnad

Kanton jaguneb mitmeks tuntud piirkonnaks, millest olulisemad on:

  • Berni linn ja ümbrus (haldus- ja teeninduskeskus).
  • Berner Oberland — mägine lõunapiirkond, populaarne suusarajatiste ja matkaradade poolest.
  • Emmental — põllumajanduslik piirkond, tuntud piimatoodete ja Emmental juustu poolest.
  • Seeland ja järvealad — viljakad alad ning kalastus- ja vaba aja võimalused.
  • Jura bernois — prantsuskeelne osa läänepiirkonnas, millel on oma kultuur ja ajalugu.

Rahvastik ja keel

Enamik elanikest räägib saksa keele Šveitsi saksa murrete varianti, kuid lääneosas ja teatud linnades (nt Biel/Bienne) on tugev prantsusekeelne kogukond. Kantoni mitmekesisuse on suurendanud tööhõive ja elanike liikumine mujalt Šveitsist ja välismaalt, mistõttu leidub ka teisi keeli ja kultuure.

Majandus

Berni majandus on mitmekesine. Olulised sektorid:

  • Agrikultuur ja toiduainetööstus — piimandus, juustutootmine (Emmental), põllumajanduslikud tooted.
  • Tööstus ja tootmine — masinatööstus, elektroonika ja käsitöötööstused.
  • Teenused ja avalik sektor — paljud föderaalsed asutused, kindlustus- ja finantsteenused.
  • Turism — Berner Oberland on rahvusvaheline turismisihtkoht nii suvel kui talvel (matkamine, suusatamine, järveretked).

Transport

Kantonis on hästi arenenud raudtee- ja maanteevõrk: Bern on oluline raudteesõlm, mis ühendab kantoni ülejäänud osa Šveitsi suuremate linnadega. Piirkonnas on ka parvlaevad järvedel ning mitmeid väiksemaid lennujaamu regionaalse ühenduse tarbeks. Lähimad suuremad rahvusvahelised lennujaamad asuvad Zürichis ja Genfis.

Kultuur ja vaatamisväärsused

Mõned tuntumad paigad ja kultuuriasutused kantonis:

  • Bern — UNESCO maailmapärandi nimistus olev vanalinn, Zytglogge kellatorn, Berni katedraal ja erinevad muuseumid (nt Berni ajaloomuuseum, Zentrum Paul Klee).
  • Biel/Bienne — kakskeelne linn, tuntud kellatööstuse ja veespordi poolest.
  • Interlaken, Grindelwald, Lauterbrunnen — populaarsed baaspunktid alpiturismiks.
  • Loodusmaastikud — Thuni ja Brienzi järved, mägimatkarajad, suusarajad ja juga- ning oruvaated.

Loodus ja vaba aeg

Berni kanton pakub suurepäraseid võimalusi looduses liikumiseks: matkamine, mägironimine, võimalused veespordi ja rattasõidu jaoks ning talvel suusatamine ja lumelauasõit. Tänu mitmekesisele maastikule leidub tegevusi nii algajatele kui edasijõudnutele. Looduskaitsealad ja rahvuspargid aitavad säilitada piirkonna loomulikku mitmekesisust.

Kliima

Kliima varieerub kantoni sees: madalamates piirkondades on mõõdukam sisemaine kliima, talved võivad olla jahedad ning suved meeldivad; Alpides on külmem ja lumisem kliima, mis sobib talispordialadeks.

Kokkuvõte

Bern on Šveitsi üks suurimaid ja mitmekesisemaid kantone — geograafiliselt ulatub see Jura madalikest kuni Alpide kõrgeimate tipudeni. Kantoni kakskeelsus, tugev põllumajanduslik traditsioon, arenenud teenindussektor ning maailmakuulsad turismipiirkonnad teevad sellest olulise osa Šveitsi kultuuri- ja majandusmaastikust.