Modest Mussorgski — vene helilooja: Boriss Godunov, Pildid näitusel
Modest Petrovitš Mussorgski (sündinud Karevos, Pihkva rajoonis 21. märtsil 1839; surnud Peterburis 28. märtsil 1881) oli vene helilooja, kes on tuntud eelkõige oma ooperite, laulumaterjali ja klaveriteoste poolest.
Elulugu lühidalt
Mussorgski kasvas üles aadlike peres ja õppis algul sõjaväes; ta teenis mõnda aega Impaerialgardeis, kuid loobus teenistusest, et pühenduda muusikale. Tema täpne haridus muusikas oli mitteametlik — ta sai teadmisi nii iseõppimise kui ka kontakti kaudu teiste venekeelsete heliloojatega. Ta kuulus vene rahvuslikku koolkonda kuuluva heliloojate ringi, mille liikmetel oli eesmärk luua venepärane muusika ja kasutada rahvalikke elemente.
Mussorgski elu oli ühtaegu viljakas ja traagiline: tal oli loomevõime, kuid ka raskusi isiklikus elus — rahalised mured, vaimne ja füüsiline tervis ning alkoholisõltuvus mõjutasid tema töövõimet ja enesetunnet. Ta suri 1881. aastal Peterburis, jättes mitmed teosed lõpetamata või toimetamata.
Muusikaline stiil ja mõju
Mussorgski eristub oma realistliku ja väljendusrikka stiili poolest. Ta otsis uusi viise hääle ja teksti ühendamiseks, rõhutades kõnelevale esitusele lähedast meloodiat ja rütmi — see sobis eriti hästi vene keelele ja teksti dramaatilisele rõhutamisele. Tema harmooniakasutus ja vormilised otsingud olid tihti ebatavalised ning näitasid huvi vanemate rahvalike ja kirikumuusikaliste kõlade vastu.
Tänu oma originaalsele lähenemisele mõjutas Mussorgski paljusid järgmisi heliloojaid nii Venemaal kui ka välismaal. Tema loomingut hinnatakse tänapäeval kõrgelt nii esteetiliste uuenduste kui ka tegelike mänedžerlike ja sotsiaalsete teemade käsitlemise pärast.
Tuntumad teosed ja nende versioonid
Mussorgski on kuulus oma ooperite ja laulude poolest. Tema kuulsaim ooper on "Boriss Godunov", mis käsitleb ajaloolisi sündmusi ja iseloomustab tema võimet ühendada suurte emotsioonide dramaatika rahvaliku realistliku stiiliga. Ta töötas ka teise suurema ooperi, Khovanshchina, kallal — see jäi osaliselt lõpetamata ja on hiljem erinevates versioonides kõlanud.
Klaverile kirjutatud Pildid näitusel on üks tema tuntumaid instrumentaalseid teoseid. Ta kirjutas selle originaalis klaverile, kuid palju aastaid pärast tema surma orkestreeris selle teine helilooja Maurice Ravel, ning just selle orkestratsiooni kaudu kuuleb teost tänapäeval kõige sagedamini. Ravel ei muutnud klaveriallikat, vaid tõlgendas iga osa orkestri värvuse abil, andes teosele uue heli- ja dramaatilise mõõtme.
Samuti kuulus Mussorgski loomingu hulka tuntuimate seast Öö palja mäe peal (tuntud ka inglise keeles kui "Night on Bald Mountain") ning laulutsükkel Laulud ja tantsud surmast ("Songs and Dances of Death"), mis näitavad tema huvi tumedamate ja grotesksete teemade vastu.
Toimetamised ja hilisem hindamine
Mõned Mussorgski teosed jõudsid publiku ette alles pärast tema surma, sageli teiste heliloojate redaktsioonides. Eriti tuntud on Nikolai Rimski-Korsakov, kes orkestreeris ja mõnel juhul "parandas" Mussorgski partituure, et need vastaksid tollase muusikalise maitse ja esitustavasoovidele. Pikka aega jäi Rimski-Korsakovi redigeeritud materjal standardiks, kuid 20. sajandil ja tänapäeval on hakatud rohkem hindama Mussorgski originaalseid ideid ning mitmed muusikud ja teadlased eelistavad esitada tema teoseid võimalikult lähedaselt autori algtekstile.
Pärand
Mussorgski pärand seisneb tema julges muusikalises keeles, mis murdis paljusid varasemaid vormilisi tavapärasusi ja tõi vene muusikasse tugeva realistliku ja rahvusliku elemendi. Tema tööd on mõjutanud hilisemaid heliloojaid, orkestrante ja arranžeerijaid üle maailma ning jäävad praeguseni repertuaari keskmesse nii originaalsetes kui ka ümbertehtud versioonides.
Tuntud teosed (valik): Boriss Godunov, Pildid näitusel (klaverile), Öö palja mäe peal, Laulud ja tantsud surmast, Khovanshchina (osaliselt lõpetamata).
Fjodor Komissarževski kui pretendendi roll Boris Godunovis
Modest Mussorgski
Ivan Melnikov nimitegelasena teoses Boriss Godunov, 1874
Life
Varasemad aastad
Mussorgski sündis Toropetsis, 250 miili Peterburist lõuna pool. Tema perekond oli väga rikas ja omas palju maad ning sulaseid (Venemaal tuntud kui "pärisorjad"). Tõenäoliselt õppis ta pärisorjuseid hästi tundma. Hiljem näeme tema ooperites, et ta tundis palju sümpaatiat tavaliste, vaeste inimeste vastu. Kui Mussorgski oli kuueaastane, hakkas ta oma emalt klaveritunde saama. Ta õppis väga kiiresti ja kui ta oli üheksa-aastane, esitas ta perele John Fieldi kontserdi ja Franz Liszti teoseid. Kui ta oli 10-aastane, läks ta koos vennaga erakooli: St Peter's School. Kui ta oli 12-aastane, komponeeris ta polka. Tema isa maksis selle avaldamise eest.
Kui ta oli 13-aastane, saadeti ta kaardiväe kadetikooli. Tema vanemad tahtsid, et ta läheks sõjaväeteenistusse, nagu tema esivanemad olid olnud. Koolis oli raske elu. Seal oli palju kiusamist. Ta õppis alkoholi tarvitama ja see viis lõpuks tema alkoholismi, mis pidi ta tapma. Ta mängis klaverit, et kadetid tantsiksid. Ta huvitus ajaloost ja saksa filosoofiast.
Täiskasvanud
Oktoobris 1856, kui ta oli 17-aastane, kohtus ta 22-aastase Aleksander Borodiniga. Nad mõlemad töötasid Peterburis sõjaväehaiglas. Kaks meest said peagi headeks sõpradeks. Ta kohtus ka Aleksander Dargomõžski, kes oli tollal Mihhail Glinka järel tähtsaim vene helilooja. Dargomõžskile meeldis Mussorgski klaverimäng ja Mussorgski käis sageli Dargomõžski kodus muusikapidudel. Siin kohtus ta paljude teiste tähtsate vene muusikutega: kriitik Vladimir Stasoviga ja heliloojatega César Cui ja Mily Balakireviga. Tal oli väga eriline suhe Balakireviga, kes oli talle nagu õpetaja, kes andis talle palju nõu ja julgustust, tutvustades talle palju muusikat, mida ta veel ei tundnud. 1858. aastal otsustas Mussorgski loobuda oma tööst ja pühendada kogu oma aja muusikale.
Järgnevad aastad olid Mussorgski jaoks rasked. Ta oli väga depressiivne. Ta kirjutas mõned klaveripalad ja mõned laulud. See oli raske aeg ka tema perekonnale, kes kaotas suure osa oma varandusest 1861. aastal, kui Venemaa uus tsaar andis korralduse, et pärisorjad võivad olla vabad. Mussorgskist sai viie helilooja rühma liige, kes said tuntuks kui "Võimas käputäis". Teised neli olid Balakirev, Borodin, Cui ja Nikolai Rimski-Korsakov. Need viis ei olnud koos väga kaua. Teised said liiga hõivatud muusikavälise karjääriga või nende muusikaline maitse erines väga palju Mussorgski omast. 1863. aastal alustas ta ooperi "Salammbô" komponeerimist, kuid ei lõpetanud seda kunagi.
Mussorgski oli väga häiritud, kui tema ema 1865. aastal suri. Ta hakkas tugevalt jooma. 1867. aastal lõpetas ta oma "Öö kaljulisel mäel" algupärase orkestriversiooni. Balakirevile see ei meeldinud ja ta keeldus seda dirigeerimast, nii et seda ei esitatud kunagi Mussorgski eluajal.
Kuulsus
Mussorgski jätkas oma karjääri riigiteenistujana, kuid sageli ei saanud ta palka. Dargomõžski uus ooper "Kivikülaline" avaldas talle suurt muljet ja ta komponeeris üksteist stseeni ooperi "Abielu" jaoks. Ka see jäi lõpetamata. Siiski õppis ta nende lõpetamata teoste kallal töötades palju ja arendas välja oma stiili, mida ta kasutas oma suurimas teoses: Boriss Godunov. Ta õppis sõnade musitseerimise viisi, mis hoiab sõnad loomulikul viisil voolavana, mis suurendab nende tähendust. See oli väga erinev vanas stiilis ooperitest, kus muusika jagunes teravalt aariateks ja retsiitateks koos mõne refrääniga.
Kui ta oli 29-aastane, julgustati teda kirjutama ooperit ajaloolise loo "Boriss Godunov" kohta. Oma ooperi aluseks võttis ta Aleksandr Puškini näidendi, kuid luges ka Nikolai Karamzin'i ajalooraamatuid. Ta töötas ooperi kallal aasta aega, elades samal ajal sõprade juures ja töötades metsamajanduses. 1871. aastal oli ta ooperi valmis saanud, kuid seda ei lubatud teatris esitada, sest selles puudus oluline naisosa. Mussorgski muutis ooperit, lisades sinna täiesti uue akti koos armastusstseeniga Poola printsessiga. Ta tegi ka muid muudatusi. Uus versioon võeti vastu. Täieliku ooperi esietendus toimus 1874. aasta veebruaris. Mussorgski oli sel ajal oma kuulsuse tipul.
Langus
Pärast seda muutus Mussorgski elu järk-järgult halvemaks. Ta oli depressioonis ja tal esinesid hullumeelsuskriisid. Ta jõi palju. Ta suutis siiski komponeerida. Ta kirjutas laulutsükli "Päikesevaba", klaverisviidi "Pildid näitusel" ja alustas kahe ooperiga: Hovanšina ja "Laat Sorotšintsis". Paljud tema sõbrad jõid ja paljud neist surid. Tal oli õnne oma töökoha säilitamisega: tema ülemus oli väga huvitatud muusikast ja lubas talle palju vaba aega. Kuid 1880. aastal kaotas ta lõpuks oma töö. Ta oli väga vaene. Sõprade rühm tuli kokku, et anda talle raha, et ta saaks lõpetada kaks ooperit, mida ta kirjutas. Hovanšina sai ta peaaegu valmis, kuid "Laat Sorotšintsis" jäi pooleli. Ta jäi haigeks. Kuulus maalikunstnik Repin tegi heliloojast maali, millel on kujutatud teda punase nina ja klaasistunud silmadega. Ta suri nädal pärast oma 42. sünnipäeva.
Detail Ilja Repini kuulsast Mussorgski portreest, mis on maalitud 2.-5. märtsil 1881, vaid mõned päevad enne helilooja surma.
Tema muusika
Mussorgski muusikas kasutatakse vene muusikalisi teemasid. Tema muusika mõjutas hilisemaid heliloojaid, nagu Dmitri Šostakovitš ja Sergei Prokofjev. Tema suurim teos oli ooper "Boriss Godunov", mis räägib ajaloolisest tegelasest, kes tegi end ebaseaduslikult Venemaa tsaariks, kuid sureb, kui tunneb end süüdi sooritatud mõrva pärast.
Hovanštšina jäi pooleli ja selle lõpetas Rimski-Korsakov. Esitati esmakordselt 1886. aastal Peterburis. Ka selle ooperi töötas Šostakovitš ümber. Sorotšintsi laat jäi lõpetamata. See sisaldab tantsu, gopaki, mis on väga tuntud.
Võib-olla on tema tuntuim teos "Pildid näitusel". See on kirjutatud klaverile, kuid hiljem seadistas prantsuse helilooja Maurice Ravel selle orkestrile, ja seda versiooni mängitakse tänapäeval kontsertidel väga sageli. Väga sageli esitatakse ka lühikest orkestriteost "Öö kaljumäel".
Mussorgski kirjutas mitmeid laule, sealhulgas kolm lühikest laulutsüklit: Lastetuba (1872), "Päikeseta" (1874) ja "Surmalaulud ja -tantsud" (1877). Üks väga tuntud laul on Mefistofelese "Kirbu laul".
Modest Mussorgski haud Peterburis Aleksander Nevski kloostri Tihvini kalmistul
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Modest Petrovitš Mussorgski?
V: Modest Petrovitš Mussorgski oli vene helilooja, kes sündis 21. märtsil 1839. aastal Karevos Pihkva rajoonis ja suri 28. märtsil 1881. aastal Peterburis.
K: Mille poolest on Mussorgski kuulus?
V: Mussorgski on kuulus oma ooperite ja laulude poolest ning selle poolest, et ta avastas uued viisid laulule kirjutamiseks, mis olid nii meloodilised kui ka vene keelele sobivad.
K: Milline on Mussorgski kõige kuulsam ooper?
V: Mussorgski kuulsaim ooper on "Boriss Godunov".
K: Mis on "Öö kaljul mäel"?
V: "Öö kaljulisel mäel" on Mussorgski loodud ooper.
K: Mis on "Pildid näitusel" ja kes selle orkestreeris?
V: "Pildid näitusel" on Mussorgski poolt klaverile loodud kuulus teos. Selle orkestreeris Maurice Ravel palju aastaid pärast Mussorgski surma ja see on see versioon, mida tänapäeval tavaliselt kuulatakse.
Küsimus: Kes reorkestreeris ja "parandas" mõnda Mussorgski teost?
V: Helilooja Nikolai Rimski-Korsakov arranžeeris ja "parandas" mõningaid Mussorgski teoseid.
K: Mida arvavad inimesed viimastel aastatel Mussorgski originaalkompositsioonidest?
V: Viimastel aastatel on inimesed hakanud arvama, et see, mida Mussorgski algselt kirjutas, oli parem kui Nikolai Rimski-Korsakovi ümberorkestreeritud versioonid.
