Vladimir Stasov (1824–1906) — vene kunsti- ja muusikakriitik

Vladimir Vassiljevitš Stasov (sündinud 14. jaanuaril [O.S. 2. jaanuar] 1824 Peterburis; surnud 23. oktoobril [O.S. 10. oktoober] 1906 Peterburis) oli vene kunsti- ja muusikakriitik. Ta kirjutas palju kunsti ja muusika kohta ajakirjades, ajalehtedes ja kirjades ajakirjandusele. Ta elas ajal, mil klassikaline muusika ja muud kultuurivormid olid Venemaal üsna uued. Vene kunstnikud jäljendasid Euroopa kunsti, kuid Stasov julgustas neid looma kultuuri, mis oli tüüpiliselt vene, näidates oma rahvuslikkust. Inimesed pidasid teda uue vene koolkonna eestkõnelejaks kõigis vene kunstides. Ta tundis enamikku oma aja suurtest vene kirjanikest, kunstnikest ja heliloojatest ning kirjutas palju kirju, sealhulgas kirju ajakirjandusele, milles ta väljendas väga jõuliselt oma seisukohti.

Elulugu ja töö

Vladimir Stasov sündis ja suri Peterburis; suurema osa elust tegutses pealinnas kui kriitik ja kultuuritegelane. Hariduselt oli ta humanitaarne intellektuaal, kes oskas selgelt ja teravalt sõnastada oma hinnanguid. Stasov avaldas arvukalt artikleid, esseesid ja kirju, mis mõjutasid avalikku maitsearvustust ja kunstielu programmi kogu 19. sajandi teisel poolel.

Kriitilised põhimõtted ja ideed

Stasovi seisukohad olid tugevalt rahvuslikud: ta pooldas vene kunstis ja muusikas rahvuslike teemade, rahvaliku stiili ja ajalooliste motiivide kasutamist ning nõudis, et kunst peegeldaks rahva elu ja karakterit. Ta kritiseeris akadeemilist formalismi ning Euroopa kopeerimist, kutsudes kunstnikke ja heliloojaid otsima inspiratsiooni kodustest allikatest—rahvalauludest, legendidest, ajaloost ja argielust.

Suhted kunstnike ja heliloojatega

Stasov oli lähedalt seotud paljude oma aja silmapaistvate loomeinimestega. Ta oli mõjukas maitsekujundaja ja mentorilaadne figuur, kelle toetus või vastuseis võis kunstniku karjääri oluliselt mõjutada.

  • Muusikas: Stasov oli tähtis toetaja nn «Viisiku» (The Five) heliloojatele — tollaste rahvuslike püüdluste selgroog (nt Balakirev, Cui, Mussorgski, Rimsky-Korsakov, Borodin) — ning toetas ideed venekeelsest ja rahvuslikult kõlavast oopereid ja sümfooniatöid loovast koolkonnast.
  • Visuaalkunstis: ta toetas realistlikku ja sotsiaalselt orienteeritud maalikoolkonda (Peredvižniki ehk Rändnäituse kunstnikud) ning hindas kunstnikke, kes kujutasid ajalugu, talurahva elu ja tänapäevaseid sotsiaalseid teemasid.

Stiil ja avalik tegevus

Stasov oli tuntud terava, veenv ja sageli poleemilise kirjutamislaadi poolest. Tema artiklid ja kirjad olid värvikad, moraalselt laetud ning mõjusad — ta ei kartnud sattuda avalikku vastasseisu ametlike institutsioonide, akadeemiliste autoriteetide ega teatud kunstnikega. Tema aktiivne kirjavahetus annab tänasel päeval väärtusliku allika 19. sajandi vene kultuurielu mõistmiseks.

Kontroversid ja kriitika

Kuigi Stasovit austati kui tugevat ühiskondlikku häält, peeti teda mõnikord jäigaks ja dogmaatilise maitsega: tema terav rahvuslus ja mõnikord põhimõtteline hoiaku võtmine mõne kunstivoolu või -esindaja suhtes tekitasid vaidlusi. Mõned kriitikud on pidanud tema lähenemist liialt suunavaks, kuna ta ei andnud alati ruumi eriilmelistele vaadetele või eksperimendile.

Pärand ja mõju

Stasovi roll Vene kultuuriloos on märkimisväärne: ta aitas kujundada rahvuslikku teadvust ja andis hoogu realistlikele ning rahvuslikele suundumustele muusikas ja kunstis. Tema kirjutised on väärtuslikud ajaloolised allikad, mida uuritakse nii muusikaloos kui kunstiloos. Tänapäeval hinnatakse teda nii tugevate poolduste kui ka oma aja kultuurilise eneseteadvuse esilekutsujana.

Lisaks

  • Stasovile omistatakse suur mõju Vene kultuuri kujunemisele 19. sajandi lõpus.
  • Tema kirjatöid ja kirjavahetust on säilitatud ning neist on koostatud kogumikke ja uurimusi.

Vladimir Stasov jäi ajalukku kui kirglik ja mõjukas kriitik, kelle ideed rahvuslikust kultuurist mõjutasid pikka aega Venemaa muusika- ja kunstielu arengut.

Vladimir Stasovi portree, autor Ilja Repin.Zoom
Vladimir Stasovi portree, autor Ilja Repin.

Tema elu

Stasovi isa oli arhitekt. Stasov lõpetas õigusteaduskonna 1843. aastal. Aastal 1847 alustas ta muusikakriitiku karjääri. Ta toetas palju Glinkat, kes püüdis kirjutada muusikat, mis peegeldaks vene rahvuslust. 1856. aastal tuli sageli kokku viiest heliloojast koosnev rühm, et arutada muusikaga seotud ideid. Stasov nimetas seda rühma Mogutšaja kuchka ("Võimas käputäis"). Rühma vanim oli Balakirev, kes oli teistele nagu juht ja õpetaja. Ülejäänud neli olid Mussorgski, Cui, Borodin ja Rimski Korsakov. Nende arusaamad muusikast erinesid suuresti Peterburi konservatooriumi asutanud helilooja Anton Rubinsteini omadest. Rubinstein arvas, et vene heliloojad, nagu Glinka, olid kõik amatöörid ja et muusikat tuleks õpetada nagu Saksamaal. Stasov ja Balakirev olid tema vaadete üle väga vihased. Nad asutasid konservatooriumi konkurendina Vaba Muusikakooli. Nad tahtsid, et muusika peegeldaks vene rahvalaulu, tantsu ja vene kirikukellade helisemist.

Stasov andis palju julgustust vene heliloojatele ja pakkus neile kompositsioonideid. Tänu tema ettepanekutele on loodud palju suuri vene oopereid: Borodini "Vürst Igor", Mussorgski "Boriss Godunov", Rimski-Korsakovi "Tsaar Saltani lugu", "Sadko" ja "Pihkva neiu" ning Tšaikovski "Torm" ja "Manfred". Stasov kirjutas heliloojate Glinka, Dargomõžski, Musorgski ja Borodini biograafiad.

Stasov kirjutas huvitavalt, mis pani lugeja teemast vaimustuma. Ta rääkis palju "rahvuslusest" ja "realismist". 'Rahvuslus' tähendas, et see peaks kajastama vene rahva igapäevaelu. Ta julgustas selliseid maalikunstnikke nagu Repin, Kramskoi, Vasnetsov ja Antokolski maalima vene rahva elu, mitte klassikalisi või piibellikke teemasid, mis olid populaarsed Euroopa kunstnike seas. Ta sai 1859. aastal keiserliku kunstiakadeemia liikmeks ja jäi sinna, isegi kui talle pakuti paremaid töökohti, sest ta tundis, et akadeemia andis talle vabaduse oma mõtteid väljendada. 1900. aastal sai ta koos suure kirjaniku Leo Tolstoiga Vene Teaduste Akadeemia auliikmeks.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Vladimir Vassiljevitš Stasov?


V: Vladimir Vassiljevitš Stasov oli vene kunsti- ja muusikakriitik.

K: Millest kirjutas Stasov?


V: Stasov kirjutas palju kunstist ja muusikast ajakirjades, ajalehtedes ja kirjades ajakirjandusele.

K: Milline oli kultuuriline õhkkond Venemaal Stasovi ajal?


V: Stasovi ajal olid klassikaline muusika ja muud kultuurivormid Venemaal üsna uued ning vene kunstnikud jäljendasid Euroopa kunsti.

K: Milleks Stasov julgustas vene kunstnikke?


V: Stasov julgustas vene kunstnikke looma kultuuri, mis oleks tüüpiline vene kultuur, mis näitaks oma rahvuslikkust.

K: Kuidas suhtusid Stasovi oma aja inimesed?


V: Inimesed pidasid Stasovit uue vene koolkonna eestvedajaks kõigis vene kunstides.

K: Keda Stasov oma elu jooksul tundis?


V: Stasov tundis enamikku oma aja suurtest vene kirjanikest, kunstnikest ja heliloojatest.

K: Kuidas Stasov oma seisukohti väljendas?


V: Stasov väljendas oma seisukohti väga jõuliselt kirjades ajakirjandusele.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3