Vladimir Stasov
Vladimir Vassiljevitš Stasov (sündinud 14. jaanuaril [O.S. 2. jaanuar] 1824 Peterburis; surnud 23. oktoobril [O.S. 10. oktoober] 1906 Peterburis) oli vene kunsti- ja muusikakriitik. Ta kirjutas palju kunsti ja muusika kohta ajakirjades, ajalehtedes ja kirjades ajakirjandusele. Ta elas ajal, mil klassikaline muusika ja muud kultuurivormid olid Venemaal üsna uued. Vene kunstnikud jäljendasid Euroopa kunsti, kuid Stasov julgustas neid looma kultuuri, mis oli tüüpiliselt vene, näidates oma rahvuslikkust. Inimesed pidasid teda uue vene koolkonna eestkõnelejaks kõigis vene kunstides. Ta tundis enamikku oma aja suurtest vene kirjanikest, kunstnikest ja heliloojatest ning kirjutas palju kirju, sealhulgas kirju ajakirjandusele, milles ta väljendas väga jõuliselt oma seisukohti.
Vladimir Stasovi portree, autor Ilja Repin.
Tema elu
Stasovi isa oli arhitekt. Stasov lõpetas õigusteaduskonna 1843. aastal. Aastal 1847 alustas ta muusikakriitiku karjääri. Ta toetas palju Glinkat, kes püüdis kirjutada muusikat, mis peegeldaks vene rahvuslust. 1856. aastal tuli sageli kokku viiest heliloojast koosnev rühm, et arutada muusikaga seotud ideid. Stasov nimetas seda rühma Mogutšaja kuchka ("Võimas käputäis"). Rühma vanim oli Balakirev, kes oli teistele nagu juht ja õpetaja. Ülejäänud neli olid Mussorgski, Cui, Borodin ja Rimski Korsakov. Nende arusaamad muusikast erinesid suuresti Peterburi konservatooriumi asutanud helilooja Anton Rubinsteini omadest. Rubinstein arvas, et vene heliloojad, nagu Glinka, olid kõik amatöörid ja et muusikat tuleks õpetada nagu Saksamaal. Stasov ja Balakirev olid tema vaadete üle väga vihased. Nad asutasid konservatooriumi konkurendina Vaba Muusikakooli. Nad tahtsid, et muusika peegeldaks vene rahvalaulu, tantsu ja vene kirikukellade helisemist.
Stasov andis palju julgustust vene heliloojatele ja pakkus neile kompositsioonideid. Tänu tema ettepanekutele on loodud palju suuri vene oopereid: Borodini "Vürst Igor", Mussorgski "Boriss Godunov", Rimski-Korsakovi "Tsaar Saltani lugu", "Sadko" ja "Pihkva neiu" ning Tšaikovski "Torm" ja "Manfred". Stasov kirjutas heliloojate Glinka, Dargomõžski, Musorgski ja Borodini biograafiad.
Stasov kirjutas huvitavalt, mis pani lugeja teemast vaimustuma. Ta rääkis palju "rahvuslusest" ja "realismist". 'Rahvuslus' tähendas, et see peaks kajastama vene rahva igapäevaelu. Ta julgustas selliseid maalikunstnikke nagu Repin, Kramskoi, Vasnetsov ja Antokolski maalima vene rahva elu, mitte klassikalisi või piibellikke teemasid, mis olid populaarsed Euroopa kunstnike seas. Ta sai 1859. aastal keiserliku kunstiakadeemia liikmeks ja jäi sinna, isegi kui talle pakuti paremaid töökohti, sest ta tundis, et akadeemia andis talle vabaduse oma mõtteid väljendada. 1900. aastal sai ta koos suure kirjaniku Leo Tolstoiga Vene Teaduste Akadeemia auliikmeks.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Vladimir Vassiljevitš Stasov?
V: Vladimir Vassiljevitš Stasov oli vene kunsti- ja muusikakriitik.
K: Millest kirjutas Stasov?
V: Stasov kirjutas palju kunstist ja muusikast ajakirjades, ajalehtedes ja kirjades ajakirjandusele.
K: Milline oli kultuuriline õhkkond Venemaal Stasovi ajal?
V: Stasovi ajal olid klassikaline muusika ja muud kultuurivormid Venemaal üsna uued ning vene kunstnikud jäljendasid Euroopa kunsti.
K: Milleks Stasov julgustas vene kunstnikke?
V: Stasov julgustas vene kunstnikke looma kultuuri, mis oleks tüüpiline vene kultuur, mis näitaks oma rahvuslikkust.
K: Kuidas suhtusid Stasovi oma aja inimesed?
V: Inimesed pidasid Stasovit uue vene koolkonna eestvedajaks kõigis vene kunstides.
K: Keda Stasov oma elu jooksul tundis?
V: Stasov tundis enamikku oma aja suurtest vene kirjanikest, kunstnikest ja heliloojatest.
K: Kuidas Stasov oma seisukohti väljendas?
V: Stasov väljendas oma seisukohti väga jõuliselt kirjades ajakirjandusele.
