César Cui — vene helilooja ja kindral, "Võimas käputäis" liige

César Cui — vene helilooja ja kindral, Mogutaja Kutška liige. Loe tema elulugu, sõjaväelist tööd, orkestratsioonilist koostööd ja tuntud lühiteoseid nagu "Orientale".

César Cui (sündinud Vilniuses 18. jaanuaril 1835; surnud 26. märtsil 1918) oli vene helilooja. Ta on kõige vähem tuntud viiest vene heliloojast, kes said hüüdnime "Mogutaja Kutška" ("Võimas käputäis"), mille hulka kuulusid ka Miili Balakirev, Nikolai Rimski-Korsakov, Modest Mussorgski ja Aleksander Borodin. Cui isa oli pärit Prantsusmaalt ja ema Leedust.

Elukäik ja sõjaväetegevus

Nagu enamik vene heliloojaid 19. sajandil, oli ta amatöörhelilooja. Tema põhitööks oli sõjaväeliste kindlustuste ekspert. Temast sai selle teema professor ja ta kirjutas olulisi õpikuid sõjalise kaitse kohta. Temast sai kindral. Cui tegutses kogu elu maailma, kus muusika oli kõrvaltegevus — tema professionaalne karjäär oli seotud sõjaväeinseneri ja kindlustuste alase teadustööga ning administratiivsete ülesannetega. Tema teadustöö ja õpikuid kasutati sõjaväelise kaitse ja kindlustuste õpetamisel ning ta osales ka praktilistes kindlustustöödes.

Muusikaline tegevus ja looming

Cui meeldis oma sõpradele Mogutšaja Kutškast, kuid suhtus sageli väga kriitiliselt teiste vene heliloojate, näiteks Tšaikovski ja Rahmaninovi muusikasse. See võis olla tingitud sellest, et ta oli nende edule kade. Orkestreerimine ei olnud talle kerge ja Balakirev aitas teda mõnede tema kompositsioonide orkestreerimisel palju. Ta oli parim, kui ta kirjutas laule ja lühikesi klaveripalu. Talle meeldis kirjutada muusikat, mis kõlas Kaug-Ida iseloomuga. Tšellistidele meeldib mängida tema kirjutatud lühikest pala nimega "Orientale".

Muusikaline eripär: Cui kirjutas peamiselt laule, lühemaid klaveripalasid, kammermuusikat, väiksemaid orkestriteoseid, kooriteoseid ja mitmeid oopereid ning teatrimuusikat. Tema stiil oli sageli kergem ja meloodilisem võrreldes Mogutšaja Kutška väga rahvusmeelse ja eksootilise suunaga; samas tõmbas ta sageli mõjutusi idamaistest, orientaalsest kõladest. Tema orkestreerimisoskused jätsid vahel soovida, mistõttu olid kolleegide — eelkõige Balakirevi ja hiljem ka Rimski-Korsakovi — nõuanded talle abiks.

Kriitik ja avalik tegelane

Cui oli aktiivne ka muusikaajaloolise ja -kriitilisena — ta avaldas hulgaliselt arvustusi ja artikleid, kus hindas nii vene kui ka välismaist muusikat. Tema kriitika oli tihti äärmuslik: ta toetas rahvuslikke püüdlusi, aga võis olla terav ja vahel ka vaenulik tõeliste või tõeliste konkurentide vastu. See käitumine mõjutas tema mainet muusikaringkondades ja on üks põhjus, miks tema looming on ajalooliselt saanud vähem tähelepanu kui mõne tema kaaslase oma.

Pärand ja tähendus

Kuigi Cui pole tänapäeval nii tuntud kui mõned tema kaasaegsed, on tema loomingul tähtis koht vene muusikaajaloo kontekstis. Tema lühemad laulud ja klaveripalad on kergesti ligipääsetavad ja mõnikord kosutavad interpreteerimiseks. Teda mäletatakse ka kui pühendunud muusikaõpetajat, kriitikut ja sõjaväeinseneri, kelle kaksikhuvi — muusika ja sõjaväeline teadus — kujundasid tema elu. Tema teosed esitatakse harva, kuid tema nimi püsib seoses Mogutaja Kutška-liikumise ja venepärase muusikakultuuri kujunemisega 19. sajandil.

Märkused: Cui elu ja looming peegeldavad 19. sajandi Venemaa mitmekülgsust — ta oli nii riigiteenistuja kui ka kunstnik, kelle töödes kohtusid rahvuslikud motiivid, orientalistlikud mõjutused ja pragmaatiline hariduslik taust. Tema muusika sobib hästi lauljate, klaveri- ja tšellomängijate repertuaari ning pakub huvi ajaloo- ja stiilianalüüsiks.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli César Cui?

K: Kust ta pärit oli?

K: Mis oli tema põhitöö?

K: Kuidas ta suhtus teistesse vene heliloojatesse?

Küsimus: Millist liiki muusikat oli tal raske kirjutada?

K: Millist liiki muusika kirjutamises ta paistis silma?

Otsing