Viisik (Mogutšaja kuchka) — Vene rahvuslikud heliloojad
Viisik (Mogutšaja kuchka) — tutvustus vene rahvuslikule heliloomingule: Balakirev, Cui, Mussorgski, Rimski‑Korsakov, Borodin ja nende mõju vene muusikale.
Viisik, keda vene keeles sageli kutsutakse ka Mogutšaja kuchka ehk "Võimas käputäis", oli viie vene helilooja rühm, kes tegutses 19. sajandi keskel peamiselt Venemaal Peterburis. Nende venekeelne nimetus Mogutšaja kuchka (vene keeles "Võimas käputäis") anti neile kuulsuse ja mõjutaja tõttu, mille nimetas muusikakriitik Vladimir Stasov. Viis rühma kuulunud heliloojat olid: Mihhail Balakirev, César Cui, Modest Mussorgski, Nikolai Rimski-Korsakov ja Aleksander Borodin.
Moodustamine ja eesmärgid
Grupi liikmed kokku kutsusid end pigem väikeseks seltskonnaks kui ametlikuks erakonnaks. Nende ühine eesmärk oli luua iseseisev vene orkestri- ja kammermuusika, mis peegeldaks rahvuslikku iseloomu, rahvalaule, ajalugu ja keelt, mitte lihtsalt jäljendada Euroopa (eriti Saksa ja Prantsuse) muusikatraditsioone. Nad kuulusid laiemasse muusikalise natsionalismi liikumisse, mis pidas oluliseks kohaliku rahvamuusika kasutamist, meloodilist lihtsust ja omapärast harmoonilist keelt.
Muusikalised tunnused ja töömeetodid
Viisik kasutas sageli rahvamuusika motiive, ebatavalisi modulaatoreid, vokaalseid ja meloodilisi tõlteid ning rikkalikku orkestratsiooni. Nende tööd märgivad:
- rahvamuusikaliste meloodiate ja rütmide sisseviimine;
- katsetused idamaise ning slavicismi kõlaga melodiate ja skaaladega;
- vokaaltehnika ja harmooniate eripära, mis erineb klassikalisest saksa õpetusest;
- sagedane programmiline lähenemine – muusika, mis jutustab lugu, maalib pildi või kujutab ajaloolist sündmust;
- sisemine konkurents ning omavaheline toetus: kuigi liikmed vahel vaieldes, mõjutasid nad üksteist tugevalt ja edendasid venekeelse muusika staatust.
Rühmaliikmed ja tuntud teosed
Iga liige andis vene muusikale eripärase panuse:
- Mihhail Balakirev — rühma ideoloogiline juht ja mentor, tuntud oma dirigeerimise, klaveriteoste ning rahvalikult läbitöötatud orkestriteoste poolest.
- César Cui — kirjutas kammer- ja sooloteoseid ning ooperit; tema tööd kannavad tihti huumorit ja teravmeelsust.
- Modest Mussorgski — tuntud oma realistliku, värvika ja sageli originaalse harmooniaga muusika poolest (näiteks "Näitus kujutistega" ja ooper "Boris Godunov" — Mussorgski looming on erakordselt tõetruu vene kõne- ja karakteritüübi edasiandmisel).
- Nikolai Rimski-Korsakov — meisterlik orkestrerija, kelle teosed (näiteks "Šeherezade") näitavad rikkalikku kõlapaletti ja idamaised mõjutused; ta jäi ka oluliseks õppemeistriks järgmistele vene heliloojatele.
- Aleksander Borodin — keemik ja helilooja, kirglik teaduse ja muusika kombinatsioon, kelle romantilised ooperid ja sümfoonilised tükid (nt ooper "Prince Igor") toovad esile rahvuslikke teemasid.
Suhe teiste heliloojatega
Tähtis on märkida, et kuigi Tšaikovski oli sama perioodi oluliste heliloojate seas ja kirjutas sageli teoseid, mis kasutasid vene rahvamuusikalisi elemente, teda ei peetud osa sellest rühmast. Tema stiil oli enamasti Euroopa-põhine ja konservatooriumipõhine: ta kasutas klassikalisi vorme ja saksa traditsioone kombineerituna vene meloodilise tundega. Seetõttu tõmmati teda ja Viisikut vahel teravamalt eristama, kuigi nad üksteist teatud määral mõjutasid.
Mõju ja pärand
Viisiku mõju vene muusikale oli kauakestev: nad aitasid luua vene heliloomingule eneseteadvuse ja rahvusliku keele, millele tuginesid nii järgnevate põlvkondade heliloojad kui ka rahvusvaheline huvi Venemaa muusika vastu. Paljud nende tehnilised ja stiililised leiud – eriti orkestratsioon ja rahvamuusika kasutus – mõjutasid 19. ja 20. sajandi kompositsioonikäitumist. Tänapäeval tähistatakse nende panust nii esietenduste, kirjanduse kui ka muusikakoolituse kaudu.
Kokkuvõttes oli Viisik oluline liikumine venekeelse muusika kujunemisel: see oli nii protest euroopalike hierarhiaste ees kui ka siiras katse väljendada Vene kohaliku kultuuri kõlakõnet helikeeles.
Ajalugu
Enne The Five'i moodustamist üritasid Mihhail Glinka ja Aleksander Dargomõžski luua vene muusikat. Kõik "Viie" heliloojad olid amatöörheliloojad. See ei tähenda, et nad olid halvad, vaid seda, et nad teenisid oma elatist muul viisil ja komponeerisid siis, kui neil oli aega. Rimski-Korsakov oli mereväeohvitser, Borodin oli keemiaprofessor, Cui oli sõjalise relvastuse ekspert ja Mussorgski oli enne täiskohaga muusikaga tegelemist olnud kaardiväes ja seejärel avalikus teenistuses. Ansambli juht Balakirev töötas mõnda aega Varssavi raudteel. Ta oli ansambli vaimne juht, omamoodi õpetaja ja teejuht."Viie" heliloojad püüdsid oma muusikasse panna külalaulude, kasakate ja kaukaasia tantsude ning kirikulaulude helisid. Vene talupojad tavatsesid laulda rahvalaule, milles sõnad või silbid keerutati mitme noodiga pikaks lüüriliseks jooneks. Seda mõju võib kuulda paljudes Viieste teostes, eriti Mussorgski ooperites. Samuti kasutasid nad sageli muusikat, mis kõlas nagu Ida-Aasiast pärit muusika ("orientalism").
Rühm hakkas kohtuma 1856. aastal. See oli enne seda, kui Anton Rubinstein asutas Peterburi konservatooriumi. Konservatooriumis õpetati muusikat euroopalikult. Selle vastu olid Viisik koos muusikakriitiku Vladimir Stasoviga. Hilisematel aastatel õpetas konservatooriumis siiski Rimski-Korsakov ja Rubinstein, kes oli sealt lahkunud, et keskenduda oma pianisti karjäärile, kasutas sageli ideid vene rahvamuusikast. Erinevus kahe osapoole vahel oli hägustunud. 1880. aastateks olid Viisikud üksteisest lahknemas, sest igaüks neist oli välja töötanud oma isikliku stiili. Peale Cui, kelle muusikat ei kuule tänapäeval sageli, mõjutasid või õpetasid rühma liikmed paljusid järgmise põlvkonna vene heliloojaid, nagu Aleksander Glazunov, Mihhail Ippolitov-Ivanov, Sergei Prokofjev, Igor Stravinski ja Dmitri Šostakovitš.
Seotud leheküljed
- Les Six, prantsuse heliloojad
Küsimused ja vastused
K: Kes on need Viisikud?
V: Viisik, tuntud ka kui "Võimas käputäis", on viie vene helilooja rühm, kes kohtusid regulaarselt 19. sajandi keskel Venemaal Peterburis.
K: Kes andis neile nime "Võimas käputäis"?
V: Kuulus muusikakriitik Vladimir Stasov andis heliloojate rühmale nime "Võimas käputäis".
K: Millised heliloojad kuulusid "Võimas käputäie" koosseisu?
V: Viis heliloojat, kes kuulusid "Võimas käputäie" koosseisu, olid Mili Balakirev, César Cui, Modest Mussorgski, Nikolai Rimski-Korsakov ja Aleksander Borodin.
K: Mis oli nende eesmärk muusika loomisel?
V: Heliloojate rühm soovis kirjutada muusikat vene stiilis, mitte jäljendada Euroopa heliloojaid. Nad kuulusid liikumisse, mida muusikas tuntakse natsionalismi nime all.
K: Kes ei kuulunud ansamblisse The Mighty Handful?
V: Tšaikovski ei kuulunud "Võimas käputäie" koosseisu, sest tema muusika on pigem euroopalikku päritolu.
K: Kas Tšaikovski kirjutas kunagi vene muusikat?
V: Jah, Tšaikovski kirjutas sageli väga vene muusikat, mis põhineb rahvamuusikal, hoolimata sellest, et ta ei kuulunud The Mighty Handful'ile.
K: Kas The Mighty Handful oli oluline heliloojate rühm?
V: Jah, The Mighty Handful oli viis oma aja kõige olulisemat heliloojat.
Otsige