Padaemand

Ooperi lugu

Hermann, noor ohvitser, näeb pargis ilusat tüdrukut ja armub temasse, kuigi ei tunne teda. Tema sõber räägib talle, et tüdruku nimi on Lisa ja et tema vanaema on vana krahvinna, kes noorena mängis hasartmänge (mängis raha eest kaarte). Ta ütleb, et inimesed kutsusid vanaema "Pikakuningannaks" ja et ta teab üht saladust: ta teab kolme kaarti, millega saab alati kaardimängu võita.

Hermann saab mõelda ainult ühele asjale: ta tahab teada saada kolme kaardi saladust, et saaks mängida ja võita palju raha. Siis saab ta abielluda Lisaga. Ta peidab end vanaema magamistuppa. Kui vanaema läheb magama, hüppab ta tema ette ja ütleb talle, et tahab teada kolme kaarti. Ta on nii hirmul, et sureb enne, kui jõuab rääkida.

Hiljem tuleb vanaema vaim Hermanni juurde ja räägib talle kolm salajast kaarti: Kolm, Seitse, Äss. Hermanni mõtted on nüüd ühel asjal: ta peab minema ja mängima kaarte ning võitma. Lisa uputab end. Hermann mängib kogu oma raha, öeldes: "Elu on ainult mäng ja kindel on ainult surm". Kaks esimest kaarti on kolm ja seitse, kuid kolmas kaart ei ole äss, vaid pikatäis. Vanaema kummitus tuleb taas Hermanni juurde. Hermann tapab end.

Ooperi kirjutamine

Tšaikovski vend Modest aitas tal koostada ooperi libreto (sõnad). Nad muutsid osa Puškini loost, muutes armastusstseenid oluliseks, sest ta arvas, et need sobiksid hästi emotsionaalse muusikaga. Samuti tegid nad ooperi väga dramaatiliseks, pannes Lisa ennast kanalisse uputama ja Hermanni mängulauas surema. See erineb Puškini loos toimuvast.

Tšaikovski kirjutas ooperi väga kiiresti. Tal kulus selle visandamiseks (põhiideede kirjutamiseks) vaid kuus nädalat. Seejärel viibis ta lühikest aega Roomas ja kui ta tagasi tuli, kirjutas ta selle orkestrile välja veel kuue nädalaga.

Osa muusikast on üsna klassikalise (rokokoo) iseloomuga. Teinekord võib see kõlada väga venepäraselt. Üleloomulikes stseenides kasutab Tšaikovski terviktoonskaalat, nagu Glinka oma ooperites.

Ooper esietendus 19. detsembril Peterburi Mariinski teatris. 1890.