Paul Cézanne (19. jaanuar 1839 – 22. oktoober 1906) oli prantsuse maalikunstnik, keda peetakse üheks olulisemaks postimpressionistiks ja modernse kunsti eelkäijaks. Ta sündis Lõuna‑Prantsusmaal Aix-en‑Provence'is ning suri samas linnas kopsupõletikku. Hariduselt alustas ta reisi õigusteaduse suunas, kuid pühendus peagi täielikult kunstile ja asus õppima ja töötama Pariisis ning Provence'i ümbruses.
Elu ja karjäär
Cézanne'i kunstnikukarjäär kestis üle neljakümne aasta, ligikaudu 1860–1906. Selle aja jooksul valmistas ta väga mitmekesise loomingu: rohkem kui 900 õlimaali ja ligikaudu 400 akvarelli, hulgaliselt joonistusi ning mitu lõpetamata teost. Ta töötas kas iseseisvalt või oma stuudios, sageli tõrjuva ja isoleeritud eluviisiga, kuid oli ka osa kunstnike ringkondadest, kes mõjutasid tema arengut.
Võte, teemad ja mõju
Cézanne'i looming liigitub üldjoontes postimpressionismi. Ta püüdis edasi arendada impressionistide tähelepanu valgusele ja värvile, kuid muuta see konstruktiivsemaks ja püsivamaks vormiks. Tema töös on tunda soovi «impressionismist teha midagi tahket ja püsivat» ning kasutada värvi ja kuju, et ehitada üles ruumilist struktuuri.
Tööd iseloomustavad meisterlik disain, tugev värvi tunnetus ja läbimõeldud kompositsioon. Cézanne kasutas sageli väikeseid või lühikesi pintslitõmbeid, mis koos moodustavad värviplaanid ja annavad maalidele tiheda, peaaegu arhitektuurilise struktuuri. Tema pintslitõmbed on nii isikupärased, et neid on lihtne ära tunda. Ta vähendas kujude keerukust, püüdes näha looduslikke objekte kui geomeetrilisi alaplaane — silindrid, koonused ja kuubid — ning see lähenemine mõjutas otseselt 20. sajandi maalikooli arengut, sealhulgas kubismi.
Teemadelt on Cézanne'i looming mitmekesine: tähenduslikud mõõdukad stseenid (nt välilaud, aedu ja maastikke), vaiksed ja täpselt kompositsiooniga still life'’id, portreed ning korduvad motiivid nagu Mont Sainte‑Victoire'i mägi ja vannitajaid kujutavad tööd. Ta uuris sama motiivi läbi erinevate vaatenurkade ja valgusolude, töötades sageli sarjadena, et leida teema tuum.
Suhted, vastuvõtt ja mõju järeltulijatele
Cézanne oli nooruspõlves lähedane sõber kirjanikuga Émile Zolaga; nende suhted olid tähtsad mõlema varajases elus, kuid ajapikku ja isiklike erimeelsuste tõttu jaotas nende tee. Kunstimaailmas pälvis Cézanne eluajal osaliselt külma vastuvõtu ning paljud tema tööde radikaalsed lahendused mõisteti täielikult alles hiljem. 20. sajandi alguses ja keskel hakkasid tema mõjud avalduma laialdaselt — nii Matisse'ile kui ka Picassole omistati märkimisväärne tänu ja on öeldud, et «Cézanne on meie kõigi isa» — temalt võeti üle ideid kujundi ja ruumi kuulumisest värvi kaudu ning motiveeritud katsetustest vormi struktureerimiseks.
Kuulsad teosed ja kunstiturgu puudutavad faktid
Üks Cézanne'i tuntuimaid seeriaid on Kaardimängijad — neist üks versioon (1882–1892 ringis) tõusis maailmaturul ajaloolise hinnaga. Cézanne'i "Kaardimängijad" (1882) on praegu maailma kõige kallim maal. See müüdi 2011. aastal üle 250 miljoni dollari eest Katari kuninglikule perekonnale. Sellele lisaks on veel neli sama sarja teost, mis kuuluvad erinevatele muuseumitele ja erakogudele, näiteks Metropolitan Museum of Arti, Musée d'Orsay’, Courtauldi ja Barnesi fondi kogudesse.
Teised tähelepanuväärsed tööd hõlmavad Mont Sainte‑Victoire'i maastikke, mitmeid vannitajate kujutusi ning rohkelt stseene ja portreesid, mis näitavad tema pühendumust vormi ja värvi uurimisele. Pärast surma on Cézanne'i maale mitmetes tähtsates muuseumites üle maailma eksponeeritud ja tema tähtsus modernistliku kunsti eellase ning kaasaegse maali teerajaja rollis on hästi kinnistunud.
Pärand
Paul Cézanne'i mõju kunstiajaloos on sügav: ta aitas sillutada teed modernismile, kus vorm ja struktuur muutusid sama oluliseks kui värv ja valgus. Tema töö meetod — korduv, süsteemne uurimine, kujundi ehitamine värviplokkide kaudu ja intellektuaalne lähenemine maalimisele — mõjutas terveid kunstnike põlvkondi. Tänapäeval hinnatakse tema teoseid nii akadeemiliselt kui ka turuväärtuse poolest ning tema maale uuritakse nii kunstiajaloo, muuseumite kui ka kunstikogujate ringkondades.
Olulised märksõnad: postimpressionism, Mont Sainte‑Victoire, still life, vorm ja värv, impressionismist kubismi.
