Ambroise Vollard (3. juuli 1866 – 21. juuli 1939) oli üks mõjukamaid prantsuse kunstimaaklereid ja modernse kunsti edendajaid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Ta oli eelkõige tuntud oma võime poolest avastada ja toetada andekaid kunstnikke enne nende laiemat tunnustust ning organiseerida neile näitusi, tellida graafikat ja avaldada kvaliteetseid kunstiraamatuid. Vollardi portreeist on maalitud nii palju, et Picasso märkinud: "Kõige ilusamast naisest, kes on kunagi elanud, ei ole tema portreed sagedamini maalitud, joonistatud ega graveeritud kui Vollardil".

Elulugu ja karjäär

Vollard sündis Prantsuse ühisomandis asuval Reunion'i saarel ja hiljem kolis noorukina Pariisi, kus ta hakkas tegelema kunstiga vahendajana. Ta tegutses aktiivselt Pariisi kunstiringkondades ning 1890. aastatel asutas oma galerii, kus näitas ja müüs peamiselt kaasaegsete kunstnike töid. Tema silma all tõusid tähelepanu alla kunstnikud, kes tollal olid kas alahinnatud või peaaegu tundmatud, kuid kelle looming on tänapäeval osa kunstiajaloo canon'ist.

Kunstimaaklerina ja galerii pidajana

  • Vollard ostis sageli töid otse kunstnikelt, pakkudes neile rahalist toetust ja ekspositsioonivõimalusi.
  • Ta organiseeris näitusi ja müüke, mis aitasid kujundada avalikku maitset ning tõsta kunstnike mainet – tihti enne, kui kriitikud ja suuremad muuseumid neid vastu võtsid.
  • Tuntud on tema roll Paul Cézanne'i promotseerimisel: Vollard oli üheks esimestest, kes tõsisemalt huvi tundis ja isiklikult kogus Cézanne’i teoseid.

Kirjastaja ja graveeringute tellija

Lisaks galeriitööle oli Vollard suur kirjastaja ja tellis palju gravüüre ja joonistusi – nii illustreeritud raamatuid kui ka iseseisvaid trükiportfelle. Üks kuulsamaid projekti, mis tema nimega seostub, on nn "Vollardi sari" (Vollard Suite) – portfell, millele andsid oma panuse mitmed tähtsad kunstnikud, sealhulgas Pablo Picasso. Ta tellis autoritelt sageli originaalseid trükiseid ning avaldas elegantselt kujundatud kunstiraamatuid, mis olid nii esteetilise väärtusega kui ka oluline meedium uute ideede levitamisel.

Tööd ja kunstnikud, keda ta edendas

Vollard toetas ja aitas turustada selliseid kunstnikke nagu Paul Cézanne, Aristide Maillol, Renoir, Louis Valtat, Pablo Picasso, André Derain, Georges Rouault, Paul Gauguin ja Vincent van Gogh. Tema tegevus aitas paljudel neist saavutada rahvusvahelist tuntust ja paremat hinnataset kunstiturul.

Koguja ja tunnetatud oksjonimüük

Vollard oli ka innukas kunstikoguja: tema kollektsioonis kogunes palju olulisi teoseid. Üks näide on tema omanduses olnud Cézanne'i maal "Vue sur l'Estaque et le Chateau d'If", mis müüdi 2015. aasta veebruaris Londonis Christie's'ile 13 522 500 naelsterlingi eest. See näitab, kui suureks on tõusnud Vollardi abil turule toodud ja tema kollektsioonides säilinud teoste väärtus.

Suhted kunstnikega ja kriitika

Kuigi Vollardi roll kunstnike laiemal tunnustamisel on laialdaselt tunnustatud, ei olnud tema suhteid ja äripraktikat alati kriitikavabad. Ta teenis sageli tulu ostu‑ ja müügitehingutest ning mõne kunstniku jaoks võis ta olla nii abimees kui ka raske läbirääkija. Sellest hoolimata jääb tema panus modernse kunsti levikusse märkimisväärseks.

Surm ja pärand

Ambroise Vollard suri 21. juulil 1939. aastal autoõnnetuses. Pärast tema surma läks suur osa tema kollektsioonist ja väljaandmistest laiali – nii oksjonitel kui ka muuseumite ja erakogujate hulka. Tema nimi on jäänud seotud nii uute kunstnike avastamise kui ka kõrge kvaliteediga kunstiraamatute ja trükiste tootmisega. Vollardi tegevus mõjutas otseselt seda, kuidas 20. sajandi alguse modernistlikku kunsti Euroopas tajuti ja levitati.

Ambroise Vollardi pärand on näide sellest, kuidas üks vahendaja võib kunstimaastikku suunata: tema otsused ja koostööd paljude tähtsad kunstnikega on jätnud püsiva jälje kunstiajaloole.