Enampakkumine (oksjon): mis see on, kuidas see töötab ja tüübid
Enampakkumine (oksjon) – kuidas see töötab, millised on tüübid ja reeglid? Loe praktilist juhendit oksjonitel osalemiseks ning parimad näpunäited võitmiseks.
Oksjon on meetod, mille abil saab müüa ja osta kaupu või teenuseid. Oksjonil ei ole eseme hind eelnevalt kindlaks määratud – selle määravad osalejate pakkumised. Inimesed, kes soovivad asja osta, ütlevad, kui palju nad on valmis selle eest maksma. Seda nimetatakse pakkumiseks. Igas voorus hinnatakse pakkumisi: kui teatavad kriteeriumid on täidetud, lõpetatakse oksjon ja üks pakkuja ostab eseme kindlaksmääratud hinnaga; teise variandina võib oksjon jätkuda järgmise vooruni. Mõnel oksjonil on ka tingimus, et kui nõutud tingimused ei täitu (nt reservhind ei saavutata), siis eset ei müüda. On olemas eri liiki oksjonid, millel on erinevad reeglid ja võidukriteeriumid.
Enampakkumised toimuvad tavaliselt kindla ajaraamiga; kui aeg lõpeb, võidab kõrgeim (või muul moel sobivaim) pakkumine või eset ei müüda. Aja lõpp võib olla fikseeritud kellaaeg või dünaamiline (nt oksjon pikendub automaatselt viimase minuti pakkumise korral – nn time extension), et vältida viimase hetke “sniping’ut”.
Kuidas oksjonid praktiliselt töötavad
- Algushind ja reservhind: müüja võib määrata algushinna või reservhinna (minimum, mille puhul müük toimub). Kui reservhind ei täitu, ei pruugi ese müüki minna.
- Pakkumiste samm: enamik oksjoneid nõuab minimaalset pakkumise kasvu (nt 1 €, 5 € vms) võrreldes eelneva pakkumisega.
- Proksipakkumine (automaatsed pakkumised): ostja saab määrata maksimaalse summa, mida on nõus maksma; süsteem tõstab tema pakkumist automaatselt kuni selle piirini.
- Ajapikendused: kui viimase minuti pakkumine tuleb, võib oksjonit automaatselt pikendada, et tagada kõigile osalejatele võrdne võimalus.
- Makse ja kohaletoimetamine: peale võitmist tuleb tasuda vastavalt oksjoni reeglitele ja korraldada asja kättesaamine/transport.
Peamised oksjoni tüübid
- Avatud enampakkumine (inglise süsteem): osalejad näevad võistlevaid pakkumisi ja tavaliselt võidab kõrgeim pakkumine.
- Hollandi oksjon: müügihind alandatakse sammhaaval kuni keegi nõustub selle hinnaga — esimene nõustuja võidab.
- Salajased (suletud) pakkumised: kõik teevad oma parima pakkumise kirjalikult ja suletult; siis avatakse pakkumised ja kas kõrgeim (esimese hinna süsteem) või teiseks kõrgem (Vickrey ehk teise hinna oksjon) määrab võitja makstava hinna.
- Esimese hinna suletud pakkumine: kõrgeim pakkumine maksab selle summa.
- Vickrey (teise hinna) oksjon: kõrgeim pakkumine võidab, kuid maksab teise kõrgeima pakkumise taseme – see julgustab ausat pakkumist.
- Pööratud (reverse) oksjon: ostja (nt ettevõte või riigiasutus) otsib teenusepakkujat ja müüjad konkureerivad madalama hinnaga — võidab madalaim pakkumine.
- Penny-oksjonid ja hübriidsed formaadid: erivormid internetis, kus on oma reeglid (mõnel on osalejatele makstavad osalemistasud jm) — enne osalemist tuleks reeglid hoolikalt läbi lugeda.
Maksud, tasud ja vahendustasu
Enamik oksjonifirmasid või -platvorme võtab korraldus- või vahendustasu. Need võivad olla fikseeritud tasud kuulutuse eest, komisjon müügihinnast või ostja tasu. Lisaks tuleb arvestada transpordi-, kindlustus- ja võimalikku käibemaksuga. Müüja peaks tähele panema platvormi tasude struktuuri ning arvestama neid hindades või reservhinna seadmisel.
Eelised ja puudused
- Eelised müüjale: võimalik saavutada turuhind või kõrgem hind konkurentsi tõttu; kiire müügiprotsess; lai ostjaskond eelkõige internetioksjonitel.
- Eelised ostjale: võimalus leida haruldasi esemeid ja teha häid tehinguid, eriti kui nõudlus on madal.
- Puudused: müüjal risk, et ese ei müü tingimata soovitud hinnaga (kui reservhind pole täidetud); ostjal risk üle maksta emotsiooni ajel või sattuda pettuse ohvriks, kui müüja pole usaldusväärne.
Kus oksjoneid korraldatakse
Oksjoneid võib korraldada nii füüsiliselt oksjonimajas kui ka internetis. Tänapäeval on internetiplatvormid muutnud oksjonid kättesaadavaks laiadele massidele: pakkumised tehakse reaalajas veebis või mobiilirakenduses, sageli koos pildi- ja kirjeldusmaterjaliga. Mõned oksjonid toimuvad ka telefoni teel või kirjalikult (nt suletud pakkumised).
Nõuanded ostjale
- Uuri eset ja selle seisukorda hoolikalt (kirjeldused, pildid, autentsuse sertifikaadid).
- Määra eelnevalt maksimaalne summa ja hoia sellest kinni — ära lase emotsioonil otsustada.
- Kontrolli müüja või oksjonimaja mainet ning tagasimakse- ja garantiitingimusi.
- Arvesta lisakuludega: transpordi-, maksud, oksjonitasud.
- Kasuta proksipakkumist, kui soovid automaatselt konkureerida ilma pidevalt veebis viibimata.
Nõuanded müüjale
- Kirjelda eset tõesti ja põhjalikult; lisa kvaliteetsed fotod.
- Mõtle läbi algushind ja reservhind – liiga kõrge reserv võib huvi vähendada, liiga madal võib tuua madala müügihinna.
- Arvesta platvormi tasude ja saatmiskuludega, et lõppkasum oleks soovitud.
- Valmista ette dokumendid, autentsuse tõendid või hooldusajalugu, kui need on teemaks.
Õiguslikud ja eetilised aspektid
Enampakkumisi reguleerivad erinevad seadused ja tarbijakaitsereeglid sõltuvalt riigist. Ajaline läbipaistvus, selged müügi- ja maksetingimused ning aus reklaam on olulised. Oksjonimajad peavad sageli järgima eeskirju, mis kaitsevad nii ostjaid kui ka müüjaid pettuste vastu.
Kokkuvõtlikult: enampakkumine on paindlik ja sageli tõhus müügimeetod, mille edu sõltub formaadist, reeglitest ning osalejate teadlikkusest. Enne oksjonil osalemist on soovitatav reeglid ja tingimused läbi lugeda ning teha eeltööd, et tagada turvaline ja edukas tehing.
Kiivri enampakkumine Christie's.
Melburne'i teeoksjon, trükis aastast 1885. Samuti on kujutatud tee kaalumist ja maitsmist.
Värske tuunikala oksjon Jaapanis
"Grasmere" Ferry Roadil ootab müüki oksjonil. Enampakkumise veebilehel on kirjas: "Vaba viktoriaanlik kinnistu, mis vajab täielikku renoveerimist ja asub avatud maal, ümbritsev muruplats ulatub 8,11 aakrile. Hind: 150 000 - 200 000 naelsterlingit."
Kõige tavalisemad enampakkumise liigid
Kõige tavalisemad oksjonid on järgmised:
- Inglise oksjon: kõrgeima pakkumise tegija võidab. Oksjon algab madalaimast hinnast, millega müüja on valmis müüma, ja tõuseb koos hinnaga seni, kuni keegi on valmis maksma kõrgemat hinda.
- Hollandi oksjon käib vastupidi: Enampakkumine algab kõrgeima hinnaga ja liigub allapoole, kuni leitakse hind, millega keegi on valmis ostma. Oksjon peatub, kui saavutatakse eelnevalt kindlaks määratud madalaim hind, millest madalamal ei saa oksjonit toimuda.
- Suletud enampakkumine: Kõik pakkumised esitatakse üheaegselt kinnises ümbrikus, kõrgeima pakkumise teinud pakkuja võidab.
- Vicrey oksjon (või teise hinnaga kinnise pakkumise oksjon) : Toimib samamoodi nagu esimese pakkumise kinnine oksjon, kuid pakkuja mängib ainult teise kõrgeima hinnaga. Selline oksjon on väga oluline majandusteoorias ja teatud majanduslike kontekstide modelleerimiseks.
Mehhanismid, miks oksjonid toimivad
Oksjonid toimivad teabe asümmeetria tõttu: Müüja soovib müüa võimalikult kõrge hinnaga ja ostjad soovivad maksta võimalikult vähe, kuid müüja ei tea, milliseid hindu ostjad on valmis maksma: Liiga kõrge hinna määramine tähendab, et müüki ei toimu, liiga madala hinna määramine tähendab, et kasum jääb väiksemaks. Iga ostja teab, kui palju ta on valmis maksma, kuid ei tea hinda, mida teised ostjad on valmis maksma. Seega mõjutavad ostjad üksteist. Teooriat, mis modelleerib neid nähtusi, nimetatakse oksjoniteooriaks. See põhineb mänguteoorial ja mikroökonoomikal.
Küsimused ja vastused
K: Mis on oksjon?
V: Oksjon on kaupade ja teenuste ostu- ja müügimeetod, kus eseme hind ei ole eelnevalt kindlaks määratud.
K: Mis on pakkumine oksjonil?
V: Oksjonil tehtav pakkumine on summa, mida inimene on valmis müüdava eseme eest maksma.
K: Kuidas hinnatakse pakkumisi oksjonil?
V: Pakkumisi hinnatakse igas oksjonivoorus ja kui teatavad kriteeriumid on täidetud, siis oksjon peatatakse ja kaup müüakse kõrgeima pakkumise teinud isikule.
K: Kas oksjonid on erinevat tüüpi?
V: Jah, on olemas eri liiki oksjonid, millel on erinevad reeglid sõltuvalt müüdavatest esemetest.
K: Mis juhtub, kui eset oksjonil ei müüda?
V: Kui eset ei müüda oksjonil, kas seetõttu, et pakkuja ei vastanud kriteeriumidele, või seetõttu, et pakkumisi ei olnud, siis eset ei müüda.
K: Kas oksjoneid saab teha internetis?
V: Jah, enampakkumisi saab teha nii internetis kui ka väljaspool seda ning pakkumisi saab teha mitmel viisil, näiteks interneti või telefoni teel.
K: Kas on ettevõtteid, mis on spetsialiseerunud oksjonite korraldamisele?
V: Jah, on ettevõtteid, mis on spetsialiseerunud oksjonite korraldamisele, ning nad võivad oma teenuste eest tasu võtta ja saada komisjonitasu, mis sõltub eseme müügihinnast.
Otsige