Sümfooniline poeem
Sümfooniline luuletus või tondipoeem on orkestrimuusika, millega on seotud lugu või mis kirjeldab midagi, näiteks luuletust või maali või mis tahes ideed, mis ei ole muusika. Sümfooniline luuletus on programmiline muusika (muusika instrumentidele, millel on muusikaväline idee).
Sümfoonilised luuletused kirjutati enamasti 19. sajandil, ajal, mida tuntakse kui romantilist perioodi. Need on tavaliselt üheosalised ja kestavad võib-olla 10-20 minutit. Mõned pikemad neist, näiteks Richard Straussi "Ein Heldenleben", on palju pikemad, nagu sümfoonia, mille neli osa jooksevad üksteise sisse.
Seda ideed võib näha Beethoveni overtuaarides, mis jutustavad loo ooperist või näidendist, mida kavatsetakse esitada. Sellised heliloojad nagu Felix Mendelssohn hakkasid seejärel kirjutama overtuure, mis jutustasid lugu, kuid ei olnud seotud ühegi ooperiga. Fingali koobas (1832) kirjeldab merd, mis lööb vastu Šoti Hebriidide kalju.
Franz Liszt oli helilooja, kes tegi sümfoonilisest luuletusest olulise muusikavormi. Ta kirjutas kaksteist teost, mida ta nimetas "Symphonische Dichtung" (sümfooniline luuletus), sest muusika areneb samamoodi nagu sümfoonias. Üks näide on Mazeppa (1851), mis kirjeldab Victor Hugo luuletust metsikust hobusest, kes kannab enda külge seotud meest, kuni ukrainlased päästavad ta ja teevad temast oma pealiku.
Teised heliloojad, kes on kirjutanud sümfoonilisi luuletusi, on Sergei Rahmaninov, Modest Mussorgski, CamilleSaint-Saëns, Claude Debussy, Jean Sibelius, Bedřich Smetana, Antonín Dvořák, Pjotr Tšaikovski ja César Franck.
Richard Straussi tondipoeemi "Also sprach Zarathustra" (1895-1896) algus on viimastel aastatel saanud eriti kuulsaks tänu selle kasutamisele filmis "2001: Kosmoselugu".
Küsimused ja vastused
K: Mis on sümfooniline luuletus?
V: Sümfooniline luuletus on orkestrimuusika, millele on lisatud lugu või mis kirjeldab midagi, näiteks luuletust või maali või mis tahes ideed, mis ei ole muusika. Tegemist on teatmemuusikaga, mis koosneb tavaliselt ühest 10-20 minutit kestvast osast.
K: Millal olid sümfoonilised luuletused populaarsed?
V: Sümfoonilisi luuletusi kirjutati peamiselt 19. sajandil, romantika ajal.
K: Kes oli see helilooja, kes tegi sümfoonilisest luuletusest olulise muusikavormi?
V: Franz Liszt oli helilooja, kes tegi sümfoonilisest luuletusest olulise muusikavormi. Ta kirjutas kaksteist teost, mida ta nimetas Symphonische Dichtung (sümfooniline poeem).
K: Millised on mõned näited kuulsatest sümfoonilistest luuletustest?
V: Kuulsate sümfooniliste luuletuste hulka kuuluvad näiteks Felix Mendelssohni "Fingali koobas", Franz Liszti "Mazeppa", Richard Straussi "Also sprach Zarathustra" ning Sergei Rachmaninovi, Modest Mussorgski, Camille Saint-Saënsi, Claude Debussy, Jean Sibeliuse, Bedřich Smetana, Antonín Dvořáki, Pjotr Tšaikovski ja César Francki teosed.
K: Kui kaua kestab enamik sümfoonilisi luuletusi?
V: Enamik sümfoonilisi luuletusi kestab 10-20 minutit, kuigi mõned neist võivad olla palju pikemad, nagu Richard Straussi Ein Heldenleben, mille neli osa jooksevad üksteise sisse.
K: Mis inspireeris Beethoveni overtuure?
V: Beethoveni overtuurid olid inspireeritud lugudest ooperitest või näidenditest, mida kavatseti esitada.
K: Mida kirjeldab Fingali koobas?
V: "Fingali koobas" (1832) kirjeldab Šoti Hebriididel asuva koopa kaljudele laksuvat merd.
