Jean Sibelius

Tema elu

Varajane elu

Jean (hääldatakse prantsuse keeles) on sündinud 100 km Soome pealinnast Helsingist põhja pool. Tema vanaisa oli muutnud perekonnanime soomepärasest nimest ladinakeelseks "Sibelius". Tema isa suri kooleraepideemia ajal, kui Jean oli väga noor. Tema pere rääkis kodus rootsi keelt, kuid kui ta oli üheteistkümneaastane, läks ta soomekeelsesse kooli. Ta õppis viiulit mängima ja tahtis saada solistiks. Ta armastas lugeda Kalevalat, mis oli pikk eepiline luuletus vanadest soome legendidest. Samuti armastas ta rootsikeelseid luuletajaid, kes kirjutasid luuletusi loodusest.

1885. aastal läks ta Helsingisse õigusteadust õppima, kuid loobus peagi õigusteadusest ja keskendus viiuliõpingutele ja kompositsioonile. Ta läks Berliini, et jätkata muusikaõpinguid. Ta sõbrunes pianisti ja helilooja Ferruccio Busoniga ning läks koos temaga Leipzigi. Sel ajal kirjutas ta peamiselt kammermuusikat. Viinis sai ta Karl Goldmarkilt tunde ja kuulas palju orkestrimuusikat. Ta kulutas palju oma raha, suur osa sellest joomisele, mis pidi olema tema suur probleem paljude aastate jooksul.

Varajane edu

Ta läks 1891. aastal tagasi Soome. Ta teenis raha õpetamisega. Ta kirjutas suure teose orkestrile ja lauljatele nimega Kullervo . Sõnad olid soomekeelsed, lugu oli Kalevala luuletusest. See teos tegi ta kuulsaks.

1892. aastal abiellus ta Aino Järnefeltiga. Tema isa oli kindral ja väga huvitatud soome keelest. Soomlased püüdsid sel ajal üha enam vabaneda Venemaa valitsemisest. Sibelius kirjutas 1890. aastatel rohkem patriootilist muusikat, näiteks tondipoeemi "En Saga" ja Lemminkäineni legendid, mille hulka kuulub ka populaarne "Tuonela luik". Tema patriootiline tondipoeem "Finlandia" on tänapäevalgi väga populaarne. Tema muusika oli sel ajal mõjutatud Wagnerist ja Tšaikovskist. Ta kuulis ka soome rahvameloodiaid ja kuigi ta ei kasuta neid otseselt oma muusikas, said need osaks tema muusikakeelest. 1897. aastal sai ta riigipensioni, mis aitas teda rahaliselt, kuigi aastaid jäi ta siiski väga sageli rahapuuduses, sest tal oli kallis maitse.

Küpsed aastad

Aastatel 1899-1924 kirjutas Sibelius 7 sümfooniat, mis tegid ta ülemaailmselt kuulsaks. Tema sõber, dirigent Kajanus, dirigeeris Sibeliuse teoseid, kui ta viis Helsingi Filharmooniaorkestri ringreisile mööda Euroopat. Tema naine hakkas muretsema, kui palju Sibelius Helsingis alkoholi tarvitas, ja nii veenis ta 1903. aastal Sibeliust kolima pere Soome maale Ainola-nimelisse paika. Nad lasid ehitada maja Järvenpääl. Peale mõne lühikese Helsingis veedetud perioodi veetis ta seal kogu ülejäänud elu. Tema esimesed teosed, mida ta seal kirjutas, olid sümfoonia nr 2 ja viiulikontsert. 1908. aastal haigestus ta raskelt ja pidi mitmeks aastaks lõpetama sigarite suitsetamise ja alkoholi tarvitamise. Ta jätkas reisimist ja külastas mitu korda Inglismaad ning 1914. aastal Ameerika Ühendriike, kus ta oli väga populaarne. Pärast sõda jätkas ta rohkem sümfooniate ja ka mõnede lühikeste kergete teoste kirjutamist. Tema viimane suur teos oli 1926. aastal kirjutatud tondipoeem "Tapiola". Ta üritas kirjutada veel ühe sümfoonia (nr 8), kuid loobus ja hävitas selle. Ta ei kirjutanud enam kunagi muusikat. Ta elas veel 30 aastat pensionärina oma majas Soome maal. Ta suri ajuveritsusesse. Maja on nüüd Sibeliuse muuseum.

Perekonnaelu

Sibeliuse abikaasa Aino oli pärit väga auväärsest perekonnast. Kuigi tema isa oli sõjaväe kindral, oli Järnefeldi perekonnas, kuhu kuulusid muusikud, maalijad ja luuletajad, väga suur kultuurihuvi. Jean armus Aino'sse oma esimesel külaskäigul tema koju. Aino pidi olema talle kogu elu ustavaks naiseks, kuigi ta kannatas palju raskusi tema alkoholiprobleemide ja võlgade tõttu. Neil oli viis tütart.

Tema teosed

Sibelius on kõige paremini tuntud oma sümfooniate ja tondipoeemide poolest. Tema sümfooniad on üksteisest väga erinevad, ühtki neist ei saa nimetada tema stiilile "tüüpiliseks". Varased sümfooniad on romantilise iseloomuga, hilisemates sümfooniates katsetab ta palju uusi ideid ja helisid. Tema Viiulikontserti mängivad kõik suured viiuldajad. Sibelius kirjutas palju laule laulule ja klaverile. Need on enamasti rootsi luuletuste seaded. Ta kirjutas ka palju kooriteoseid, enamasti soome keeles. Need vokaalteosed ei ole väljaspool Soomet nii tuntud, sest nende keel ei ole välismaal tuttav, kuid seal on mõned väga head laulud, eriti "Luonnotar". Lisaks oma tähtsatele teostele kirjutas ta ka palju lühikesi teoseid, et teenida piisavalt raha elamiseks. Nende hulka kuuluvad nii laulud kui ka paljud lühikesed klaveripalad.

Sibeliuse muusika on tänapäeval äärmiselt populaarne. Tema muusika on mõjutanud ka hiljutisi heliloojaid.