Soome keel – uurali keele päritolu, omadused ja ametlik staatus Soomes ja Rootsis
Avasta soome keele uurali päritolu, unikaalsed grammatilised ja häälikueelised ning selle ametlik staatus Soomes ja Rootsis – põhjalik ja kaasahaarav ülevaade keele eripäradest.
Soome keel on soome-ugri keel, mis kuulub uurali keelte perekonda. See on üks Soome kahest ametlikust keelest. See on ka Rootsi ametlik vähemuskeel. Soome keel on üks neljast Euroopa riigikeelest, mis ei ole indoeuroopa keel. Teised kolm on eesti ja ungari keel, mis on samuti uurali keeled, ning baski keel.
Päritolu ja ajalooline taust
Soome keel on arenenud urnali keelte harust, mida nimetatakse protokeeleks (Proto-Uralic). Keele ajalooline eristumine teistest soome-ugri keeltest toimus aastatuhandete vältel; suguvõsale kuuluvad lähemad sugulaskeeled on saami keeled, eesti ja karjala. Kirjalikud allikad soome keelest on suhteliselt hilised (esimesed märkimisväärsed tekstinäited pärinevad keskajast), kuid keel ise põhineb palju vanemal suulisel traditsioonil.
Peamised keelelised omadused
- Vokaaliharmoonia: soome keeles on süsteem, kus sõna vokaalid sobituvad teatud reeglite järgi kokku (nt sõnad sisaldavad kas ees- või tagavokaale).
- Agglutineeriv morfoloogia: tähenduslikud grammatilised vormid moodustatakse liitmiste teel, lisades sõnasõlmede ja lõppude kaudu mitmeid vorme.
- Kõnepideva käänete süsteem: tavaliselt mainitakse umbes 15 käänet (nt nominatiiv, genitiiv, partitiiv, illatiiv, elatiiv jpt), mis väljendavad suhted asemel, suunas ja omandis.
- Põhivormis sooneutraalsus: isikulisi asesõnu ei markeerita sugude järgi (pole grammatilist sugu).
- Konsonantide gradatsioon: eriline fonoloogiline protsess, mis muudab konsonantide tugevust sõna vormi muutudes (nt k → (Ø) või p → v teatud grammatilistes vormides).
- Sõnajärjestus: vaba, kuid tüüpiliselt SVO (subjekt–verb–objekt); rõhu ja informatsiooni järgi võib järjekord muutuda.
Kirjasüsteem ja standardkeel
Soome keel kasutab ladina tähestikku koos täppidega ä ja ö ning mõningaid muid tähti (näiteks å kasutatakse rühmades ja laenudes). Kirjaviis on üldiselt fonemaatiline: häälikud kirjutatakse üheselt. Standardkeel (yleiskieli) kujunes peamiselt 19. sajandi ja sellele järgnenud perioodil, see põhineb peamiselt kesk- ja lõuna-läänes asuvatel murretes traditsioonidel. Keele kujundamise ja normeerimisega tegeleb muu hulgas ka Soome Keeleteaduste Instituut (Kotimaisten kielten keskus).
Ametlik staatus ja levik
Soome keel on Soome riigikeelena laialt kasutusel avalikus halduses, hariduses ja meedias; Soomes on kaks riigikeelt — soome ja rootsi — ning mitmed omavalitsused on ametlikult kahekeelsed. Soome keel on ka Euroopa Liidu ametlik keel alates Soome liitumisest 1995. aastal.
Rootsis on soome keel tunnustatud vähemuskeelena; lisaks on seal eraldi tunnustatud murdevariant meänkieli (tornio-meänkieli), mis räägitakse peamiselt Tornio jõe ümbruses. Soome keelt kõneldakse ka Venemaal (peamiselt Karjalas), Norras ja mujal skandinaavias elavate soome-emigrantide seas.
Tänapäeval on soome keelt rääkijaid kokku umbes 5,4–5,6 miljonit, suurem osa elab Soomes.
Dialektid ja sugulaskeeled
Soome keelel on palju murdeid, mida liigitatakse tavaliselt lääne- ja ida-murdeks ning nende alamrühmadeks (nt savooma ehk Savonian murded, karjala mõjud, lõuna- ja põhjamurded). Lähedased sugulaskeeled on eesti, karjala ja ungari, samuti saami keeled kaugemal sugulusel.
Laen- ja mõjusõnad
Soome sõnavara on rikkalikult mõjutanud teisi keeli, eriti rootsi (pikaajalisest ajaloolisest kontaktist), samuti vene, saksa ja tänapäeval inglise keel. Paljud ametlikud ja igapäevased sõnad on laenatud või kajastavad kontaktiajalugu.
Kultuuriline ja hariduslik roll
Soome keel on keskne osa Soome rahvuslikust identiteedist: tähtsad kirjanduslikud teosed, nagu Kalevala, on mõjutanud nii kirjandust kui ka rahvuslikku eneseteadvust. Soome keel on ka hariduse ja teaduse keel Soomes; koolisüsteem ja kõrgkoolid pakuvad õppetööd peamiselt soome keeles, lisaks rootsi- ja mitmekeelseid võimalusi.
Lühinäide
Lihtne lause soome keeles: Minä puhun suomea. (Eesti keelde tõlkes: "Ma räägin soome keelt.")
Soome keel on elav ja arenev keel, millel on tugev kohalik roll ning tähtis positsioon ka rahvusvaheliselt läbi kultuuri- ja teadusvahetuse ning Euroopa institutsioonide.
Seotud keeled
Soome keele grammatika ja enamik soome sõnu on väga erinevad teiste Euroopa keelte omadest, sest soome keel ei ole indoeuroopa keel. Kaks teist rahvuskeelt, mis on uurali keeled nagu soome keel, on eesti ja ungari keel. Eestlased ja soomlased võivad tavaliselt üksteisest aru saada, kuid nende keeled on väga erinevad. Kuigi soome ja ungari keel on sugulaskeeled, ei näe ega kõla nad sarnaselt. Soome ja ungari keeled eraldusid juba ammu ja kummalegi keelele on kujunenud oma sõnavara. Inimesed, kes oskavad soome keelt, ei mõista ungari keelt ilma lisauuringuteta, ja ungarlased ei saa soome keelest aru. Siiski on mõned põhilised sõnad, mis on väga sarnased, näiteks: 'käsi' (soome 'käsi' vs. ungari 'kéz') 'minna' (soome 'minna' vs. ungari 'menni'), 'kala' (soome 'kala' vs. ungari 'hal').
Soome keele grammatika
Soome keel on sünteetiline ja agglutinatiivne keel. See tähendab, et soome keele sõnadel on tüvi, mida nimetatakse "kehaks", ja teised osad nende sees, mis moodustavad tähenduse. Soome keel sarnaneb selles osas jaapani keelele, türgi keelele ja ladina keelele. Soome keeles on 17 juhtumit/sõnatüüpi (sanatüüpit). Võite mõelda, et "kaasus" on sõnale lisatud lõpp, mis aitab kirjeldada selle otstarvet lauses. Verbidel on 5 temporaali (oleviku-, mineviku-, perfekti-, pluperfekti- ja tulevikuvorm). Lisaks on verbidel kaks osalauset (aktiiv ja passiiv). Soome keeles on rohkesti olemas ka gerundid, mis on verbidest moodustatud nimisõnad (näiteks: lugemine - lugeda) (lukeminen - lugeda).
Soome keel on keeruline, isemuutuv keel. Ameerika Ühendriikide välisministeerium on selle keele liigitanud inglise keelt emakeelena kõnelevate inimeste jaoks väga keeruliseks keeleks. Raskus ei tulene mitte ainult keele grammatilisest struktuurist, vaid ka hääldusest ja intonatsioonist võrreldes inglise keelega.
Soome õigekiri ja hääldus
Soome keelt hääldatakse nii, nagu seda kirjutatakse. Mõne tähe hääldus on sarnane inglise keelega. Siiski:
- 'j' on nagu ingliskeelne 'y' sõnas 'yes'.
- 's' on nagu ingliskeelne 's' sõnas 'sad' (mitte kunagi nagu 'z').
- "h" hääldatakse alati, isegi silbi lõpus, nt "ahdas" ("kitsas").
- topeltvokaalid muudavad heli pikaks
- 'ä' on sarnane 'a'-ga inglise keeles 'cat'.
- 'ö' on peaaegu nagu ingliskeelne artikkel 'a'. Seda hääldatakse ümarate huultega, nagu 'eu' prantsuse keeles 'peur' või saksa keeles 'ö'.
- c-tähte ei kasutata. See asendatakse kas "k"-ga või "s"-ga, et vältida segadust ja muuta kirjutamine lihtsamaks.
- tähte "q" ei kasutata. Kirjutamise lihtsustamiseks asendatakse see kas "k" või "kv" tähega.
- täht "y" hääldub nagu "u" prantsuse keeles või "i" sõnas "in", kuid ümarate huultega, väga lähedaselt "ö-le".
- täht "z" hääldatakse "ts" nagu saksa keeles. Kirjutamise lihtsustamiseks kirjutatakse seda sageli "ts".
- x-täht kirjutatakse tavaliselt ks-tähega, et lihtsustada kirjutamist, näiteks sõnas "taksi" asemel "taxi".
Inglise keele kõnelejad hingavad sageli välja, kui nad ütlevad selliseid tähti nagu "k", "p" ja "t". Soome keeles nad seda ei tee, ja "hääle alla neelamine", nagu öeldakse vanasõnas, nõuab palju harjutamist.
Soome diftongide (öy, yö, äy, eu jne.) õige hääldamine on keeruline.
Soome sõnade näited
| Üks | Üks |
| Kaks | Kaks |
| Kolme | Kolm |
| Kyllä | Jah |
| Ei | Ei |
| Mina | I |
| Sinä/Te | Sa |
| Hän | Ta/ne |
| Mina | Me |
| Ta | Nad |
| Olen/Minä olen | Ma olen |
| Suomi | Soome |
| Talo | Maja |
| Koti | Kodu |
| Tie | Way |
| Äiti | Ema |
| Isä | Isa |
| Tyttö | Tüdruk |
| Poika | Poiss |
| Vauva | Beebi |
| Auto | Auto |
| Juna | Rong |
| Lentokone | Lennuk |
| Ravintola | Restoran |
| Nukke | Nukk |
| Sänky | Voodi |
| Tuoli | Tooli |
| Kaupunki | Linn/linn |
| Puisto | Park |
| Polkupyörä | Jalgratas |
| Kukka | Lill |
| Kevad | Kevadine |
| Kesä | Suvi |
| Syksy | Sügis/Sügis |
| Talvi | Talv |
Põhilised soome keele väljendid
| Hei | Tere |
| Mis kuulub? | Kuidas teil läheb? (mitteametlik) |
| Kiitos hyvää | Väga hästi, tänan teid |
| Kiitos | Tänan teid |
| Kiitos palju | Tänan teid väga |
| Hyvää huomenta | Tere hommikust. |
| Hyvää iltaa | Tere õhtust. |
| Hyvää yötä | Head ööd. |
| Hyvästi | Hüvasti |
| Nimeni on Anna | Minu nimi on Anna |
| En osaa rääkida suomea | Ma ei oska soome keelt |
| Puhutteko inglantia? | Kas te räägite inglise keelt? |
Küsimused ja vastused
K: Mis on soome keel?
V: Soome keel on Soomes kõneldav uurali keel, mida peetakse üheks riigi kahest ametlikust keelest.
K: Mitu ametlikku keelt on Soomes?
V: Soomes on kaks ametlikku keelt ja soome keel on üks neist.
K: Kas soome keelt räägitakse ka väljaspool Soomet?
V: Jah, soome keel on Rootsis ametlik vähemuskeel.
K: Kas soome keel on indoeuroopa keel?
V: Ei, soome keel ei ole indoeuroopa keel. See on üks neljast Euroopa rahvuskeelest, mis ei ole indoeuroopa keel.
K: Millised on teised uurali keeled peale soome keele?
V: Lisaks soome keelele on uurali keeled ka eesti ja ungari keel.
K: Mis on baski keel?
V: Baski keel on veel üks Euroopa keel, mis ei ole indoeuroopa keel.
K: Kas soome keelel on mingi seos teiste keeltega?
V: Soome keel kuulub uurali keelte perekonda, kuhu kuuluvad ka eesti, ungari ja saami keel. Nendel keeltel on mõningaid sarnasusi, kuid nad ei ole suguluses indoeuroopa keeltega nagu inglise, prantsuse või saksa keel.
Otsige