Soome keel
Soome keel on soome-ugri keel, mis kuulub uurali keelte perekonda. See on üks Soome kahest ametlikust keelest. See on ka Rootsi ametlik vähemuskeel. Soome keel on üks neljast Euroopa riigikeelest, mis ei ole indoeuroopa keel. Teised kolm on eesti ja ungari keel, mis on samuti uurali keeled, ning baski keel.
Seotud keeled
Soome keele grammatika ja enamik soome sõnu on väga erinevad teiste Euroopa keelte omadest, sest soome keel ei ole indoeuroopa keel. Kaks teist rahvuskeelt, mis on uurali keeled nagu soome keel, on eesti ja ungari keel. Eestlased ja soomlased võivad tavaliselt üksteisest aru saada, kuid nende keeled on väga erinevad. Kuigi soome ja ungari keel on sugulaskeeled, ei näe ega kõla nad sarnaselt. Soome ja ungari keeled eraldusid juba ammu ja kummalegi keelele on kujunenud oma sõnavara. Inimesed, kes oskavad soome keelt, ei mõista ungari keelt ilma lisauuringuteta, ja ungarlased ei saa soome keelest aru. Siiski on mõned põhilised sõnad, mis on väga sarnased, näiteks: 'käsi' (soome 'käsi' vs. ungari 'kéz') 'minna' (soome 'minna' vs. ungari 'menni'), 'kala' (soome 'kala' vs. ungari 'hal').
Soome keele grammatika
Soome keel on sünteetiline ja agglutinatiivne keel. See tähendab, et soome keele sõnadel on tüvi, mida nimetatakse "kehaks", ja teised osad nende sees, mis moodustavad tähenduse. Soome keel sarnaneb selles osas jaapani keelele, türgi keelele ja ladina keelele. Soome keeles on 17 juhtumit/sõnatüüpi (sanatüüpit). Võite mõelda, et "kaasus" on sõnale lisatud lõpp, mis aitab kirjeldada selle otstarvet lauses. Verbidel on 5 temporaali (oleviku-, mineviku-, perfekti-, pluperfekti- ja tulevikuvorm). Lisaks on verbidel kaks osalauset (aktiiv ja passiiv). Soome keeles on rohkesti olemas ka gerundid, mis on verbidest moodustatud nimisõnad (näiteks: lugemine - lugeda) (lukeminen - lugeda).
Soome keel on keeruline, isemuutuv keel. Ameerika Ühendriikide välisministeerium on selle keele liigitanud inglise keelt emakeelena kõnelevate inimeste jaoks väga keeruliseks keeleks. Raskus ei tulene mitte ainult keele grammatilisest struktuurist, vaid ka hääldusest ja intonatsioonist võrreldes inglise keelega.
Soome õigekiri ja hääldus
Soome keelt hääldatakse nii, nagu seda kirjutatakse. Mõne tähe hääldus on sarnane inglise keelega. Siiski:
- 'j' on nagu ingliskeelne 'y' sõnas 'yes'.
- 's' on nagu ingliskeelne 's' sõnas 'sad' (mitte kunagi nagu 'z').
- "h" hääldatakse alati, isegi silbi lõpus, nt "ahdas" ("kitsas").
- topeltvokaalid muudavad heli pikaks
- 'ä' on sarnane 'a'-ga inglise keeles 'cat'.
- 'ö' on peaaegu nagu ingliskeelne artikkel 'a'. Seda hääldatakse ümarate huultega, nagu 'eu' prantsuse keeles 'peur' või saksa keeles 'ö'.
- c-tähte ei kasutata. See asendatakse kas "k"-ga või "s"-ga, et vältida segadust ja muuta kirjutamine lihtsamaks.
- tähte "q" ei kasutata. Kirjutamise lihtsustamiseks asendatakse see kas "k" või "kv" tähega.
- täht "y" hääldub nagu "u" prantsuse keeles või "i" sõnas "in", kuid ümarate huultega, väga lähedaselt "ö-le".
- täht "z" hääldatakse "ts" nagu saksa keeles. Kirjutamise lihtsustamiseks kirjutatakse seda sageli "ts".
- x-täht kirjutatakse tavaliselt ks-tähega, et lihtsustada kirjutamist, näiteks sõnas "taksi" asemel "taxi".
Inglise keele kõnelejad hingavad sageli välja, kui nad ütlevad selliseid tähti nagu "k", "p" ja "t". Soome keeles nad seda ei tee, ja "hääle alla neelamine", nagu öeldakse vanasõnas, nõuab palju harjutamist.
Soome diftongide (öy, yö, äy, eu jne.) õige hääldamine on keeruline.
Soome sõnade näited
| Üks | Üks |
| Kaks | Kaks |
| Kolme | Kolm |
| Kyllä | Jah |
| Ei | Ei |
| Mina | I |
| Sinä/Te | Sa |
| Hän | Ta/ne |
| Mina | Me |
| Ta | Nad |
| Olen/Minä olen | Ma olen |
| Suomi | Soome |
| Talo | Maja |
| Koti | Kodu |
| Tie | Way |
| Äiti | Ema |
| Isä | Isa |
| Tyttö | Tüdruk |
| Poika | Poiss |
| Vauva | Beebi |
| Auto | Auto |
| Juna | Rong |
| Lentokone | Lennuk |
| Ravintola | Restoran |
| Nukke | Nukk |
| Sänky | Voodi |
| Tuoli | Tooli |
| Kaupunki | Linn/linn |
| Puisto | Park |
| Polkupyörä | Jalgratas |
| Kukka | Lill |
| Kevad | Kevadine |
| Kesä | Suvi |
| Syksy | Sügis/Sügis |
| Talvi | Talv |
Põhilised soome keele väljendid
| Hei | Tere |
| Mis kuulub? | Kuidas teil läheb? (mitteametlik) |
| Kiitos hyvää | Väga hästi, tänan teid |
| Kiitos | Tänan teid |
| Kiitos palju | Tänan teid väga |
| Hyvää huomenta | Tere hommikust. |
| Hyvää iltaa | Tere õhtust. |
| Hyvää yötä | Head ööd. |
| Hyvästi | Hüvasti |
| Nimeni on Anna | Minu nimi on Anna |
| En osaa rääkida suomea | Ma ei oska soome keelt |
| Puhutteko inglantia? | Kas te räägite inglise keelt? |
Küsimused ja vastused
K: Mis on soome keel?
V: Soome keel on Soomes kõneldav uurali keel, mida peetakse üheks riigi kahest ametlikust keelest.
K: Mitu ametlikku keelt on Soomes?
V: Soomes on kaks ametlikku keelt ja soome keel on üks neist.
K: Kas soome keelt räägitakse ka väljaspool Soomet?
V: Jah, soome keel on Rootsis ametlik vähemuskeel.
K: Kas soome keel on indoeuroopa keel?
V: Ei, soome keel ei ole indoeuroopa keel. See on üks neljast Euroopa rahvuskeelest, mis ei ole indoeuroopa keel.
K: Millised on teised uurali keeled peale soome keele?
V: Lisaks soome keelele on uurali keeled ka eesti ja ungari keel.
K: Mis on baski keel?
V: Baski keel on veel üks Euroopa keel, mis ei ole indoeuroopa keel.
K: Kas soome keelel on mingi seos teiste keeltega?
V: Soome keel kuulub uurali keelte perekonda, kuhu kuuluvad ka eesti, ungari ja saami keel. Nendel keeltel on mõningaid sarnasusi, kuid nad ei ole suguluses indoeuroopa keeltega nagu inglise, prantsuse või saksa keel.
