Sonaadivorm
Sonaatvorm on viis muusikapala korraldamiseks. Seda on kasutatud mitmetes teostes alates klassikalisest ajast (alates 18. sajandi keskpaigast). Sonaatvormis muusikapalade kuulamine aitab seda täielikult mõista ja on kasulik teada midagi erinevate võtmete kohta.
Sonaatvormi ei kasutata ainult sonaatides. See võib olla sümfooniate, kontsertide, overtuuride jne. osade vorm.
Barokiajastul kirjutasid sellised heliloojad nagu Bach ja Händel tantsuliste liikumistega teoseid nagu menuett. Need olid "binaarses vormis". See tähendas, et selles oli kaks osa. Need kaks osa olid sageli ühesuguse pikkusega ja neid eraldas kahekordne taktijoon, mis tähendas, et iga osa kordus. Muusika ei olnud kogu aeg ühes ja samas võtmes. Esimene osa võis moduleeruda (vahetada võtit) ja seejärel moduleerus teine osa järk-järgult tagasi, nii et see kõlas lõpus lõpetatuna.
Domenico Scarlatti kirjutas sonaadid klavessiinile samuti binaarses vormis, kuid pikemalt ja keerukamalt. Esimene osa algas põhitoonis oleva teemaga ja seejärel moduleerus kontrastiks teise tooniga. Teine osa võis olla pikem kui esimene sekund, alustades modulatsiooniga kaugematesse võtmetesse, enne kui jõuab tagasi, et korrata peateemat. Selline pala on sonaatvormi algus.
Haydn, Mozart ja Beethoven töötasid välja sonaatvormi idee. Sonaatvormi osa koosneb kolmest osast, mida nimetatakse: "ekspositsioon", "arendus" ja "resümee".
- Ekspositsioonis kuuleme kogu põhimaterjali: esimene meloodia - või meloodiarühm - põhitoonis, seejärel kontrastne meloodia või meloodiad seotud võtmes (tavaliselt "dominant", st põhitooni skaala 5. noodil asuvas võtmes või suhtelises mollis). Või kui esimene osa on moll-toonis, võib sageli kuulda teist teemat või teemasid suhtelises duuris.
- Arendusosas arendatakse muusikat, minnes mitmesse eri võtmesse. Muusika tundub siin ebastabiilne. Tekib pinge tunne. Kuulaja soovib tagasi pöörduda põhitämbrisse.
- Repertuaaris korratakse ekspositsiooni, kuid see muutub lõpu poole, nii et see lõpeb põhitoonis. Tundub, et pinge on kadunud ja kuulaja tunneb end õnnelikuna.
Sellist viisi muusikapala ülesehitamiseks kasutasid peaaegu kõik heliloojad alates 18. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandini. See annab võimaluse väga dramaatiliseks teoseks. Muidugi kasutavad heliloojad seda mõnikord erinevalt. Tihti on kogu teose jooksul tunda arengut, mitte ainult nn "arendusosa" ajal. Beethoveni viienda sümfoonia esimeses osas kulub kogu aeg alguses kuuldud kuulsa idee arendamisele: esimesed neli nooti (lühike-lühike-pikk). Ka ülejäänud kolm osa arendavad seda ideed edasi.
Küsimused ja vastused
K: Mis on sonaatvorm?
V: Sonaatvorm on muusikapala organiseerimise viis, mida on kasutatud alates klassikast. Seda võib kasutada sümfooniate, kontsertide, overtuuride ja muude osade puhul.
K: Kuidas kasutasid heliloojad barokiajastul binaarset vormi?
V: Barokiajastul kirjutasid sellised heliloojad nagu Bach ja Händel "binaarses vormis" tantsuliste liikumistega teoseid, näiteks menuette. See tähendas, et selles oli kaks osa, mis olid sageli sama pikad ja mida eraldas kahekordne taktijoon. Muusika ei püsinud ühes võtmes, vaid moduleerus (vahetas võtme) iga osa vahel, enne kui lõpetas tagasi põhivõtmes.
K: Kes töötas välja sonaatvormi?
V: Haydn, Mozart ja Beethoven arendasid sonaatvormi edasi. Sonaatvormi osa koosneb kolmest osast, mida nimetatakse "ekspositsiooniks", "arenduseks" ja "rekapitulatsiooniks".
K: Mis toimub ekspositsiooni ajal?
V: Ekspositsiooni ajal kuuleme kogu põhimaterjali - tavaliselt ühte või mitut teemat - kõigepealt põhitoonis, seejärel kontrastseid lugusid või lugusid seotud võtmes (tavaliselt domineeriv või suhteline moll).
K: Mis toimub arenduse ajal?
V: Arenduse ajal arendatakse muusikat edasi, minnes pinge loomiseks mitmesse eri võtmesse, enne kui repertuaari ajal pöördutakse tagasi põhitämbrisse.
K: Kuidas kasutab Beethoveni V sümfoonia sonaatvormi erinevalt?
V: Beethoveni Viies sümfoonia kulutab kogu oma aja kuulsa neljanoodilise motiivi arendamisele, selle asemel, et kasutada seda ainult arendusosas, nagu teised teosed teevad. Ka ülejäänud kolm osa arendavad seda ideed kogu oma kestuse vältel.
