Laetoli }}
Laetoli on leiukoht Tansaanias, mis on dateeritud plio-pleistotseeni. See on kuulus oma vulkaanilises tuhas säilinud homiinide jalajälgede poolest. Laetoli jalajälgede leiukoht asub Olduvai kurust 45 km lõuna pool. Selle kaevasid 1978. aastal välja arheoloogid Louis ja Mary Leakey. "Laetoli jalajäljed" pälvisid suurt avalikkuse tähelepanu, sest need on veenvad tõendid pliotseeni hominiinide kahejalgsuse kohta.
Need on 3,6 miljonit aastat tagasi dateeritud vanimad teadaolevad tõendid homiinide kahejalgsusest. Nüüdseks on leitud vanemaid tõendeid, näiteks Ardipithecus ramidus'e fossiilid. Laetolis välja kaevatud jalajäljed ja skeleti struktuur olid selged tõendid selle kohta, et kahejalgsus arenes välja enne hominiidide suurenenud aju. Kuigi see on vaieldav, arvatakse, et need kolm jalajälgi teinud isendit kuulusid liiki Australopithecus afarensis. Koos jalajälgedega leiti ka teisi homiinide ja loomade skeleti jäänuseid ning acheulei artefakte (käekirveid).
Pärast arutelu otsustati, et Laetoli jalajäljed teinud kolmest hominiini liigist on Australopithecus afarensis. See põhineb A. afrarensis'i emase hominiini jalaskeleti rekonstruktsioonil. Jalajälgede üksikasjalikus analüüsis võrreldi nii inimese kui ka kahejalgsete loomade, näiteks karude ja primaatide jalajälgi. Analüüsiti kõnnakuid (sammumustrit) ja jala struktuuri. Sammu pikkus, sammu pikkus, sammu laius ja jalalaba nurk näitasid, et A. afarensise kõnnak oli rohkem inimesele kui ahvile sarnane.
A. afarensis on seega kohustuslik kahejalgne hominiid. Tema aju suurus oli väga sarnane tänapäeva šimpanside ja gorillade omaga. Seega oli ta ühes olulises osas sarnane perekonnale Homo, kuna ta oli kahejalgne. See tähendab, et ta oli kohandatud elama avatud metsades ja savannides, mitte troopilistes vihmametsades. Teisest küljest oli tal umbes ahvi suurusega aju. Sellist olukorda, kus looma erinevad tunnused arenevad erineva kiirusega, nimetatakse mosaiiklikuks evolutsiooniks.
Laetoli fossiilide leiukoht Tansaania põhjaosas
Kunstniku rekonstrueeritud foto hominidi jalajäljest Laetolist.
Washingtoni Riiklikus Loodusmuuseumis eksponeeritud Laetoli jalajäljed.
Jalajäljed Euroopas
Vanimad hominiini jalajäljed Euroopas asuvad Suurbritannias. Need on umbes 800 000 kuni miljoni aasta vanused. Need leiti Happisburghi rannast, Ida-Angliast.
Arheoloogid kirjeldavad neid kui "vanimat teadaolevat hominiini jalajälge väljaspool Aafrikat, mis on umbes 1 miljon kuni 0,78 miljonit aastat tagasi". Leiukoht on tuntud varase pleistotseeni fauna ja taimestikuga setete säilimise poolest. Alates 2005. aastast on leitud tulekivist tööriistu. See tähendab, et inimesed asustasid Põhja-Euroopa vähemalt 350 000 aastat varem, kui seni arvati.
Kaart, mis näitab Happisburghi asukohta varases pleistotseenis, umbes 800 000 aastat tagasi.
Küsimused ja vastused
K: Mis on laetoli?
V: Laetoli on leiukoht Tansaanias, mis on dateeritud plio-pleistotseeni. See on kuulus oma homiinide jalajälgede poolest, mis on säilinud vulkaanilises tuhas.
K: Kus asub Laetoli jalajälgede leiukoht?
V: Laetoli jalajälgede leiukoht asub Olduvai kurust 45 km lõuna pool.
K: Kes kaevas Laetoli jalajäljed välja?
V: Laetoli jalajäljed kaevasid 1978. aastal välja arheoloogid Louis ja Mary Leakey.
K: Miks pälvisid "Laetoli jalajäljed" avalikkuse tähelepanu?
V: "Laetoli jalajäljed" pälvisid suurt avalikkuse tähelepanu, sest need on veenvad tõendid pliotseeni hominiinide kahejalgsuse kohta. Need on 3,6 miljonit aastat tagasi dateeritud vanimad teadaolevad tõendid homiinide kahejalgsuse kohta sel ajal.
K: Milline liik on arvatavasti teinud need jalajäljed Laetolis?
V: Pärast arutelu otsustati, et Laetolis jalajäljed teinud kolmest hominiini liigist on Australopithecus afarensis. See põhineb üksikasjalikul jalajälgede analüüsil, mille käigus võrreldi nii inimese kui ka kahejalgsete loomade, näiteks karude ja primaatide jälgi, ning sellel leiukohal leitud jalaskeleti jäänuste rekonstrueerimisel.
K: Mille poolest erineb A. afarensis perekonnast Homo?
V: A. afarensise aju oli väga sarnane tänapäeva šimpanside ja gorillade aju suurusega, kuid oli tänu kohustuslikule kahejalgsusele kohandatud elama avatud metsades ja savannides, erinevalt perekonnast Homo, millel kujunesid enne kahejalgseks saamist suuremad ajud.
Küsimus: Milline nähtus seletab, miks erinevad tunnused arenevad loomadel erineval kiirusel?
V: Seda olukorda, kus erinevad tunnused arenevad loomade seas erineva kiirusega, nimetatakse mosaiiklikuks evolutsiooniks.
