Laetoli: 3,6 miljonit aastat vanad jalajäljed tõendavad homiinide kahejalgsust
Laetoli on leiukoht Tansaanias, mis on dateeritud plio-pleistotseeni ajastusse. See koht on maailmas kuulus selle poolest, et vulkaanilise tuha sisse säilusid mitmesugused homiinide jalajäljed, mida 1978. aastal kaevasid välja arheoloogid Louis ja Mary Leakey. Laetoli jalajälgede leiukoht asub Olduvai kuru lähedal, ligikaudu 45 km lõunas. Jalajälgede vanuseks on määratud umbes 3,6 miljonit aastat, mis teeb neist seni selle vanuseklassiga nišis ühed kõige tuntumad tõendid homiinide kahejalgsusest.
Avastus, säilimine ja datering
Jalajäljed säilisid tänu sellele, et homiinid kõndisid pehme, niiske vulkaanilise tuha peal vahetult pärast purset; hiljem kattis need tuha- ja lihvikiht, mis kivistus ning säilitas jäljed. Daterdamiseks kasutati peamiselt vulkaanilise tuha potassiumi-argoni (K–Ar) meetodeid ja teisi geokronoloogilisi analüüse, mis andsid vanuseks ligikaudu 3,6 miljonit aastat. Moodustised seostatakse piirkonna Sadiman’i ja teiste vulkaanide tegevusega.
Mida jalajäljed näitavad
Laetoli radade hulka kuulub ligi 70 jälge, mis moodustavad umbes 20–27 meetri pikkuse rajajälje, mille on jätnud kolm hominiini isendit (tõlgendatud sageli kui kaks suurt ja üks väiksem isend). Jalajälgede kuju — kantakti ala, kontakti- ja toelementide paigutus, pöia suurus ja pöidla positsioon — ning astmupikkused ja sammulaius viitavad kahele olulisele järeldusele:
- Selge kahejalgsus: jalajäljed näitavad täiskasvanule sarnast, hästi kohandunud kahejalgsust (nn obligaatset kahejalgset kõndi), kus jalalaba ja kannaosas on inimesele omased kontaktimustrid.
- Kahejalgse kõndi ilmne sarnasus inimesega: sammude pikkus, sammude vahe, sammulaius ja jalalaba nurk on analüüside põhjal rohkem inimesele kui ahvile sarnased — see viitab sirgjoonelisele astumisele, mitte pidevale küünis- või rusikasammule, mis iseloomustab rangelt puudeeluviisile kohandunud primaate.
Liik ja filogeneetiline tähendus
Paljud teadlased on leidnud, et Laetoli jalajälgedega parimaks võrdlusmaterjaliks sobib liik Australopithecus afarensis, keda tuntakse ka Hadari “Lucy” liigikaaslase kaudu. Selle otsuse aluseks on nii jala anatoomia, säilinud luurendid kui ka ligikaudne vanus ja levikuala. Siiski tuleb märkida, et otsene seos jalajälgede ja konkreetse fossiilse isendi vahel ei ole otseselt tõestatud — sarnaseid järeldusi toetavad morfoloogilised võrdlused ja oombliku analüüsid.
Laetoli tähendus evolutsioonis ja teaduses
Laetoli jalajälgede avastusel on suur tähendus, sest need näitavad, et kahejalgsus arenes välja enne inimese aju märkimisväärset suurenemist. Selline eriomaduste (nt kehakuju, liikumisviis ja aju suurus) erineva tempos tekkimine on hea näide mosaiiklikust evolutsioonist. See tähendab, et homiinide morfoloogia ei arenenud kõikide tunnuste osas üheaegselt, vaid mõningad tunnused (näiteks kõndimisviis) võisid areneda varem kui teised (näiteks ajukapasiteet).
Lisaleiud ja tõlgendused
Koos jalajälgedega leiti Laetoli piirkonnast ka mitmeid luid ja loomajäänuseid ning on tehtud väiteid varaste kiviriistade kohta — sealhulgas viiteid käekirvetaolistest objektidest (käekirveid). Paljudel juhtudel tuleb selliseid leiukohti ja nende kronoloogiat hoolikalt kontrollida, sest hilisemad kihtidelt pärit esemed võivad teinekord sattuda vanematesse segmentidesse või olla segatult esitatud. Seetõttu on töö Laetoli täpse materjali ja stratigraafia eristamisel ja tõlgendamisel jätkuv teaduslik protsess.
Uued meetodid ja jätkuv uurimine
Tänapäeval kasutatakse jalajälgede analüüsimisel ka kolmemõõtmelist skaneerimist, biomehaanilisi mudeleid ja katselisi eksperimente, kus vabatahtlikud kõnnivad sarnastes tingimustes, et teha võrdlusi. Need meetodid aitavad kitsendada järeldusi kõnnimustri, massi ja kehaehituse kohta. Samuti on tehtud ümberhindlusi ja vastuargumendid (näiteks kas kõnd oli täiesti inimest meenutav või osaliselt painutatud-küüniline), kuid üldine konsensus jääb, et Laetoli jalajäljed on tugev tõend varajase kahejalgsuse olemasolust.
Laetoli leid on seega üks tähtsamaid paleontoloogilisi avastusi, mis illustreerib homiinide liikumisviisi muutumist ja annab väärtusliku akna varajasesse inim-eellaste elustiili, ökosüsteemi ja evolutsioonilisse ajajärku. Plaster- ja kaasaegsed koopiad järeltulevate uurijate ja muuseumide tarbeks on aidanud levitada teadmisi kogu maailmas ning Laetoli jätkab teadlaste huvi ja uuringute allikana.
Laetoli fossiilide leiukoht Tansaania põhjaosas
Kunstniku rekonstrueeritud foto hominidi jalajäljest Laetolist.
Washingtoni Riiklikus Loodusmuuseumis eksponeeritud Laetoli jalajäljed.
Jalajäljed Euroopas
Vanimad hominiini jalajäljed Euroopas asuvad Suurbritannias. Need on umbes 800 000 kuni miljoni aasta vanused. Need leiti Happisburghi rannast, Ida-Angliast.
Arheoloogid kirjeldavad neid kui "vanimat teadaolevat hominiini jalajälge väljaspool Aafrikat, mis on umbes 1 miljon kuni 0,78 miljonit aastat tagasi". Leiukoht on tuntud varase pleistotseeni fauna ja taimestikuga setete säilimise poolest. Alates 2005. aastast on leitud tulekivist tööriistu. See tähendab, et inimesed asustasid Põhja-Euroopa vähemalt 350 000 aastat varem, kui seni arvati.
Kaart, mis näitab Happisburghi asukohta varases pleistotseenis, umbes 800 000 aastat tagasi.
Küsimused ja vastused
K: Mis on laetoli?
V: Laetoli on leiukoht Tansaanias, mis on dateeritud plio-pleistotseeni. See on kuulus oma homiinide jalajälgede poolest, mis on säilinud vulkaanilises tuhas.
K: Kus asub Laetoli jalajälgede leiukoht?
V: Laetoli jalajälgede leiukoht asub Olduvai kurust 45 km lõuna pool.
K: Kes kaevas Laetoli jalajäljed välja?
V: Laetoli jalajäljed kaevasid 1978. aastal välja arheoloogid Louis ja Mary Leakey.
K: Miks pälvisid "Laetoli jalajäljed" avalikkuse tähelepanu?
V: "Laetoli jalajäljed" pälvisid suurt avalikkuse tähelepanu, sest need on veenvad tõendid pliotseeni hominiinide kahejalgsuse kohta. Need on 3,6 miljonit aastat tagasi dateeritud vanimad teadaolevad tõendid homiinide kahejalgsuse kohta sel ajal.
K: Milline liik on arvatavasti teinud need jalajäljed Laetolis?
V: Pärast arutelu otsustati, et Laetolis jalajäljed teinud kolmest hominiini liigist on Australopithecus afarensis. See põhineb üksikasjalikul jalajälgede analüüsil, mille käigus võrreldi nii inimese kui ka kahejalgsete loomade, näiteks karude ja primaatide jälgi, ning sellel leiukohal leitud jalaskeleti jäänuste rekonstrueerimisel.
K: Mille poolest erineb A. afarensis perekonnast Homo?
V: A. afarensise aju oli väga sarnane tänapäeva šimpanside ja gorillade aju suurusega, kuid oli tänu kohustuslikule kahejalgsusele kohandatud elama avatud metsades ja savannides, erinevalt perekonnast Homo, millel kujunesid enne kahejalgseks saamist suuremad ajud.
Küsimus: Milline nähtus seletab, miks erinevad tunnused arenevad loomadel erineval kiirusel?
V: Seda olukorda, kus erinevad tunnused arenevad loomade seas erineva kiirusega, nimetatakse mosaiiklikuks evolutsiooniks.
