Homo floresiensis — Floresi "kääbik" inimliik (avastatud 2004)
Homo floresiensis — Floresi "kääbik": avastatud 2004 Indoneesias, väike keha ja aju, unikaalne inimliik, arheoloogiline sensatsioon ja teaduslik mõistatus
Homo floresiensis ("Florese inimene", ka "kääbik") on tõenäoline liik perekonnas Homo, kuhu kuulub inimene.
Jäänused leiti 2004. aastal Indoneesias Floresi saarelt. Leiti üheksa inimese skeleti osad, sealhulgas üks täielik kolju (pea). H. floresiensis'e kõige olulisemad ja ilmsemad tunnused on väike keha ja väike ajuruum kolju sees. Seepärast ongi avastajad nimetanud liigi liikmeid "kääbikuteks", J. R. R. Tolkieni umbes sama suurest fiktiivsest rassist lähtuvalt.
Avastamine ja paiknemine
H. floresiensis'i jäänused leiti Liang Bua koopast Floresi saarel. Väljakaevamisi juhtisid teadlased, nende hulgas Michael Morwood ja Peter Brown, ning esmane teadusartikli avaldamine toimus 2004. aastal. Leitud materjal hõlmas mitme isendi fragmente ja ühte peaaegu täielikku skeleti (tuntud kui LB1), mis andis ülevaate liigi kehakujust ja ajumahust.
Morfoloogia ja suurus
H. floresiensis iseloomustab ekstreemselt väike kehaehitus võrreldes tänapäevase inimesega: adultide kehakõrgus hinnanguliselt umbes 1,0–1,2 meetrit ja kehakaal umbkaudu 25–30 kg. Kolju sisemine ruum on väike — LB1 kolju ajumahuks on ligikaudu 380 cm³, mis on oluliselt väiksem kui tänapäeva inimese (umbes 1200–1500 cm³).
Nii skelett kui ka muud luustiku tunnused näitavad segu primitiivsema ja Homo-põlvest tuntud omaduste vahel: käeluu ja randme osad on mõningal moel primitiivsed, samas kui alajäsemed ja vaagen kannavad tunnuseid, mis viitavad käimisele püsti.
Vanus ja dateerimine
Esialgne ajastamine andis LB1 järgi üsna noore vanuse (kuni ca 18 000 aastat tagasi), kuid hilisemad uuringud ja täpsemad dateerimismeetodid (sh luminesents- ja stratigraafilised analüüsid) tõid välja, et liik elas varasemal perioodil. Praeguse arusaama kohaselt on H. floresiensis'i leiud ja nendega seotud asustuse kihid pärit peamiselt Pleistoceeni lõpust — umbes 100 000 kuni 50 000 aastat tagasi. Mõned kivinõeltega seotud kihid võivad olla veel vanemad.
Tööriistad ja eluviis
Liang Buast leiti ka kivist tööriistu, mis viitavad, et H. floresiensis oli suuteline tööriistu valmistama ja kasutama. Leiud näitavad, et nad vaevalt toitusid ainult taimede ja väikeste loomadega — kohalikust faunast, näiteks väikestest dinosauruselaadsetest (dwarf) elevantidest (Stegodon), leiti vigastusi, mis viitavad inimtekkelisele saagimisele või jahile.
Elupaik oli Floresi saarel isoleeritud ja unikaalne: piiratud ressursid, eritüübiline saarefauna ja keskkonnatingimused toetasid nii kohastumist kui ka võimalikku insular dwarfism ehk saarestumise tagajärjel tekkinud kahanemist.
Päritolu ja selgitused
Teadlased arutlevad, millisest eellasest H. floresiensis pärineb. Peamine hüpotees on, et liigi eellaseks võis olla Aasia koloniaalne Homo, näiteks H. erectus või varasemad Homo-liigid, kes jõudsid saartele ja kogesid lämmastikku vähendavat evolutsiooni (insular dwarfism). Alternatiivina on arutletud kujunenud variantide ja patoloogiate (näiteks mikrotsefalia või teised haigused) võimaluse üle.
Tänapäevase konsensuse järgi käsitletakse enamikus publitseeritud töödes H. floresiensis'i eraldi liigina; see seisukoht toetub mitmete morfoloogiliste tunnuste kooskõlale, mis on raskesti seletatavad pelgalt patoloogiaga.
Vaidlused ja alternatiivsed tõlgendused
Peamine vaidlus puudutab küsimust, kas leitud jäänused kuuluvad tõepoolest uuele liigile või on tegemist haigusega mõjutatud Homo sapiens'i isenditega. Osa teadlastest on pakunud välja, et nii väikest ajumahtu ja teatud luuomadusi võiks seletada patoloogiate, näiteks mikrotsefalia või Downi sündroomiga. Ent laiaulatuslik võrdlus mitmete isendite skeletitega ja unikaalne kooslus tunnustest on pannud paljud ana- tomid ja paleontoloogid usaldama eriliigi hüpoteesi.
Olulisus ja järeldused
- H. floresiensis laiendab meie arusaama Homo-perekonna mitmekesisusest ja sellest, kuidas liigid suudavad kohaneda erakordsete ökoloogiliste tingimustega, nagu saarekeskkonnad.
- Leiud näitavad, et inimese eelkäijad võisid pärineda üllatavalt eriilmelistest evolutsioonilistest radadest ja säilitada nii primitiivsemaid kui ka arenenumaid tunnuseid.
- Uurimused H. floresiensis'i kohta on toonud kaasa uusi meetodeid ja lähenemisi dateerimisel, komparatiiv-anatoomias ja arheoloogias ning on tekitanud elavat teaduslikku diskussiooni inimeste päritolu ja leviku üle Aasias.
Jätkuvad välitööd ja täiendavad analüüsid on olulised, et paremini mõista liigi täpset vanust, selle päritolu ja soovi korral selgitada täielikult ka alternatiivseid hüpoteese. H. floresiensis on üks XX sajandi lõpu ja XXI sajandi alguse olulisemaid paleontoloogilisi avastusi, mis annab väärtuslikku teaduslikku teavet inimeste evolutsiooni kohta.
Discovery
Jäänused avastati Indoneesia Floresi saarelt Austraalia-Indoneesia arheoloogide meeskonna poolt 2003. aastal. Arheoloog Mike Morwood ja kolleegid otsisid tõendeid H. sapiens'i algse inimrände kohta Aasiast Austraaliasse. Nad ei oodanud uue liigi leidmist. Nad olid üllatunud, kui leidsid peaaegu täieliku hominiini skeleti.
Pärast seda tehtud väljakaevamistel leiti veel seitse skeletti, mis algselt arvati olevat pärit 38 000-13 000 aasta tagusest ajast. Üks käeluu, mis nende arvates kuulub H. floresiensisele, dateeriti umbes 74 000 aasta vanuseks. Eksemplarid ei ole kivistunud ja on "märja kustutuspaberi konsistentsiga"; kui need on paljastatud. Luud pidid enne nende väljakaevamist kuivama jääma.
Kuid ulatuslikum stratigraafiline ja kronoloogiline töö lükkas viimased tõendid nende olemasolu kohta tagasi 50 000 aasta taha. Nende skeletimaterjali dateeritakse nüüd 100 000-60 000 aasta vanuseks. Skeleti jäänuste kõrval leitud kivitööriistad pärinevad 190 000 kuni 50 000 aasta tagustest arheoloogilistest horisontidest.
Teadlased loodavad leida säilinud mitokondrilist DNA-d, et võrrelda seda Homo neanderthalensis'e ja H. sapiens'i sarnaselt fossiilsete isendite proovidega.
See hominiin on tähelepanuväärne, sest tal on väike keha ja aju. Koopast on leitud ka palju kivitööriistu. Tööriistad on sellise suurusega, et neid võiks kasutada 1 meetri pikkune inimene. Need on dateeritud 95 000 kuni 13 000 aastat tagasi. Need on leitud samast arheoloogilisest kihist, mis on väljasureva sugukonna Stegodon elevant. Kääbik võis seda elevanti küttida. Kvaternaari ajal oleks elevant olnud väga levinud kogu Aasias. Teised loomad, kes sel ajal saarel elasid, olid hiiglaslikud rotid, Komodo draakonid ja veel suuremad sisalikuliigid. Homo sapiens jõudis sellesse piirkonda umbes 45 000 aastat tagasi.
Uus liik või mitte?
Arheoloog Mike Morwood ja kolleegid, kes leidsid jäänused, ütlevad, et nende arvates kuuluvad need indiviidid meie inimsugukonna Homo uude liiki H. floresiensis. Avastajad ütlevad ka, et H. floresiensis võis elada Floresil samal ajal kui tänapäeva inimene (Homo sapiens).
Kõik ei nõustu, et tegemist on uue liigiga. Indoneesia antropoloog Teuku Jacob pakkus välja, et LB1 kolju on mikrotsefaalia tõttu moodne inimene. See on häire, mille tõttu pea luud ei kasva enam. Teine uuring ütleb, et võib-olla sündisid indiviidid ilma toimiva kilpnäärmeta, mis põhjustaks hominiinide väiksust, sest neid tabas häire nimega müksödeem.
Kaks 2007. aastal avaldatud uuringut luude kohta andsid mõlemad tõendeid, mis toetavad H. floresiensis'e liigistaatust. Kolme käeluu (karpaalid) uuring näitas, et need olid sarnased šimpansil või varajase hominiini, näiteks Australopithecus'e karpaalide luudega. Samuti erinesid need tänapäeva inimese luudest. Ka käe, õla ja jalgade luude ja liigeste uuringust järeldati, et H. floresiensis oli sarnasem varajase inimese ja ahviga kui tänapäeva inimesega. 2009. aastal avaldatud kladistiline analüüs ja kehasuuruste võrdlusuuring andis täiendavat tuge teooriale, et H. floresiensis ja Homo sapiens on eraldi liigid.
Floresi saarel asuv koobas, kust isendid avastati.
Floresi saar Indoneesias, mis on punasega esile tõstetud.
Extinction
Arheoloogid usuvad, et see liik on Floresil säilinud vähemalt kuni 12 000 aastat tagasi. See teeb sellest kõige kauem kestnud mittemodernse inimese. Samuti elas ta kauem kui neandertallased (H. neanderthalensis), kes surid välja umbes 24 000 aastat tagasi.
Sügava naabersalme tõttu jäi Flores viimase jääaja jooksul isoleerituks. Seetõttu arvavad H. floresiensis'e avastajad, et see liik või selle esivanemad pidid jõudma isoleeritud saarele veetranspordi teel umbes 100 000 aastat tagasi (või kui tegemist on H. erectus'ega, siis umbes 1 miljon aastat tagasi).
Kohalik geoloogia viitab sellele, et umbes 12 000 aastat tagasi toimunud vulkaanipurse Floresil põhjustas H. floresiensise ja saarel elanud loomade hävimise. Sel ajal suri välja ka elevant Stegodon.
Lood hilisemast ellujäämisest
On olemas kohalikke lugusid, et saarel elas väike rahvarahvas. Ebu Gogo olid väikesed, karvased, keelevaesed koobaselanikud. Räägitakse, et nad olid seal 16. sajandil, kui esimesed Portugali laevad saabusid. Väidetavalt on need olendid eksisteerinud veel 19. sajandi lõpus. Fossiilidega tegelev paleontoloog Gerd van den Bergh teatas, et kuulis Ebu Gogo kohta kümme aastat enne fossiilide avastamist. Lähedal asuval Sumatra saarel on teateid 1-1,5 m pikkusest inimtoidist, Orang Pendekist, mis võib olla H. floresiensisega seotud.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Homo floresiensis?
V: Homo floresiensis on tõenäoline liik perekonnas Homo, kuhu kuulub inimene.
K: Kus leiti Homo floresiensise jäänused?
V: Homo floresiensise jäänused leiti 2004. aastal Indoneesias Floresi saarelt.
K: Millised osad Homo floresiensise skelettidest leiti?
V: Leiti üheksa inimese skeleti osad, sealhulgas üks täielik kolju (pea).
K: Millised on Homo floresiensise kõige olulisemad tunnused?
V: Homo floresiensise kõige olulisemad ja ilmselgeimad tunnused on tema väike keha ja väike aju kolju sees.
K: Miks on Homo floresiensise avastajad nimetanud selle liigi liikmeid "kääbikuteks"?
V: Homo floresiensis'e avastajad on nimetanud liigi liikmeid "kääbikuteks" J. R. R. Tolkieni väljamõeldud umbes samasuguse pikkusega rassi järgi.
K: Millal leiti Homo floresiensise jäänused?
V: Homo floresiensise jäänused leiti 2004. aastal.
K: Mitme indiviidi Homo floresiensise jäänused leiti?
V: Homo floresiensis'e luustiku osad leiti üheksa indiviidi skelettidest.
Otsige