Homo floresiensis

Discovery

Jäänused avastati Indoneesia Floresi saarelt Austraalia-Indoneesia arheoloogide meeskonna poolt 2003. aastal. Arheoloog Mike Morwood ja kolleegid otsisid tõendeid H. sapiens'i algse inimrände kohta Aasiast Austraaliasse. Nad ei oodanud uue liigi leidmist. Nad olid üllatunud, kui leidsid peaaegu täieliku hominiini skeleti.

Pärast seda tehtud väljakaevamistel leiti veel seitse skeletti, mis algselt arvati olevat pärit 38 000-13 000 aasta tagusest ajast. Üks käeluu, mis nende arvates kuulub H. floresiensisele, dateeriti umbes 74 000 aasta vanuseks. Eksemplarid ei ole kivistunud ja on "märja kustutuspaberi konsistentsiga"; kui need on paljastatud. Luud pidid enne nende väljakaevamist kuivama jääma.

Kuid ulatuslikum stratigraafiline ja kronoloogiline töö lükkas viimased tõendid nende olemasolu kohta tagasi 50 000 aasta taha. Nende skeletimaterjali dateeritakse nüüd 100 000-60 000 aasta vanuseks. Skeleti jäänuste kõrval leitud kivitööriistad pärinevad 190 000 kuni 50 000 aasta tagustest arheoloogilistest horisontidest.

Teadlased loodavad leida säilinud mitokondrilist DNA-d, et võrrelda seda Homo neanderthalensis'e ja H. sapiens'i sarnaselt fossiilsete isendite proovidega.

See hominiin on tähelepanuväärne, sest tal on väike keha ja aju. Koopast on leitud ka palju kivitööriistu. Tööriistad on sellise suurusega, et neid võiks kasutada 1 meetri pikkune inimene. Need on dateeritud 95 000 kuni 13 000 aastat tagasi. Need on leitud samast arheoloogilisest kihist, mis on väljasureva sugukonna Stegodon elevant. Kääbik võis seda elevanti küttida. Kvaternaari ajal oleks elevant olnud väga levinud kogu Aasias. Teised loomad, kes sel ajal saarel elasid, olid hiiglaslikud rotid, Komodo draakonid ja veel suuremad sisalikuliigid. Homo sapiens jõudis sellesse piirkonda umbes 45 000 aastat tagasi.

Uus liik või mitte?

Arheoloog Mike Morwood ja kolleegid, kes leidsid jäänused, ütlevad, et nende arvates kuuluvad need indiviidid meie inimsugukonna Homo uude liiki H. floresiensis. Avastajad ütlevad ka, et H. floresiensis võis elada Floresil samal ajal kui tänapäeva inimene (Homo sapiens).

Kõik ei nõustu, et tegemist on uue liigiga. Indoneesia antropoloog Teuku Jacob pakkus välja, et LB1 kolju on mikrotsefaalia tõttu moodne inimene. See on häire, mille tõttu pea luud ei kasva enam. Teine uuring ütleb, et võib-olla sündisid indiviidid ilma toimiva kilpnäärmeta, mis põhjustaks hominiinide väiksust, sest neid tabas häire nimega müksödeem.

Kaks 2007. aastal avaldatud uuringut luude kohta andsid mõlemad tõendeid, mis toetavad H. floresiensis'e liigistaatust. Kolme käeluu (karpaalid) uuring näitas, et need olid sarnased šimpansil või varajase hominiini, näiteks Australopithecus'e karpaalide luudega. Samuti erinesid need tänapäeva inimese luudest. Ka käe, õla ja jalgade luude ja liigeste uuringust järeldati, et H. floresiensis oli sarnasem varajase inimese ja ahviga kui tänapäeva inimesega. 2009. aastal avaldatud kladistiline analüüs ja kehasuuruste võrdlusuuring andis täiendavat tuge teooriale, et H. floresiensis ja Homo sapiens on eraldi liigid.

Floresi saarel asuv koobas, kust isendid avastati.


Floresi saar Indoneesias, mis on punasega esile tõstetud.

Extinction

Arheoloogid usuvad, et see liik on Floresil säilinud vähemalt kuni 12 000 aastat tagasi. See teeb sellest kõige kauem kestnud mittemodernse inimese. Samuti elas ta kauem kui neandertallased (H. neanderthalensis), kes surid välja umbes 24 000 aastat tagasi.

Sügava naabersalme tõttu jäi Flores viimase jääaja jooksul isoleerituks. Seetõttu arvavad H. floresiensis'e avastajad, et see liik või selle esivanemad pidid jõudma isoleeritud saarele veetranspordi teel umbes 100 000 aastat tagasi (või kui tegemist on H. erectus'ega, siis umbes 1 miljon aastat tagasi).

Kohalik geoloogia viitab sellele, et umbes 12 000 aastat tagasi toimunud vulkaanipurse Floresil põhjustas H. floresiensise ja saarel elanud loomade hävimise. Sel ajal suri välja ka elevant Stegodon.

Lood hilisemast ellujäämisest

On olemas kohalikke lugusid, et saarel elas väike rahvarahvas. Ebu Gogo olid väikesed, karvased, keelevaesed koobaselanikud. Räägitakse, et nad olid seal 16. sajandil, kui esimesed Portugali laevad saabusid. Väidetavalt on need olendid eksisteerinud veel 19. sajandi lõpus. Fossiilidega tegelev paleontoloog Gerd van den Bergh teatas, et kuulis Ebu Gogo kohta kümme aastat enne fossiilide avastamist. Lähedal asuval Sumatra saarel on teateid 1-1,5 m pikkusest inimtoidist, Orang Pendekist, mis võib olla H. floresiensisega seotud.