Homo rhodesiensis: varane hominiini liik, Broken Hilli (Kabwe) kolju

Homo rhodesiensis (Broken Hill/Kabwe) kolju: varane hominiin 125–300 tuhat aastat, kolju morfoloogia, aju maht ja seos Homo heidelbergensis'i ning neandertallastega.

Homo rhodesiensis on hominiini liik, keda tuntakse peamiselt ühe suure ja hästi säilinud fossiilse kolju põhjal. See kolju leiti 1921. aastal Põhja-Rodeesia (praegu Sambia) kolooniast Broken Hill (praegu Kabwe) nimelisest kaevandusest. Koljul puudub alumine lõualuu, kuid muidu on see peaaegu täielik. Lisaks sellele koljule leiti sama kaevandustööstuse setist teisest isendist pärit ülemine lõualuu (ristluu), vaagnaluu, sääreluu ja kaks reieluu fragmenti. Need fragmentaarsed lisaleiud annavad mõningaid vihjeid kehakuju ja liikumise kohta, kuid kuuluvad tõenäoliselt erinevatele isenditele.

Leiu vanus ja dateerimine

Broken Hilli ehk Kabwe kolju vanus on raskesti kindlaks tehtav, sest leiukoht on hiljem tugevalt häiritud ja originaalne kihiline kontekst hävinud. Enimlevinud hinnangud asetavad leiu umbes 125 000–300 000 aasta vahele. Bada et al. (1974) avaldasid koljule ühe otsekuupäevana ligikaudu 110 000 aasta väärtuse, kuid see tulemus on vastuoluline ja tuleneb meetoditest ning proovi seisundist, mistõttu dateerimine ei ole lõplik. Kui võtta arvesse erinevaid hindamisi, siis kolju ajumahu hinnanguks on tavaliselt märgitud umbes 1100 cm³, mis asetub vahepealse suurusklassi hulka – suurem kui varajastel Homo-liikidel, kuid mõnevõrra väiksem kui keskmine nüüdisinimese ajumaht.

Morfoloogia

Kabwe kolju iseloomustub tugeva (robustse) luustruktuuri ja väljendunud õõnsustega: tal on väga paksud ja väljaveninud kulmuharjad (supraciliary ridges), suur ja lai nägu ning tugev lõualuuosa (mis selle konkreetse kolju puhul küll puudu on). Kolju on sageli kirjeldatud kui laia näo ja väljendunud kulmuharjadega, omadustelt sarnanevat osaliselt Homo neanderthalensis'ile: suur nägu ja paksud väljaulatuvad kulmuharjad on nimetatud neile sarnaste tunnuste hulka. Samas esineb hulgaliselt tunnuseid, mis sobituvad ka varajase Homo sapiens'i morfoloogilise variatsiooni piirimaile — seetõttu räägitakse Kabwe näitel sageli morfoloogilisest mosaiikist.

Taksonoomia ja tõlgendused

Taksonoomiliselt on Rhodose inimese positsioon olnud vaidluse objekt. Enamik tänapäeva paleoantropolooge kaldub arvama, et leid on osa laiemast Homo heidelbergensis' tüüpi populatsioonist või selle hulka kuuluvatest populatsioonidest Aafrikas. Teised teadlased on kasutanud nimetusi nagu archaic Homo sapiens või Homo sapiens rhodesiensis, ning on ka neid, kes on püüdnud säilitada liiginime Homo rhodesiensis iseseisva taksonina. Erinevate tõlgenduste põhjuseks on osaliselt asjaolu, et Kabwe kolju kombineerib nii primitiivsemaid kui ka tuletatud tunnuseid — selline kombinatsioon võib peegeldada keskpaleoliitilise Aafrika hominiinipopulatsioonide dünaamikat, geneetilist varieeruvust ja võimalikku vahe-eesvormi nii neandertallaste kui ka kaasaegsete inimeste evolutsiooniteedel.

Olulisus inimkonna evolutsioonis

• Kabwe kolju on üks paremini säilinud keskpaleoliitilisi Aafrika hominiinileide, mis näitab, et Aafrika kesk- ja hilispaleoliitilisel ajal eksisteerisid robustsed ja morfoloogiliselt mitmekesised populatsioonid.
• Fossiil annab väärtuslikku teavet aju suuruse, näo proportsioonide ja mehaaniliste kohastumuste kohta, mis aitavad mõista, kuidas erinevad tunnused (näiteks kulmuharjad) evolutsioneerusid enne kaasaegse Homo sapiens'i laialdast levikut.
• Kabwe leid süvendab arutelu, kuidas ja millisest populatsioonist võisid tekkida nii Aafrika anatoomilised arengujooned kui ka nende seosed Euroopa neandertallastega.

Paigutus, uurimine ja pärand

Kabwe kolju ja sellega seotud fragmendid on olnud läbi aegade uurijate huvi keskmes. Leiud on pikki aastaid olnud eksponeeritud ja hoitud väljaspool Aafrikat, mille tõttu on tekkinud arutelusid repatrieerimise ja kultuuripärandi tagastamise üle. Fossiili seisukord, hiline avastusajalooline dokumentatsioon ning leiukoha hävitumine on kõik takistanud täielikku rekonstruktsiooni ja kindlat dateerimist, mistõttu jääb Kabwe kolju oluliseks ja samas mõnevõrra müstiliseks osaks inimkonna varajase ajaloo uurimisel.

Kuigi täpne taksonoomiline määratus ja vanus võivad teadlaste vahel erineda, jääb Broken Hill / Kabwe kolju üheks võtmefossiliks, mis illustreerib Aafrika hominiinide morfoloogilist mitmekesisust keskpaleoliitikumis ja pakub väärtuslikku konteksti kaasaegse inimese evolutsioonist arusaamisel.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Homo rhodesiensis?

K: Kust leiti fossiilne kolju?

K: Kui vanaks on Rhodesian Man hinnanguliselt?

K: Milliseid muid jäänuseid koos koljuga avastati?

K: Milliseks on hinnatud selle kolju mahtu?

K: Kuidas on see võrreldav tänapäeva Homo sapiens'i ja neandertallastega?

K: Millisesse rühma kuulub enamik eksperte arvates Rhodose inimene?

Otsing