Homo ergaster – varane Aafrika inimliik ja Homo erectuse eelkäija

Homo ergaster, mida nimetatakse ka "Aafrika Homo erectus", on väljasurev Homo kronospetsiifiline liik, mis elas Ida- ja Lõuna-Aafrikas varase pleistotseeni ajal, 1,8–1,3 miljonit aastat tagasi.

H. ergaster liigitamise ja põlvnemise osas valitseb endiselt lahkarvamus. Siiski on praegu laialdaselt aktsepteeritud, et ta on Aasia Homo erectuse, Homo neanderthalensis'e, Homo heidelbergensis'e ja seega ka Homo sapiens'i otsene esivanem või vähemalt nende rühmade lähedane sugulane.

See on üks varaseimaid Homo perekonna liikmeid, mis on tõenäoliselt Homo erectus'e esivanem või ühine esivanem temaga. Mõned paleoantropoloogid leiavad, et H. ergaster on lihtsalt H. erectus'e Aafrika variant. Aasia fossiilide ja Aafrikast väljale levidud inimliikide puhul on leidunud mitmeid sarnasusi, mistõttu taksonoomia on jätkuvalt vaidluse objekt.

Nimi ergaster tähistab "töömeest" (ladina keeles ergaster = "tööline"), viidates selle liigi poolt välja arendatud Acheuli-aegsele tööriisttehnoloogiale. Selle liigi esinemisaeg Ida- ja Lõuna-Aafrikas langes kokku pleistotseeni esimese osaga, ülemaailmse kliima jahenemise ja jääaegade algusega. Need muutused vähendasid vihmametsade pindala ning laiendasid savannide ja avatud metsade ala, millele ergaster hästi sobis.

Füüsilised tunnused ja anatoomia

Homo ergaster erines varasematest Homo liikidest mitme tunnuse poolest, mis viitavad kohastumisele avatud elupaikadele ja tõhusamale kahejalgsusele. Iseloomulikud omadused:

• Pea ja aju: kolju mahult oli ergaster suurem kui varasematel Homo liikidel — hinnanguline ajumaht jäi tavaliselt umbes 600–900 cm³ vahele, keskmiselt ligikaudu 800 cm³.
• Kehaehitus: pikkade jalgade ja lühema kätega kehaehitus viitab efektiivsele kõndimisele ja jooksule pikematel vahemaadel; kehaehitus sarnaneb tänapäeva inimeste omaga rohkem kui varasematel liikidel.
• Kolju iseloom: õhemad koljuluu seinad, väljendunud silmakoopa ülaosa (supraorbitaalne sild), madalam ja vähem väljaulatuv nägu kui varasematel Homo liikidel.
• Hambad ja lõualuud: molaarid olid suhteliselt väiksemad ja näivad kohanenud erineva toiduga kui varasemal Homo habilis'el.
• Seksuaalne dimorfism: sugude vaheline suuruseerinevus tundub olnud väiksem kui mõnel varasemal liigil, kuid seda küsimust uuritakse jätkuvalt.

Põhilised leiukohad ja näited

Tuntuimad H. ergaster fossiilid pärinevad Ida-Aafrikast: Turkana järve ümbrus (Kenya), Koobi Fora ja Olduvai kurk. Eriti tuntud on noore poisi (nn Turkana Boy, KNM-WT 15000) peaaegu täielik skeletileid — see leid näitas selgelt pikkade jalgade ja selgelt bifetsiilisele kahejalgsusele viitavat kehaehitust ning andis palju infot kasvukiiruse ja anatoomia kohta (leid dateeriti umbes 1,5–1,6 miljoni aasta vanuseks).

Tööriistad ja tehnoloogia

H. ergaster on seotud oluliste arengutega kivi- ja tööriistatehnoloogias. Varem levinud Oldowani tüüpi tööriistade asemel hakkavad mitmetes Ida-Aafrika leiukohtades ilmuma Acheuli tüüpi tööriistad — nn käeõu (handaxe) ja teised bifatsiilsed lõikevahendid. Need tööriistad on tehniliselt keerukamad ja viitavad paremale materjalitöötluse oskusele, mõtlemise etteplaneerimisele ning tõenäoliselt ka toitainete mitmekesistumisele (liha töötlemine, luude purustamine jt).

Käitumine, toitumine ja kontrollitud tulekasutus

Kuigi kontrollitud tulekasutuse varased tõendid on piiratud ja sageli vaidlustatud, on mõningaid leiukohti, mis viitavad tule kasutamisele hilisemates ergaster populatsioonides. Kindlam on siiski tõend lihatoidule ja jahipidamisest või tappest saadud liha töötlemisest — lihatükkide töötlemise jäljed luudel ja tööriistade kasutusmustrid viitavad suuremale sõltuvusele loomasest toidust võrreldes varasemate liikidega.

Levimine ja välja rändamine

H. ergaster on peetud oluliseks liigiks, mis on võimeline Aafrikast välja rändama. Ligikaudu 1,8 miljonit aastat tagasi ilmnesid varased Homo-leiud väljas Aafrikast (näiteks Gruusia Dmanisi leiukohad), kuigi nende klassifikatsioon kui ergaster või varane erectus on teadlaste seas vaieldav. Üldine hüpotees on, et ergaster või temaga tihedalt seotud populatsioonid levisid Aafrikast välja ja andsid aluse hilisemale Aasia H. erectus mitmekesistumisele.

Taksonoomia ja teaduslik vaidlus

Taksonoomiliselt on H. ergaster olnud vastuoluline: osa teadlasi eristab Aafrika fossiile eraldi liigina (ergaster), teised liidavad need Aasia H. erectus külge kui sama liigi eri vormi. Arutelu põhineb nii morfoloogilistel erinevustel kui ka kronoloogilistel ja geograafilistel tõenditel. Tänapäevased uuringud kaldavad sageli selle poole, et Aafrika populatsioonid esindavad eraldi morfoloogilist ja käitumuslikku liini, millel on olnud oluline roll hilisemate Homo liikide evolutsioonis.

Kokkuvõte

Homo ergaster on oluline evolutsiooniline etapp inimeste sugupuu ajaloos: ta näitab selget kohastumist kahejalgsusele, suuremat ajumahtu, arenenumat tööriistakasutust ja tõenäolist võimet levida väljapoole Aafrikat. Kuigi paljud küsimused — nt täpne suhe H. erectus'ega või tule kontrollitud kasutuse algus — jäävad aruteluks, on ergaster keskne liik, mida peetakse tihti otseseks eelkäijaks hilisemale Homo mitmekesisusele ja lõpuks Homo sapiens'i tekkimisele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Homo ergaster?

K: Kui kaua aega tagasi elas Homo ergaster?

K: Kas H.ergasteri liigitamisel on lahkarvamusi?

K: Millised liigid arvatakse olevat H.ergasterist põlvnevad?

K: Kas Aasias leidub H.erectuse fossiile?

K: Mida tähendab "ergaster"?

K: Kuidas mõjutasid kliimamuutused Hom oergsteri elukeskkonda?

Otsing