Homo erectus — püstine inimene: määratlus, fossiilid ja levik
Homo erectus — püstine inimene: ülevaade liigi määratlusest, olulisematest fossiilidest (Java, Hiina, Ida-Aafrika) ja levikust läbi ajaloo.
Homo erectus (ladina keeles "püsti inimene") on välja surnud liik perekonnast Homo. Fossiilseid jäänuseid on leitud Javalt (1890. aastatel) ja Hiinast (1921). Peaaegu kõik neist kadusid Teise maailmasõja ajal, kuid on olemas valandid, mida peetakse usaldusväärseteks tõenditeks.
20. sajandi alguses arvati, et esimesed kaasaegsed inimesed elasid Aasias. Kuid 1950-1970ndatel aastatel näitasid paljud Ida-Aafrikast (Keenia) leitud fossiilid, et vanimad hominiinid on pärit sealt.
Mõiste ja tähtsus
Homo erectus on üks olulisemaid inimliike inimkonna varajases ajaloos, sest selle liikidehulk ja levik näitavad esimesi pikaajalisi rändeid Aafrikast väljapoole. H. erectus oli füüsiliselt rohkem sarnane hilisemate Homo-liikidega kui varasemad hominiinid: tal olid püstine kehaehitus ja suhteliselt suur aju võrreldes eelkäijatega. See liik mängis olulist rolli inimeste tehnoloogilise ja käitumusliku arengu eelkäijana.
Olulisemad leiukohad ja avastused
- Java (Indoneesia) — Trinil ja Sangiran on kuulsad leiukohad, kus 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses leitud jäänused andsid liigi esimeseid kirjeldusi.
- Hiina — Zhoukoudian (Peking) oli üks tähtsamaid kohti, kus leiti palju H. erectuse proove; paljud algsed leiuoriginaalid kadusid sõjaaegsetes hävingutes, kuid on olemas koopiaid ja valandeid.
- Aafrika ja Kaukaasia — Ida-Aafrikas ja Gruusias (nt Dmanisi) leitud fossiilid on näidanud liigi varajast vanust ja mitmekesisust ning toetavad ideed, et H. erectus oli üks esimesi hominiine, kes lahkus Aafrikast.
Ajaskaala ja levik
H. erectus elas ligikaudu alates umbes 1,9 miljonist kuni mõnes piirkonnas alla 200 000 aasta eest; mõned saarerühmad (nt Javas) võivad olla püsima jäänud oluliselt hilisemani, kuid täpsed kuupäevad on uurijate vahel vaidlusalused. Üldiselt tähistab see liik olulist ajaperioodi, mil hominiinid levisid Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse.
Füüsilised tunnused ja käitumine
Iseloomulikud jooned hõlmavad:
- püstine kõndimine ja inimlikud keha proportsioonid (pikemad jalad võrreldes kätega);
- suurem koljumahutavus kui varasematel hominiinidel (tavaliselt ~600–1100 cm³), mis viitab intellektuaalse arengu kasvule;
- tahkem lõualuu ja tugevamad näolihased, kuid vähene lõualuukampaania võrreldes veelgi varasemate liikidega.
Käitumises näitab H. erectus tõendeid sotsiaalsusest, toidu jagamisest ja tõenäoliselt organiseeritumast jahist või korilusest. Tõendid tule kasutamise kohta on vastuolulised: mõned leiuandmed viitavad kontrollitud tule kasutamisele, kuid selle levik ja regulaarne kasutamine jäävad osaliselt vaidlustatuks.
Tööriistad ja tehnoloogia
H. erectusega on seotud erinevad kivist tööriistakultuurid. Varasemad leiud kannavad Oldowan-tüüpi tunnuseid, kuid paljud H. erectuse gruppid arendasid edasi Acheuleani tüüpi tööriistu (nt kärud ehk handaxe'id), mis näitavad paremat tööriistade planeerimist ja oskustööd. Aasia leiukohtades võib Acheuleani traditsioon olla nõrgem või asendunud kohalikute tööriistastiilidega.
Taksonoomia ja mitmekesisus
H. erectuse hulka kuuluvate leidude vahele on palju mitmekesisust, mistõttu taksonoomias on tekkinud vaidlusi. Mõned teadlased eristavad Aafrika vorme eraldi liigina Homo ergaster, teised liigitavad need kõik H. erectuse alamvormideks. Leiukohtade ja morfoloogiliste erinevuste tõttu on arutluse objektiks, kas tegemist on ühe laialt levinud liigiga või mitme lähisugulase rühmaga.
Lõpp ja tähendus tänapäeval
H. erectuse väljasuremine ei ole täpselt selge — põhjused võivad hõlmata keskkonnamuutusi, toiduvõrgustike muutumist, konkurentsi teiste Homo liikidega (nt H. sapiens) ja saastumist/võimalikke haiguspuhanguid. Sõltumata väljasuremise põhjusest on Homo erectus tähtis nii evolutsioonilises kui ka kultuurilises kontekstis, kuna see liik näitab esimesi püsivaid samme, mis viisid kaasaegse inimese kehaehituse ja käitumiseni.
Uurimistööd jätkuvad: iga uus leiukoht ja täpsem dateerimine aitab paremini mõista H. erectuse levikut, eluviisi ja rolli inimliigi arengus.
Tautaveli (Prantsusmaa) isendi rekonstruktsioon.
Prantsusmaalt pärit käsikirves
Mõned omadused
H. erectus'e kolju maht (aju suurus) oli suurem kui varasema Homo habilis'e oma. Kõige varasemate H. erectus'e jäänuste koljumaht on 850 cm³, samas kui kõige hilisemate Javani isendite suurus on kuni 1100 cm³. See kattub H. sapiens'i omaga: otsmikuluu on vähem kallutatud ja hambakaar väiksem kui australopitheciinidel. Nägu on vertikaalsem (vähem väljaulatuv) kui australopitheciinidel või H. habilis'il, suurte kulmurajoonte ja vähem silmatorkavate põsesarnadega.
Need varajased hominiinid olid umbes 1,79 m (5 ft 10 in) pikkused, ainult 17 protsenti tänapäeva meesinimestest on pikemad. Nad olid sihvakad, pikkade käte ja jalgadega.
Sooline dimorfism isaste ja emaste vahel oli veidi suurem kui tänapäeva inimesel, kusjuures isased olid umbes 25% suuremad kui emased. Richard Leakey ja Kamoya Kimeu poolt 1984. aastal Keenias Turkana järve ääres tehtud luustiku KNM-WT 15000, "Turkana poiss" (Homo ergaster), avastamine on üks täielikumad avastatud hominidi luustikud, mis on oluliselt kaasa aidanud inimese füsioloogilise evolutsiooni tõlgendamisele.
Tööriistad
Erectuse kõige iseloomulikum tööriist oli 1,8 miljonit aastat tagasi (mya) esmakordselt leiutatud acheule'i käsikirves. See käsikirves valmistati sobiva kivi raiumise teel haamrikiviga. Hiljem kasutasid neandertallased paremate tööriistade valmistamiseks pehmet vasarat, mis oli valmistatud hirve sarvesarve luust. Acheulei käsikirves püsis peamise tööriistana üle miljoni aasta. Selle peamine kasutusala oli liha lahtilõikamine. Seda teame, sest erinevad kasutusviisid jätavad käsikirve pinnale erineva mikrokasutuse.
Järeltulijad ja alamliigid
Homo erectus on endiselt üks edukamaid ja pikaealisemaid Homo perekonna liike. Üldiselt arvatakse, et ta on andnud mitmeid järglasi liike ja alamliike. Vanim teadaolev iidse inimese isend on leitud Lõuna-Aafrikast.
- Homo erectus:
Homo ergaster, Homo erectus pekinensis,
- Muud seotud liigid:
Homo antecessor, Homo cepranensis, Homo floresiensis, Homo georgicus Homo heidelbergensis, Homo neanderthalensis, Homo rhodesiensis, Homo sapiens,
Üksikud fossiilid
Mõned tähtsamad Homo erectus'e fossiilid:
- Indoneesia (Java saar): Trinil 2 (holotüüp), Sangirani kollektsioon, Sambungmachan kollektsioon, Ngandongi kollektsioon.
- Hiina: Lantian (Gongwangling ja Chenjiawo), Yunxian, Zhoukoudian, Nanjing, Hexian.
- India: Narmada (taksonoomiline staatus vaieldav!)
- Keenia: WT 15000 (Nariokotome), ER 3883, ER 3733.
- Tansaania: OH 9
- Vietnam: Põhja, Tham Khuyen, Hoa Binh
- Gruusia Vabariik: Dmanisi kollektsioon
- Türgi: Kocabas fossiil
Hiljutised uuringud
Javalt 1930. aastatel leitud H. erectus'e fossiilsed koljud on hiljuti uuesti dateeritud. On 12 koljupead (kolju ülemine osa) ja kaks alajäseme luud. Hiljutised uuringud näitavad, et H. erectus elas Javal umbes 100 000 aastat tagasi. Uuringud annavad lõpliku vanuse vahemikku 117 000 kuni 108 000 aastat tagasi. See on palju pikem säilimine kui mis tahes muus maailma osas, niipalju kui on teada. Aruandes öeldakse, et H. erectus oli veel olemas, kui meie enda liik [mujal] Maa peal kõndis. Java on saar ja arvatavasti ei olnud neandertallased ega meie enda liik seda veel avastanud. Jäänused viitavad sellele, et meie liik jõudis Javale alles umbes 39 000 aastat tagasi.
Seotud leheküljed
- Australopithecus
- Inimese ajaskaala
- Elu ajakava
Küsimused ja vastused
K: Mis on Homo erectus?
V: Homo erectus on välja surnud liik perekonnast Homo.
K: Kust leiti fossiilseid jäänuseid?
V: Fossiilseid jäänuseid leiti 1890. aastatel Javalt ja 1921. aastal Hiinast.
K: Kas kõik fossiilid kadusid Teise maailmasõja ajal?
V: Peaaegu kõik need kadusid II maailmasõja ajal, kuid on olemas valandid, mida peetakse usaldusväärseteks tõenditeks.
K: Millal arvati, et esimesed kaasaegsed inimesed elasid Aasias?
V: 20. sajandi alguses arvati, et esimesed kaasaegsed inimesed elasid Aasias.
K: Millal ilmnesid paljud Ida-Aafrikast pärit fossiilide leiud?
V: 1950. ja 1970. aastatel näitasid paljud Ida-Aafrikast (Keenia) pärit fossiilseid leide, et vanimad hominiinid on pärit sealt.
K: Kust need fossiilid pärinesid?
V: Need fossiilid tulid Ida-Aafrikast (Keenia).
K: Mida näitavad need fossiilid selle kohta, kust pärinevad varajased hominiinid?
V: Need fossiilid näitavad, et varajased hominiinid on pärit Ida-Aafrikast (Keenia).
Otsige