Turkana järv (Rudolfi järv) – Keenia leeliseline kõrbejärv ja UNESCO sait

Turkana järv, varem tuntud kui Rudolfi järv, on järv Keenia loodeosas asuvas Suures Rift Valley's. Selle põhjapoolne ots ulatub Etioopiasse. Türkanajärv on tuntud oma karmide ilmastikuolude, erilise looduse ja suure teadus- ning kultuuriloova väärtuse poolest.

Geograafia ja mõõtmed

Turkana järv on maailma suurim püsiv kõrbejärv ja maailma suurim leeliseline järv. Pindala on ligikaudu 6 400 km², pikkus kuni ~290 km ja laius kuni ~30–32 km sõltuvalt veetasemest. Maksimaalne sügavus võib ulatuda üle 100 meetri. Mahu poolest on see maailma suuruselt neljas soolajärv Kaspia mere, Issyk-Kuli järve ja (kahaneva) Arali mere järel ning pindalalt on ta kogu maailmas umbes 24. kohal.

Vesi, hüdroloogia ja kliima

Järve peamine lisand on Etioopiast tulev Omo jõgi; Keenia poolelt suubuvad järve Turkwel ja Kerio jõgi. Järvest ei ole looduslikku väljavoolu ning vee kadu toimub peamiselt aurustumise kaudu, mistõttu veetase ja soolsus kõikuvad tugevalt sõltuvalt sademetest ja lisavooludest. Näiteks ajavahemikul 1975–1993 langes järve tase umbes 10 meetrit. Viimastel aastakümnetel on ka murettekitavaid mõjusid andnud Omo jõe dünaamika muutused ning Etioopia hüdro- ja niisutusprojektid.

Vesi on tehniliselt joogikõlblik pärast puhastamist, kuid selle tugev leeliselisus ja mineraalne maitse teevad selle otsese allaneelamise ebameeldivaks. Järve pH on kõrge (leeliseline) ja soolsus eristub paljudest mageveelistest sisemaajärvedest.

Kliima ümbruses on kuum ja väga kuiv, aastane sademetehulk on madal ja ebareeglipärane. Ranniku- ja rannikuvee tuuled võivad olla väga tugevad, sest järv soojeneb ja jahtub maismaast aeglasemalt; selle tulemusena tekivad sageli ägedad ja ootamatud tormid.

Geoloogia ja maastik

Ümbruskonna kivimid on valdavalt vulkaanilised. Kesksaar (Central Island) on aktiivne vulkaan, mis eritab aurusid ja millel on kuumaveeallikad ning vulkaanilised maastikud. Järve ida- ja lõunakaldal esinevad järsud kaljud ja väliskaldad, lääne- ja põhjakaldal aga madalamad luited, sälkjad ja tasandikud, mis vahelduvad rannikuäärsete soodega ja liivaväljadega.

Elustik

Turkana järv toetab rikkalikku ja kohalikule keskkonnale iseloomulikku elustikku. Suurtes kogustes leidub Niiluse krokodille, kelle populatsioon on järve ala pikalt iseloomustanud. Ranniku kaljused on koduks skorpionidele, lahtistele lõhedega aladele ja väiksematele maodadele ning vaibakonnadele. Järv on koduks mitmesugustele kalaliikidele, kelle püük on oluline kohalikele kogukondadele.

Järvel ja selle äärsetel aladel on rikas linnustik: rohketest vee- ja rannikulindudest (sealhulgas flamingod ja teised limikolised) kuni rändlindudeni. Paljud liigid kasutavad järve lähedust pesitsusaladena või toitumisaladena.

Inimesed, ajalugu ja teaduslik tähtsus

Temperatuuri, kuivuse ja geograafilise raskesti ligipääsetavuse tõttu on piirkond säilitanud oma metsiku iseloomu. Piirkonna elanikud on traditsiooniliselt karjakasvatajad ja kalurid (sh Turkana rahvas), kelle sotsiaalne-ökonoomiline elu sõltub tugevalt järvest ja selle ümbruse ressursist. Ressursside nappus, kliimamuutused ja suured projektid (nt hüdro- ja niisutusprojektid Omo jõe ülemjooksul) on tekitanud survet eluolule ja traditsioonilisele majandustegevusele.

Paljud antropoloogid ja paleontoloogid peavad Turkana järve piirkonda inimkonna hälliks: Koobi Fora alad ja teised leiukohad on rikkalikult sarnaseid hominidifossiile andnud. Kõige kuulsam leid on Turkana poisi (Homo ergaster ehk Homo erectus) skelett, mis leiti järve lähedalt 1984. aastal ja on üks täiuslikumaid nooruslike hominidi skeletid maailmas. Need leiud on oluliselt rikastanud teadmisi inimliigi arengust ja kellaajaloolisest elupaigast.

Kaitse, pargid ja UNESCO

Turkana järve ala sisaldab mitmeid kaitsealasid: Sibiloi rahvuspark asub järve idakaldal, samas kui Central Islandi rahvuspark ja South Islandi rahvuspark asuvad järves. Mõlemad on tuntud oma krokodillide ja muu looduse poolest. Turkana järve rahvuspargid on nüüdseks kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja peamiselt oma erakordse paleontoloogilise ja geoloogilise pärandi tõttu.

Ohud ja väljakutsed

Piirkond on haavatav mitmete inimtekkeliste ja looduslike ohtude tõttu: veetasemete muutused (ilmastiku kõikumised, Omo jõe ülemjooksu projektid), ülekalapüük, bioloogiline eripuhtus (muutused soolsuses ja toitainekoosseisus) ning sotsiaalsed pinged seoses ressursside jagamisega. Samuti on järveäärsed alad turistidele sageli raskesti ligipääsetavad ja potentsiaalselt ohtlikud ilma kohalike giidide või kogenud juhendita — esineb nii torme, kiskjaid, krokodille kui ka mürgiseid selgrootuid.

Külastamine ja teaduslik uurimine

Turkana ja selle ümbrus on olnud pikalt huvipakkuv ekspeditsioonide, teadusuuringute ja arheoloogiliste väljakaevamiste sihtkoht. Külastus nõuab ettevalmistust: varustuse, vee ja kohalike tingimuste arvestamist ning tihti ka ametlikke lubasid ja kohalike giidide kaasamist. Mitmed uurimisjaamad (nt Koobi Fora uurimisobjektid) tegelevad jätkuvalt paleontoloogia, arheoloogia ning ökosüsteemide uuringutega.

Kokkuvõte: Turkana järv on eriline loodus- ja teadusobjekt: maailmas erandlik kui suur püsiv leeliseline kõrbejärv, mitmekesine elustik ja erakordsed paleontoloogilised leiud teevad temast tähtsa piirkonna nii looduskaitse, teaduse kui ka kohalike kultuuride kontekstis. Samal ajal seisab piirkond silmitsi oluliste keskkonna- ja sotsiaalsete väljakutsetega, mille tõttu on vajalik jätkuv kaitse ja jätkusuutlik juhtimine.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Turkana järve endine nimi?

K: Mis tüüpi järv see on?

K: Milline on tema suurus kõigi järvede seas?

K: Kas vesi on joogikõlblik?

K: Kas järve lähedal asuvad rahvuspargid?

K: Milliseid metsloomi võib järves ja selle ümbruses kohata?

K: Miks peavad antropoloogid seda piirkonda oluliseks?

Otsing