Puntland on Somaalia provints.
Puntimaa on Vana-Egiptuse tekstides mainitud geograafilise koha nimi. Mõnikord nimetatakse seda ka Pwenetiks või Pwene'iks. Egiptlased kauplesid Puntiga vähemalt mitme aastatuhande jooksul; selgelt dokumenteeritud reisid ja kaubavahetus ulatuvad Vana-Kuningriigi ja eriti Uuskuningriigi aegadesse (umbes 3.–1. aastatuhat eKr). Punt oli salapärane ning hinnatud allikas näiteks kulla, aromaatsete vaigude, musta puidu ja eebenipuu, elevandiluu, vürtside ja metsloomade (sh eksootiliste lindude ja ahvide) ekspordi poolest. Punti mainivad ja kirjeldavad peamiselt Egiptuse templitekstid ja reljeefid, mille põhjal on tänapäevalgi enamikes ülevaadetes ajaloolised tõlgendused üles ehitatud.
Mida Egiptuse allikad ütlevad
Mõned kuulsaimad andmed Puntist tulevad Uuskuningriigi ajast, eelkõige vaarao Hatshepsuti (18. dünastia) templireliefidest Deir el-Bahri's, kus kujutatakse Punti mereretke, laevu, kaupmehi, ametlikku vastuvõttu ja toodangut. Egiptuse kirjeldused nimetasid Puntit ka "Ta netjeriks" ehk "Jumala maaks", rõhutades selle rituaalset ja majanduslikku tähtsust. Allikad kirjeldavad Puntimaalaste välimust, soenguid, ehteid ja kodumaju ning annavad teavet sealsetest loomapidamis- ja käsitöötraditsioonidest.
Kaup ja kultuur
Egiptlased kirjeldasid Puntit kui allikat oluliste ja haruldaste kaupade jaoks:
Võimalik asukoht ja teaduslik debat
Ei ole kindlat üksmeelt, kus Punt täpselt asus. Enamik tänapäeva teadlasi paigutab selle Egiptusest kagusse, tõenäoliselt Aafrika Sarve rannikualadele, hõlmates tänaseid Somaalia, Djibouti, Eritrea ja Etioopia kirdeosas ning Sudaani Punase mere lähikondi. Teised teadlased näevad tõendeid, mis viitavad osa kaubandus- ja kasvuala sidemetele ka Araabia poolsaarele (nt Lõuna-Araabia ja Dhofari rannik).
Võimalik, et "Punt" ei olnud rangelt piiritleeritud riik tänapäevases mõttes, vaid pigem suurem piirkond või võrgustik, mis hõlmas nii Aafrika Sarve kui ka Lõuna-Araabia alasid. Selle tõttu võivad erinevad allikad ja ajastud viidata pisut eri kohtadele.
Arheoloogilised ja botaanilised tõendid
Arheoloogilised leiud ja botaanilised analüüsid toovad täiendavaid vihjeid: näiteks viiruki (Boswellia) ja mürri (Commiphora) kasvualad kattuvad nii Lõuna-Araabia kui ka Horn of Africa piirkondadega. Egiptuse templireliefidel kujutatud taimed, loomad ja ankurdused mere- ning maismaatranspordi kohta aitavad rekonstrueerida kaubateid. Siiski puudub veel ülekaalukas arheoloogiline kild või kindel asulaleid, mis üheselt kinnitaks Puntimaise keskust nagu me tänapäeval seda mõistame.
Punt ja Piibel
Mõned piibliteadlased samastavad Puntimaad Piibli Puti (Puti) maaga, mida mainitakse Vana Testamendi tekstides. Selline seos põhineb osaliselt nimetaolistel ja kaupade sarnasusel, kuid sellest on raske teha lõplikke järeldusi, sest ajaloolised nimed ja piirid muutuvad ja vastavad piirkonnale eri aegadel erinevalt.
Puntimaalased ja igapäevaelu
Egiptuse kujutised näitavad, et Puntimaa elanikud moodustasid grupid, kellel olid eri soengud, rõivad ja kehakaunistused. Nad pidasid karja ning elasid puidust või rohttaimedest ehitatud stiilimajasarnastes hoonetes. Egiptuse tekstides mainitakse ka maismaateid ja karavane: mõned allikad viitavad, et teatud lähtepunktist Niiluse äärest võis teel Puntisse kuluda vaid mitu päeva — ent täpne reisi kestus sõltus marsruudist ja alguspunktist.
Kaasaegsed seosed
Puntland, Somaalia halduspiirkond Aafrika Sarve ääres, kannab oma nimes selget ajaloolist viidet Puntimaale ja on selle nime tõttu sageli välja toodud kui võimalikut kultuurilist või geograafilist pärandit. Kuid otsedokumendid, mis seoksid tänapäevase administratiivpiiri otseselt iidse Puntiga, puuduvad.
Kokkuvõte: Punt on Vana-Egiptuse allikates tähtis ja osalt müstifitseeritud partnerkaubandusala, kust pärinesid hinnalised aroomid, metsapuud, elevandiluu ja eksootilised loomad. Kuigi kõige tõenäolisem asukoht paikneb Aafrika Sarve ja Lõuna-Araabia rannikualadel, jääb täpne piir ja keskuse asukoht teadusliku debati teemaks ning nõuab rohkem arheoloogilisi ja botaanilisi tõendeid.
