Punt (Puntimaa): Vana-Egiptuse kaubandusmaa ja selle võimalik asukoht
Avasta Puntimaa saladus: Vana‑Egiptuse kauplemismaa, selle rikkused ja võimalik asukoht Somaalias, Eritreas või Araabia poolsaarel — ajalooline uurimus.
Puntland on Somaalia provints.
Puntimaa on Vana-Egiptuse tekstides mainitud geograafilise koha nimi. Mõnikord nimetatakse seda ka Pwenetiks või Pwene'iks. Egiptlased kauplesid Puntiga vähemalt mitme aastatuhande jooksul; selgelt dokumenteeritud reisid ja kaubavahetus ulatuvad Vana-Kuningriigi ja eriti Uuskuningriigi aegadesse (umbes 3.–1. aastatuhat eKr). Punt oli salapärane ning hinnatud allikas näiteks kulla, aromaatsete vaigude, musta puidu ja eebenipuu, elevandiluu, vürtside ja metsloomade (sh eksootiliste lindude ja ahvide) ekspordi poolest. Punti mainivad ja kirjeldavad peamiselt Egiptuse templitekstid ja reljeefid, mille põhjal on tänapäevalgi enamikes ülevaadetes ajaloolised tõlgendused üles ehitatud.
Mida Egiptuse allikad ütlevad
Mõned kuulsaimad andmed Puntist tulevad Uuskuningriigi ajast, eelkõige vaarao Hatshepsuti (18. dünastia) templireliefidest Deir el-Bahri's, kus kujutatakse Punti mereretke, laevu, kaupmehi, ametlikku vastuvõttu ja toodangut. Egiptuse kirjeldused nimetasid Puntit ka "Ta netjeriks" ehk "Jumala maaks", rõhutades selle rituaalset ja majanduslikku tähtsust. Allikad kirjeldavad Puntimaalaste välimust, soenguid, ehteid ja kodumaju ning annavad teavet sealsetest loomapidamis- ja käsitöötraditsioonidest.
Kaup ja kultuur
Egiptlased kirjeldasid Puntit kui allikat oluliste ja haruldaste kaupade jaoks:
Võimalik asukoht ja teaduslik debat
Ei ole kindlat üksmeelt, kus Punt täpselt asus. Enamik tänapäeva teadlasi paigutab selle Egiptusest kagusse, tõenäoliselt Aafrika Sarve rannikualadele, hõlmates tänaseid Somaalia, Djibouti, Eritrea ja Etioopia kirdeosas ning Sudaani Punase mere lähikondi. Teised teadlased näevad tõendeid, mis viitavad osa kaubandus- ja kasvuala sidemetele ka Araabia poolsaarele (nt Lõuna-Araabia ja Dhofari rannik).
Võimalik, et "Punt" ei olnud rangelt piiritleeritud riik tänapäevases mõttes, vaid pigem suurem piirkond või võrgustik, mis hõlmas nii Aafrika Sarve kui ka Lõuna-Araabia alasid. Selle tõttu võivad erinevad allikad ja ajastud viidata pisut eri kohtadele.
Arheoloogilised ja botaanilised tõendid
Arheoloogilised leiud ja botaanilised analüüsid toovad täiendavaid vihjeid: näiteks viiruki (Boswellia) ja mürri (Commiphora) kasvualad kattuvad nii Lõuna-Araabia kui ka Horn of Africa piirkondadega. Egiptuse templireliefidel kujutatud taimed, loomad ja ankurdused mere- ning maismaatranspordi kohta aitavad rekonstrueerida kaubateid. Siiski puudub veel ülekaalukas arheoloogiline kild või kindel asulaleid, mis üheselt kinnitaks Puntimaise keskust nagu me tänapäeval seda mõistame.
Punt ja Piibel
Mõned piibliteadlased samastavad Puntimaad Piibli Puti (Puti) maaga, mida mainitakse Vana Testamendi tekstides. Selline seos põhineb osaliselt nimetaolistel ja kaupade sarnasusel, kuid sellest on raske teha lõplikke järeldusi, sest ajaloolised nimed ja piirid muutuvad ja vastavad piirkonnale eri aegadel erinevalt.
Puntimaalased ja igapäevaelu
Egiptuse kujutised näitavad, et Puntimaa elanikud moodustasid grupid, kellel olid eri soengud, rõivad ja kehakaunistused. Nad pidasid karja ning elasid puidust või rohttaimedest ehitatud stiilimajasarnastes hoonetes. Egiptuse tekstides mainitakse ka maismaateid ja karavane: mõned allikad viitavad, et teatud lähtepunktist Niiluse äärest võis teel Puntisse kuluda vaid mitu päeva — ent täpne reisi kestus sõltus marsruudist ja alguspunktist.
Kaasaegsed seosed
Puntland, Somaalia halduspiirkond Aafrika Sarve ääres, kannab oma nimes selget ajaloolist viidet Puntimaale ja on selle nime tõttu sageli välja toodud kui võimalikut kultuurilist või geograafilist pärandit. Kuid otsedokumendid, mis seoksid tänapäevase administratiivpiiri otseselt iidse Puntiga, puuduvad.
Kokkuvõte: Punt on Vana-Egiptuse allikates tähtis ja osalt müstifitseeritud partnerkaubandusala, kust pärinesid hinnalised aroomid, metsapuud, elevandiluu ja eksootilised loomad. Kuigi kõige tõenäolisem asukoht paikneb Aafrika Sarve ja Lõuna-Araabia rannikualadel, jääb täpne piir ja keskuse asukoht teadusliku debati teemaks ning nõuab rohkem arheoloogilisi ja botaanilisi tõendeid.
Pildid
· Reljeefid Hatšepsuti templis
· 
· 
· 
Egiptuse ekspeditsioonid Puntis
Varaseima registreeritud Egiptuse ekspeditsiooni Puntisse korraldas V dünastia vaarao Sahure (25. sajand eKr). Siiski oli Puntist pärit kuld Egiptuses juba neljanda dünastia vaarao Khufu ajal.
Egiptuse kuuendas, üheteistkümnendas, kaheteistkümnendas ja kaheksateistkümnendas dünastias toimusid veel ekspeditsioonid Puntisse. Kaheteistkümnendas dünastia ajal tähistati Puntiga kauplemist rahvalikus kirjanduses jutustuses "Laevahukkunud meremees".
Egiptuse kaheksateistkümnendas dünastias ehitas Hatšepsaut Punase mere laevastiku, et hõlbustada kaubavahetust Akaba lahe otsa ja lõunapoolsete punktide vahel kuni Puntini, et tuua Karnakisse surnuaineid Nubia kulla vastu. Hatšepsut tegi isiklikult kõige kuulsama Vana-Egiptuse ekspeditsiooni, mis sõitis Puntini. Kuninganna Hatšepsuti valitsemise ajal 15. sajandil eKr ületasid laevad regulaarselt Punast merd, et hankida bituumenit, vaske, nikerdatud amulette, naftat ja muid kaupu, mida veeti mööda maismaad ja Surnumere alla Akaba lahe otsas asuvasse Elatisse, kus need ühendati nii meritsi kui ka mööda maismaad mööda Punase mere idarannikul põhjas kulgevate mägede kaudu kulgevate kaubateede kaudu põhja poole suunduvate lõhna- ja mürramaadega.
Aruanne sellest viie laeva reisist on endiselt näha reljeefidel Hatšepsauti surmatemplis Deir el-Bahris. Kogu templitekstides säilitab Hatšepsaut "fiktsiooni, et tema saadik" kantsler Nehsi, keda mainitakse ekspeditsiooni juhina, oli sõitnud Puntti, "et nõuda kohalikelt, kes tunnistavad oma truudust Egiptuse vaaraole, maksu". Tegelikkuses oli Nehsi ekspeditsioon lihtne kaubandusmissioon maale, Puntisse, mis oli selleks ajaks juba väljakujunenud kaubanduspunkti. Pealegi ei olnud Nehsi külaskäik Puntis ülemäära vapper, sest teda "saatis vähemalt viis laevakoorma [Egiptuse] mereväelasi" ja teda tervitas soojalt Punti pealik ja tema lähikondlased. Puntlased "ei kaubelnud mitte ainult oma toodanguga, milleks olid suitsutus, eebenipuu ja lühikese sarvega veised, vaid [ka] kaupadega teistest Aafrika riikidest, sealhulgas kulla, elevandiluuga ja loomanahkadega". Templireljeefide kohaselt valitsesid Puntimaad sel ajal kuningas Parahu ja kuninganna Ati. See hästi illustreeritud Hatšepsuti retk toimus naisvaarao valitsemisaasta 9. aastal jumal Amuni õnnistusel:
Ütles Aamen, Kahe maa troonide isand: "Tule, tule rahus mu tütar, armuline, kes sa oled minu südames, kuningas Maatkare [st Hatšepsaut]... Ma annan sulle Punt, kogu selle... Ma viin su sõdurid maad ja vett mööda, salapärasel kaldal, mis liituvad suitsusadamatega... Nad võtavad suitsu nii palju, kui nad tahavad. Nad koormavad oma laevu, kuni nad on rahul, roheliste [s.t. värskete] suitsupuudega ja kõigega, mis on maa hüvesid.
Egiptlased ei olnud eriti head merereisijad. Nende jaoks pidi reisimine Puntini olema sarnane tänapäeva maadeavastajate reisimisega Kuule. Kuid tasu [lõhnaõli, ebeeni ja mürri saamise eest] kaalus selgelt üles riskid. Ka Hatšepsuti 18. dünastia järeltulijad, nagu Thutmose III ja Amenhotep III, jätkasid Egiptuse traditsiooni Puntiga kauplemisel. Kaubandus Puntiga jätkus kuni 20. dünastia alguseni, enne kui see lõppes enne Egiptuse uue kuningriigi lõppu. Papüürus Harris I, kaasaegne Egiptuse dokument, milles kirjeldatakse üksikasjalikult 20. dünastia alguse kuninga Ramesses III valitsemisajal toimunud sündmusi, sisaldab selgesõnalist kirjeldust Egiptuse ekspeditsiooni tagasipöördumisest Puntist:
Nad jõudsid ohutult Koptose kõrbemaale: nad sildusid rahulikult, kandes kaasas olnud kaupu. Need [kaubad] laaditi maismaal reisides eeslite ja inimeste peale ning laaditi Koptose sadamas ümber laevadesse. Nad [kaubad ja puntlased] saadeti edasi allavoolu, saabudes pidulikult, tuues maksu kuninga ette.
Pärast uue kuningriigi perioodi lõppu muutus Punt "ebareaalseks ja muinasjutuliseks müüdide ja legendide maaks".
Egiptuse sõdurid Hatšepsuti retkest Puntimaale, nagu seda on kujutatud tema templist Deir el-Bahris.
Sellel reljeefil on kujutatud suitsutus- ja mürrupuid, mis on saadud Hatšepsauti ekspeditsioonil Puntis.
Puu Hatšepsuti templi ees, mis väidetavalt toodi Puntist Hatšepsuti ekspeditsiooni poolt, mida on kujutatud templi seintel.
Ta netjer
Vanaegsed egiptlased nimetasid Punt Ta netjer, mis tähendab "Jumala maa". See viitas asjaolule, et see oli üks Päikesejumala piirkondadest, s.t. piirkondadest, mis asusid päikesetõusu suunas, Egiptusest ida pool. Nende idapoolsete piirkondade ressursside hulka kuulusid ka tooted, mida kasutati templites, eelkõige suitsutus. Vanemas kirjanduses (ja praeguses mittesügavas L-kirjanduses) väideti, et nimetus "Jumala maa", kui seda tõlgendada kui "püha maa" või "jumalate/eellaste maa", tähendas, et muistsed egiptlased pidasid Puntide maad oma esivanemate kodumaaks. W. M. Flinders Petrie uskus, et dünastiline rass oli pärit Puntist või selle kaudu, ja E. A. Wallis Budge väitis, et "dünastilise perioodi egiptuse traditsioon pidas, et egiptlaste algkodu oli Punt...". Seda terminit ei kasutatud mitte ainult Egiptusest kagus asuva Punti kohta, vaid ka Egiptusest ida- ja kirdeosas asuvate Aasia piirkondade kohta, nagu Liibanon, kust saadi puitu templite jaoks.
Kuninganna Ati, mis on kujutatud Hatshepsuti reljeefidel, näitab arenenud Steatopygiat, mis on seotud, kuigi ei piirdu Ida- ja Lõuna-Aafrika khoi-san rahvaga. On oletatud, et see võib olla tõendiks khoi-san kultuuride säilimisest alates sangoide kultuurist Kirde-Aafrikas enne kušitikeelsete kultuuride saabumist piirkonda.
Asukoht
Punt'i tooted (nagu need on kujutatud Hatšepsuti templis) on kergesti leitavad Aafrika Sarves. Araabias on need vähem levinud või puuduvad. Seetõttu arvab enamik teadlasi, et Punt asus Kirde-Aafrikas. Nende toodete hulka kuulusid kuld ja aromaatsed vaigud, nagu mürra, palsam ja eebenipuu; Puntis kujutatud metsloomade hulka kuulusid kaelkirjakud, paavianid, jõehobu ja leopardid. Richard Pankhursti sõnul: "[Punt] on samastatud territooriumiga nii Araabia kui ka Aafrika Sarve rannikul. Egiptlaste poolt Puntist saadud esemeid, eelkõige kulda ja elevandiluud, vaadeldes võib siiski oletada, et need olid peamiselt Aafrika päritolu. ... See paneb meid oletama, et termin Punt kehtis tõenäoliselt pigem Aafrika kui Araabia territooriumi kohta."
Mõned teadlased ei nõustu selle seisukohaga ja viitavad mitmetele iidsetele üleskirjutustele, mille kohaselt asub Punt Araabias. Dimitri Meeks on kirjutanud, et "Tekstid, mis paigutavad Punti kahtlemata lõunasse, on vähemuses, kuid need on ainsad, millele viidatakse praeguses konsensuses riigi asukoha kohta. Punt, nagu meile egiptlased räägivad, asub - Niiluse oru suhtes - nii põhjas, kokkupuutes Vahemere piirkonna Lähis-Ida maadega, kui ka idas või kagus, samas kui selle kõige kaugemad piirid on kaugel lõunas. Ainult Araabia poolsaar vastab kõigile nendele tunnustele."
2010. aastal viidi läbi geneetiline uuring pavianite mumifitseerunud jäänuste kohta, mille muistsed egiptlased olid Puntist kaasa toonud. Egiptuse muuseumi ja California ülikooli uurimisrühma juhtimisel kasutasid teadlased hapniku isotoopanalüüsi, et uurida Briti muuseumis säilitatud kahe pavianimuumi karvu. Ühel pavianil olid moonutatud isotoopide andmed, seega võrreldi teise paviani hapniku isotoopide väärtusi huvipakkuvatest piirkondadest pärit tänapäeva pavianite isenditega. Teadlased leidsid esialgu, et muiad vastasid kõige rohkem tänapäeva Eritreas ja Etioopias nähtud isenditele, erinevalt naaberriigis Somaalias asuvatest isenditest, kusjuures Etioopia isendid "põhiliselt Eritreast lääne poole". Meeskonnal ei olnud võimalust võrrelda muumiaid Jeemenis asuvate paabulindudega. Teadlased uskusid, et selline analüüs annaks sarnaseid tulemusi, sest nende sõnul näitavad piirkondlikud isotoopikaardid, et Jeemeni pavianid sarnaneksid suuresti Somaalia omadega. Professor Dominy, üks juhtivaid teadlasi, järeldas sellest, et "me arvame, et Punt on omamoodi piiritletud piirkond, mis hõlmab Etioopia idaosa ja kogu Eritrea." 2015. aastal viisid teadlased oma esialgsete järelduste kinnitamiseks läbi järeluuringu ja jõudsid järeldusele, et "meie tulemused näitavad suure tõenäosusega kokkulangevust Ida-Somaalia ja Eritrea-Etioopia koridoriga, mis viitab sellele, et see piirkond oli Vana-Egiptusesse eksporditud Papio hamadryas'e allikas".
|
|
|
|
Arvatav asukoht Punase mere ümbruses ja peamised maismaa- ja mereteed.
Vanem kirjandus
- Johannes Dümichen: Die Flotte einer ägyptischen Königin, Leipzig, 1868.
- Wilhelm Max Müller: Leipzig, 1893.
- Adolf Erman: Life in Ancient Egypt, London, 1894.
- Édouard Naville: "London, 1894 jj.
- James Henry Breasted: New York, 1908.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Puntland?
V: Puntland on Somaalia provints.
K: Millest oli Puntimaa tuntud tootmise ja ekspordi poolest?
V: Puntimaa oli tuntud kulla, aromaatsete vaigude, musta puidu, eebenipuu, elevandiluu ja metsloomade tootmise ja ekspordi poolest.
K: Kus on Puntimaa täpne asukoht?
V: Puntimaa täpne asukoht ei ole teada. Enamik tänapäeva teadlasi usub, et see asus tänase Somaalia, Djibouti, Eritrea, Etioopia kirdeosas ja Sudaani Punase mere rannikul asuvas rannikualas. Mõned teadlased viitavad aga hoopis teistele iidsetele kirjutistele, mille kohaselt asus see Araabia poolsaarel. Samuti on võimalik, et see hõlmas nii Aafrika Sarve kui ka Lõuna-Araabia.
Küsimus: Kui kaua võttis aega, et jõuda Egiptusest karavaniga Puntini?
V: Karavaniga Egiptusest Puntini jõudmiseks kulus viis päeva.
Küsimus: Kes olid selle piirkonna elanikud?
V: Selles piirkonnas elanud elanikud moodustasid kolm rühma, kes kandsid erinevaid rõivaid ja soenguid. Nad pidasid karja ja elasid stiilsetes majades.
K: Kas tänapäeva Somaalia halduspiirkonna nimega "Puntland" ja iidse "Puntimaa" vahel on mingi seos?
V: Jah, tänapäeva Somaalia halduspiirkonna nimega "Puntland" ja iidse "Puntimaa" vahel võib olla seos.
Otsige