Zugi järv (Zugersee) – Šveitsi Alpide järv Luzerni, Zugi ja Schwyzi kantonis

Zugi järv (Zugersee) – Šveitsi Alpide maaliline järv Luzerni, Zugi ja Schwyzi kantonis: kalastus, endeemne Rolheli forell, ajaloolised lossid ja hõlpsad rongiühendused.

Autor: Leandro Alegsa

Zugi järv (saksa keeles Zugersee) asub Šveitsi Alpide jalamil, Luzerni järvest põhja pool. Järve veevarustust täiendavad mäest laskuvad vooluveed: lõunapoolne suubumine tuleb Aa jõest, mis laskub Rigi mäestikust, ning põhjakaldal toitub järv Lorze jõest. Kuigi pindalalt ei ole Zugi järv Luzerni järvega võrreldes suurim, on ta oma paiga ja maastikuga olulise tähtsusega vooral Zugi kantonis.

Piirid ja lähiümbrus

Enamik järvest kuulub Zugi kantonile, kuid järve lõunaosa ulatub kuni 10 km kaugusele Schwyzi kantoni, ning Luzerni kanton hõlmab järvest väikese osa Immensee piirkonnas (ligikaudu 2 km ulatuses). Järve ääres asuvad tuntumad paigad on Zugi linn, Arth ning mitmed väiksemad asulad ja eeslinnad, näiteks maaliline Buonase metsane eeslinn läänekaldal koos oma vanade ja uuemate lossidega.

Rannajoon ja maastik

Järve põhjapoolsed kaldad on enamasti suhteliselt madalad ja tasased, mis soodustab niitude ja asulate tekkimist. Lääne- ja lõunakaldad on kohati järsemad ning pakuvad ka maalilisi vaateid vette ja ümbrusse. Ülespaistvate vaadetega tipp, Rigi, domineerib piirkonna maastikku ja annab paljudele jalutajatele ning turistele vaatepunkti järve ja Alpide suunas.

Transport ja ühendused

Järve ääres kulgeb mitu olulist raudteeliini, mis tagavad hea ühenduse suurte keskustega:

  • ühend Zürichist Zugi ja Arth-Goldau kaudu St Gotthardile,
  • liin Luzernist Arth-Goldau kaudu St Gotthardile,
  • rongiliin Zürich–Zug–Luzern, mis teeb järvekallast ligipääsetavaks nii pendel- kui ka läbiühendustele.

Lisaks raudteele on järvel ka regulaarne laevaühendus, paadisadamad ja kohalikud teed, mistõttu on võimalik liigelda nii avaliku transpordi kui ka eraveokitega.

Loodus, kalastik ja keskkond

Zugi järv on tuntud oma kalastiku poolest: järvest püütakse mitmesuguseid liike, sealhulgas haugi ja karpkala. Erilist tähelepanu pälvib kohalik elustik — järvel on tuntud endeemiliste või piirkonnaspetsiifiliste forelliliikide esinemine; kohalik nimetus nende jaoks on sageli rolheli. Forelli mainimine viitab järve kalavarudele ja nende olulisusele piirkondlikus kalanduses.

Kahjuks on järve veekvaliteet ajalooliselt mõnevõrra mõjutanud põllumajanduslikest heitmetest ja settetest tulenev koormus, mistõttu Zugi järv ei kuulu Šveitsi täiesti puhaste järvede hulka. Viimastel aastakümnetel on rakendatud mitmeid puhastamis- ja kaitsemeetmeid (nt heitvee puhastamine, rannaäärsete alade kaitse ja lõikemeetmed põllumajanduses), mille eesmärk on parandada veekvaliteeti ja kaitsta kalavarusid.

Vaba aeg ja turism

Järv ja seda ümbritsev piirkond pakuvad mitmeid vaba aja tegevusi:

  • sõudmine ja paadisõit, regulaarne laevakruiis;
  • välibasseinid ja ujumisvõimalused soojematel kuudel;
  • kalapüük nii harrastus- kui ka elatuslikul eesmärgil (reeglid ja püügiload kohalikust omavalitsusest);
  • matkarajad ja rattateed Rigi ning ümbruse loodusmaastike uurimiseks;
  • vaateplatvormid ja ajaloolised paigad Buonase ümbruses ning järveäärsed jalutusrajad.

Järveäärsed asulad pakuvad restorane, väikesaare ja rannaalasid ning paikseid kultuuripunkte, mis sobivad nii päevareisideks kui pikemaks puhkuseks.

Kaitse ja tulevik

Keskkonnakaitse ja jätkusuutlik regionaalplaneerimine on järve piirkonnas prioriteediks: omavalitsused ja kantonid teevad koostööd vee kvaliteedi parandamiseks, elupaikade taastamiseks ja turismi reguleerimiseks. Külastajatel soovitatakse järgida kohalikke reegleid (nt jäätmete käitlemine, kalastamisload ja looduskaitsealade märgistused), et säilitada Zugi järve loodusväärtusi ka tulevastele põlvedele.

Zugi järv pakub seega kombinatsiooni ilu, looduslikku mitmekesisust ja head ligipääsu suurematele linnadele, olles väärt koht nii kohalikele kui ka piirkonda külastavatele turistidele.

Järveäärsete linnade ja kohtade nimekiri

  • Zug
  • Oberwil
  • Walchwil
  • Arth
  • Immensee
  • Buonas
  • Risch
  • Cham

Ajaloolised märkused

1911. aastal ehitati ümber järve raudtee.

Esimene aurulaev paigutati järvele 1852. aastal.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Zugi järv?


V: Zugi järv on üks vähem tuntud Šveitsi järvi, mis asub Alpide äärealal ja Luzerni järvest põhja pool.

K: Millest toitub Zugi järv?


V: Järve toidavad Aa, mis laskub Rigi mäestikust ja suubub järve lõunaosas, ja Lorze, mis toidab järve põhjarannikul.

K: Millistesse kantonitesse Zugi järv kuulub?


V: Suuremalt jaolt kuulub järv Zugi kantonisse, kuid selle lõunapoolne ots on kuni 10 km ulatuses Schwyzi kantonis, samas kui Luzerni kanton ulatub 2 km ulatuses Immensee äärde.

K: Milline on Zugi järve geograafia?


V: Selle põhjapoolses otsas on kaldad peaaegu tasased, samas kui läänekaldal ulatub maaliliselt vette Buonase metsane eelmägi.

K: Milline on Zugi järve peamine linn?


V: Järve peamine koht on Zugi linn.

K: Millised transpordivahendid on Zugi järve lähedal kättesaadavad?


V: Järve kaldal kulgeb kolm raudteed, üks Zürichist Zugi ja Arth-Goldau kaudu St Gotthardile, teine Luzernist Arth-Goldau kaudu St Gotthardile ja kolmas Zürichist Zugi kaudu Luzerni.

K: Miks on Zugi järv kuulus?


V: Zugi järv on kuulus endeemilise forelli liigi Rolheli poolest. Järvest püütakse ka palju kala, sealhulgas märkimisväärse kaaluga haugi ja karpkala. Põllumajanduse äravoolu tõttu ei ole see aga üks Šveitsi puhtaimaid järvi.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3